Täna on olnud tõsiselt hea õhtu. Kohe päris tõsiselt.. ma ei ole seesugust heaolutunnet ammu kogenud.. nii kurb kui see pole. Aga see ei tee mind kurvaks ka, täna mitte. Ei kurvasta, kuna mõned asjad siin elus ei muutu ja teevad ühtmoodi ikka ja jälle rõõmsaks ning rahulikuks.
Mul oli väga hea õhtu ja seesugustest vestlustet ma puudust tunnengi Viljandis..
Nii hea!
Nii hea!
Nii hea!
Tõmbasin endale äsja filmi, mida hakkan kohe vaatama.
Homme helistan Merilile ja uurin, mis värk selle vana-aastaga on.
Muide, inimesed paistavad vana-aasta õhtut vihkavat, saadavad teisi headesse soojadesse kohtadesse. Eelmisel aastal mu kursavend ja sel aastal üks kooliõde.
Ega mulle ka need jõulud ei meeldi nii väga, sest ma tahaks neid teisiti tähistada.. või vahel tähistamata jätta.. näiteks hoopis Toscanasse sõita.
Hakkan kohe filmi vaatama.
Vähemalt vana-aasta õhtutel olen ma alati rahulolev ja rõõmus, sest see on miski muutumatu, mis läbi aastate ikka ja jälle ootamist väärib :)
Täpselt nagu tänane õhtu.
Praegu tunnetan väga selgelt, mismoodi juured ja minevik on tugevasti ülejäänud eluga seotud eluks ajaks ja igaveseks. Pärimuskombestik pole siiski olnud vaid tüütu kalendri tähtpäevade läbimäng.
Muide, vaatasin kord kanal kahe pealt üht saksa romantilist filmi, kus tegevuspaigaks oli samuti müstiliselt kaunis paik kusagil Prantsusmaa kandis.. nimi ei tule kahjuks meelde, muidu paneks siia häid pilte :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar