Ma oleks enda justkui ära kaotanud mõneks ajaks. Panin täna tähele, et oot, ma pole siin, olen enese ära kaotanud. Eks see ole üks peituse mäng. Mäng. Mitte igavene kaotus.
Mu uks on avatud ja ma panin ise plehku sealt. Lasin kõigel sisse-välja voolata. Ühed Yogi teed, mis siin joome, kannavad sõnumeid. Üksi oli: "energy must move all the time".
Võibolla ma ei saa praegu õieti arugi.. aga energia ei pea liikuma kogu aeg.
Ma tunnen küll, et pean oma ukse koomale tõmbama või lausa kinni. Ja paotan siis, kui ise heaks arvan.
Aina annan ja annan. Annan ära kõik!
Isegi pole midagi anda!
Ikka anna ära!
Tasakaal. Kus?
Kuhu kadus?
Nädala pärast on hingamise meditatsioon. Lähen. Kuidagi pean end töölt ära saama, aga lähen.
Ja siis on jooga. Igal teisi-neljapäeval. Lähen.
Maria läks sünnipäeval koju. Märtsis naaseb.
Õues mässab täna (jälle) torm.
Kõik tuled põlevad, küünlaid läheb palju.
Viirukeid niisamuti.
Ei viitsi süüa teha, aga siis panen head lood mängima ja teen ikkagi süüa.
Tuleb järjekordne salat, kõrvale tatra-muna-omlett ja siis segasin viimastest puuviljadest mingi smuuti kokku. Töölt leidsin sirtsu veini ja peaks sobima küll mu kõhule.
Täna hommikul (hommikud need kõige tumedamad) mõtlesin, et ostan lennupiletid KOHE ära! Aga siis meenus, et.. Tuuli tuleb külla. Ei, ei. Ma ikka ei põgene iseenese eest.
Vot, olen siin ja täiesti, totaalselt nii omaette kui eikunagi varem.
Energiat on vaja, et häid mõtteid mõtelda.
Ikka see sama õppetükk vajab uuesti läbi töötamist. Sõpradelt tuleb mõtteteri..
Iga laul raadios räägib mingit lugu, mis on jällegi minu lugu.
"Ole oma energiaga kade.. ära anna kergesti ära"
"Let go things, so the new ones could come"
Raamatud ootavad sirvimist.
Artiklid lugemist.
Vestlused vestlemist.
Kirjad vastamist
Filmid vaatamist.
Margelt sain paki. Võtsin oma sünnipäevaõhtusöögile kaasa, mis oli ääretult-ääretult otsata meeldiv (! mul hakkab usk tagasi tulema, et on võimalik välismaal suhelda teemadel.. nagu oleks eestlastega laua taga istunud !) Järgmisel hommikul lugesin.
"Mõnel hommikul väsinult küsid.
Kas tasubki paotada ust.
Kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri
tulles laostunult ei tea kust.
Ära kunagi eneselt päri,
kas võib kaotada naeratust.
Väljas tänaval ükksõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi ikka Su naeratust vajab,
kui ta jääbki ehk tundmatuks"
Tegelikult tahtsin nii väga lajatada, aga Pärt Uusberg ütles ilusasti oma lugude tekkimise kohta , et.. ma muutsin ka oma meelt.
"transformeerunud iluks
ei soovi lajatada seda valu kellelegi näkku ja iseendale ka mitte,
vaid pigem selles toimub.. transformatsioon iluks,
mis lohutab, et seda valu kanda"
-Eesti Lood: Sisekõla (ETV)
Karma.
Üks asi viib teiseni.
Kohtad kedagi - otsustad midagi. Lased lahti. Haakud. Muudad.
Muutud.
Ja siis jälle.
Ja jälle.
Õpin. Endiselt õpin.
Oktoobrikuu. Minu viimane laager.
See moment siin pildil on jäädvustatud fotolaagri töötoas, kus pidime paarides teineteise emotsioone pildistama. Küsisid küsimuse - teine reageeris - tegid foto. Praegu, siin, vastab üks ungari neiu küsimusele oma abielu kohta.
Kuidas, Sa teadsid, et on õige inimene?
Lihtsalt teadsin.
Süda tunneb ära.
Kogemustepagasiga süda.
Know the tree by it's roots.
pühapäev, 25. jaanuar 2015
esmaspäev, 5. jaanuar 2015
Jäin haigeks aastavahetusel. Kerge nohu ja kurguvalu. Niisugust aastavahetust pole mul varem olnud. Kuidagi väga ära kiskus. Vajus kuhugi musta auku ja siis ma ei saanud sealt enam välja.
Viimati oli mul kurgu-nina haigus viimases välilaagris, siis, kui ma oma majutajaga ühist keelt ei leidnud. Keeruline inimtüüp mu jaoks. Ja ei osanud sõnu õigesti välja öelda. Jäid kuhugi kinni mu sisse.
Nüüd siis jälle. Ja ma tean küll, miks. Liiga palju mõtteid ja liiga vähe võimalust maha laadimiseks. Välja laskmiseks. Tunnen end paremini. Mul on hea meel, et keha vastutuse võtab ja paneb mõtete kraani peas kinni. Veidi niriseb, aga ei voola enam sedasi. Lihtsalt väsin ära.
Lugesin kord ühte artiklit, kus soovitati uudiste lugemine mõneks ajaks kõrvale jätta ja ärevate probleemjuhtumitega sarjad-filmid. Ning tegeleda kõige sellega, mida naudid. Kuna mul on praegu selleks tegelikult ka aega, siis seda ma püüangi teha. Ja haigusega koos.. ei olegi muud varianti.
Inimese keha on tark.
Täna ostsin poest jälle midagi uut, mida ammu või mitte kunagi pole ostnud. Redised, kurkuma (arvasin, et ingver, aga pole), päikesekuivatatud tomatid. Ja uurisin, mis nende asjadega peale hakata. Keerasin kokku mingi salati ja magustoiduks 2 ploomi ning india pähklid. Ma pole ammu end nii hästi tundnud kui pärast selle salati söömist. Esimesed kaks ampsu ja ma hõljusin kusagil.. ma ei tea, veider kirjeldada, aga hea toidu tunneb keha ära. Tunneb ära selle, mis sobib parasjagu. Muide, kurkumaga saab hambaid pesta. Katsetan ära.
Kuna gluteiin pole mu väga hea sõber, siis eile tegin tatra-näkileibasid:
Üks mõte, mis mind eilsest saadab: Olen siin. Peaaegu 26. Mul pole oma isiklikku elamist, püsivat finantsilist sissetulekut, pole autot, lapsi ega karjääri oma erialal. Teen tööd, mis toidab, aga ei meeldi. Elan maal, kus 50m/s on normaalne tuul ning see on alles ekstreemsuste algus.
Tüüpilised painajad.
Ja kuidagi eile oli see päev, kus ma endale ütlesin: Hei, oota! Ma olen palju reisinud. Erinevate kultuuridega tutvunud, inimestega tuttavaks saanud. Olen siin omapäi ja mugavustsoonist väljas. Kogen midagi ebatavalist ka igapäeva tavalistes olukordades. Sest see on teistmoodi. Kõik on teistmoodi. Sama, aga ikka väga teistmoodi. Ning kuhu iganes mu tee mind viib, selle kõik võtan ma endaga kaasa.
Ja mingid tobedad küsimused eesmärkide, eesmärkide ja eesmärkide osas. Edasiõppimine, edasine töö ja.. oma korter ja oma auto ja OMA ja OMA.. misiganes.. on midagi, mis mind füüsiliselt haigeks teeb ja hauda ajab.. ja ajabki! See ajab mind hulluks ja aina sõelub mu peas.
Tihti on süütunne, et ma pole veel alustanud. Ülikool lõppes ja pärast seda on üks väga veider periood olnud. Ma ei saa õieti aru, mis toimub. Et, kus ma siis nüüd omadega olen. Ja selline tunne, et ma PEAN aru saama ja ma PEAN selgeks tegema.
Kuidagi praegu, siin, nohuse ninaga ja kumiseva peaga.. ikka ei PEA küll! Ma olen vaba! Ja ma juba ammuilma teen karjääri oma elus. Juba ammuilma teen.. ja 50-aastaselt saan aru, miks 26-aastaselt neid asju tegin, mida tegin.
Mmmm.. analüüsiv meel. See ongi minu karjäär. Iga päev teen karjääri selles osas. Kuidagi see ikka sobitub minu masterplaaniga. Chalicel on üks laul metsa minekust ja jama selja taha jätmisest. Umbes selline masterplaan ongi. Pillamisest ja tarbimisest minema.
Olgu.. kuidagi palju sai täna. Vaatan ehk midagi ja siis tuttu ära.
Head ööd
Viimati oli mul kurgu-nina haigus viimases välilaagris, siis, kui ma oma majutajaga ühist keelt ei leidnud. Keeruline inimtüüp mu jaoks. Ja ei osanud sõnu õigesti välja öelda. Jäid kuhugi kinni mu sisse.
Nüüd siis jälle. Ja ma tean küll, miks. Liiga palju mõtteid ja liiga vähe võimalust maha laadimiseks. Välja laskmiseks. Tunnen end paremini. Mul on hea meel, et keha vastutuse võtab ja paneb mõtete kraani peas kinni. Veidi niriseb, aga ei voola enam sedasi. Lihtsalt väsin ära.
Lugesin kord ühte artiklit, kus soovitati uudiste lugemine mõneks ajaks kõrvale jätta ja ärevate probleemjuhtumitega sarjad-filmid. Ning tegeleda kõige sellega, mida naudid. Kuna mul on praegu selleks tegelikult ka aega, siis seda ma püüangi teha. Ja haigusega koos.. ei olegi muud varianti.
Inimese keha on tark.
Täna ostsin poest jälle midagi uut, mida ammu või mitte kunagi pole ostnud. Redised, kurkuma (arvasin, et ingver, aga pole), päikesekuivatatud tomatid. Ja uurisin, mis nende asjadega peale hakata. Keerasin kokku mingi salati ja magustoiduks 2 ploomi ning india pähklid. Ma pole ammu end nii hästi tundnud kui pärast selle salati söömist. Esimesed kaks ampsu ja ma hõljusin kusagil.. ma ei tea, veider kirjeldada, aga hea toidu tunneb keha ära. Tunneb ära selle, mis sobib parasjagu. Muide, kurkumaga saab hambaid pesta. Katsetan ära.
Kuna gluteiin pole mu väga hea sõber, siis eile tegin tatra-näkileibasid:
Tatraleiba proovisin ka teha ükspäev, aga see tuli välja nagu tatrakook.. mitte leib. Kuid need kräkkerid, neid hakkan nüüd leiva pähe tegema. Petab ära küll.
Ja siin mu õhtusöök:
Tüüpilised painajad.
Ja kuidagi eile oli see päev, kus ma endale ütlesin: Hei, oota! Ma olen palju reisinud. Erinevate kultuuridega tutvunud, inimestega tuttavaks saanud. Olen siin omapäi ja mugavustsoonist väljas. Kogen midagi ebatavalist ka igapäeva tavalistes olukordades. Sest see on teistmoodi. Kõik on teistmoodi. Sama, aga ikka väga teistmoodi. Ning kuhu iganes mu tee mind viib, selle kõik võtan ma endaga kaasa.
Ja mingid tobedad küsimused eesmärkide, eesmärkide ja eesmärkide osas. Edasiõppimine, edasine töö ja.. oma korter ja oma auto ja OMA ja OMA.. misiganes.. on midagi, mis mind füüsiliselt haigeks teeb ja hauda ajab.. ja ajabki! See ajab mind hulluks ja aina sõelub mu peas.
Tihti on süütunne, et ma pole veel alustanud. Ülikool lõppes ja pärast seda on üks väga veider periood olnud. Ma ei saa õieti aru, mis toimub. Et, kus ma siis nüüd omadega olen. Ja selline tunne, et ma PEAN aru saama ja ma PEAN selgeks tegema.
Kuidagi praegu, siin, nohuse ninaga ja kumiseva peaga.. ikka ei PEA küll! Ma olen vaba! Ja ma juba ammuilma teen karjääri oma elus. Juba ammuilma teen.. ja 50-aastaselt saan aru, miks 26-aastaselt neid asju tegin, mida tegin.
Mmmm.. analüüsiv meel. See ongi minu karjäär. Iga päev teen karjääri selles osas. Kuidagi see ikka sobitub minu masterplaaniga. Chalicel on üks laul metsa minekust ja jama selja taha jätmisest. Umbes selline masterplaan ongi. Pillamisest ja tarbimisest minema.
Olgu.. kuidagi palju sai täna. Vaatan ehk midagi ja siis tuttu ära.
Head ööd
pühapäev, 28. detsember 2014
Siin, kaks päeva tagasi pidasime veidi jõule teiste vabatahtlikkega meie organisatsioonist.
Sisuliselt mina ja Maria tegime süüa ja viisime küünlad.
Tulid omad ja tulid uued (nagu ikka, ei pääse)
Mõnus muusika (tegelikult ainult selle pärast ma postituse tegingi praegu):
Rohkemat ei oska kommenteerida. Ühed veidrad jõulud on.
Üks veider maa ja veidrad inimesed.
Eesotsas mu endaga.
Mida kauem siin olen, seda veidram tundub.
Mina olen siin ja kogu Island on - seal.
Kuidagi üldse ei saa kontakti.
Ainult looduses on päris.. ehe.
Aga siis on unistused.
On variandid: veebruaris suts või märts, aprill, mai
Ja veel variante: eesti, rumeenia, inglismaa, uus meremaa või midagi muud
õppida või töötada
õppida ja töötada
Eesti keelseid raamatuid tahan lugeda: "Lingvistiline Mets" jäi pooleli maikuus. Paulo Coelho viimane raamat. Eesti filme tahan näha: see Risttee.. ja siis veel teisi häid.
Sünnipäeval võiks ikka sauna saada
või siis uisutama
või autoga linnast välja.
Kui mitte kõike korraga, siis üks neist sobib kaa.
Pidin pessu minema tegelikult.
Lähen ja siis vaatan mõnd ETV asja või.. jaaaaa.. hahaa
Sisuliselt mina ja Maria tegime süüa ja viisime küünlad.
Tulid omad ja tulid uued (nagu ikka, ei pääse)
Mõnus muusika (tegelikult ainult selle pärast ma postituse tegingi praegu):
Rohkemat ei oska kommenteerida. Ühed veidrad jõulud on.
Üks veider maa ja veidrad inimesed.
Eesotsas mu endaga.
Mida kauem siin olen, seda veidram tundub.
Mina olen siin ja kogu Island on - seal.
Kuidagi üldse ei saa kontakti.
Ainult looduses on päris.. ehe.
Aga siis on unistused.
On variandid: veebruaris suts või märts, aprill, mai
Ja veel variante: eesti, rumeenia, inglismaa, uus meremaa või midagi muud
õppida või töötada
õppida ja töötada
Eesti keelseid raamatuid tahan lugeda: "Lingvistiline Mets" jäi pooleli maikuus. Paulo Coelho viimane raamat. Eesti filme tahan näha: see Risttee.. ja siis veel teisi häid.
Sünnipäeval võiks ikka sauna saada
või siis uisutama
või autoga linnast välja.
Kui mitte kõike korraga, siis üks neist sobib kaa.
Pidin pessu minema tegelikult.
Lähen ja siis vaatan mõnd ETV asja või.. jaaaaa.. hahaa
laupäev, 20. detsember 2014
teisipäev, 16. detsember 2014
Täna on lumetorm - jälle ja selline, et majast ei saa välja astuda. Kõik Islandi põhiteed on kinni ja meie kaa. Õhtul läheme teist korda joogasse ja siis ütleme head aega Lucale. Kui ilm ei vaiki, siis...
Lõpetan peagi oma projekti aruande ja üleüldse selline tubane olemine täna. Mõnus nokitseda oma tegemistes..
Aga pean jagama seda:
Ainult, et selle auto asemel on Toyota Yaris ja instrumentide asemel kohvrid-toidumoon.
Lõpetan peagi oma projekti aruande ja üleüldse selline tubane olemine täna. Mõnus nokitseda oma tegemistes..
Aga pean jagama seda:
Ainult, et selle auto asemel on Toyota Yaris ja instrumentide asemel kohvrid-toidumoon.
kolmapäev, 26. november 2014
Teadmatuse pime väli
Yep, change of subject:
Pühapäev. Täna lähen uusi prille saama, siis kontorisse allkirja (loodetavasti viimast) andma ja siis raamatukokku. Parem olgu need raamatud seal, mida ma soovin.
Sest aeg on vaja ära sisustada ja pea tuleb okupeerida uute mõtetega.
tuleb mediteerida
õues ringi jalutada
või joosta
tervislikult toituda (juba kuid jätan saia söömist maha)
piisavalt magada
joonistada
lõbusat muusikat kuulata
tänaval inimestele naeratada
iseennast kallistada
endaga peegli ees rääkida
minimaalne facebook
harjutusi teha
D-vitamiini süüa
pastakat horisontaalselt hammaste vahel hoida (tekitab positiivse meeleolu, ausalt)
unistada tulevikust
palju häid ja lihtsaid meetodeid.
Oot, kellel on positiivset muusikat? Mu playlistid on 80% ulatuses melanhoolseid sügavutti minevaid lugusid täis.
Ahah
teisipäev, 18. november 2014
Mõlgutan veidi
Eile tööl voltisin neid suuri rätte, mis tubadesse viime. Nii soojad ja pehmed pärast kuivatis käimist. Muidu vean kottidega üles korrustele, et ei peaks mitu korda edasi-tagasi jooksma. Seekord vajasin vaid mõnda ja võtsin sülle need soojad pehmed rätid.. meenutus kogemusest - kallistamise tunne. Oh, kallistamise tunne!
Kallistasime..
..hotellis, rättidega kahekesi koridoris..
Täna on minu laupäev. Mõtlesin linna minna, asju vaja ajada. Uus elukoht ja töö.
Enne veel oli pilves, nüüd juba tundub, et pareneb. Ei saa ühtegi päikesekiirt toas istudes maha magada!
Igatahes veel ma pole õue minemise tujus. Istun siin ja mõtlesin, et paneks head muusikat, mis mudib veidi mu melanhoolset poolust. Kuid mu arvutis on 80% ulatuses ainult melanhoolset, tõsiseltvõetavat muusikat.
Nojah, kuulan siis nüüd Vaiko Eplikku (esmakordselt täispikalt).
Toimib!
Ärgem saagem valesti aru, ma valisin selle (ja kõik need teised asjad koos selle valikuga?) ja olen õnnelik oma valiku(te)=elu üllatuste üle.
Mu elu on juba praegu teisem, kui ta oli nädal aega tagasi.
Mõte liigub teisipidi. Teised teed.
See on justkui.. tõmbad tammi eest ja vesi rajab endale tee.. täiesti uue tee!
Kui olen üksi kodus ja tahan end heade mõtete laine hoida:
Kallistasime..
..hotellis, rättidega kahekesi koridoris..
Täna on minu laupäev. Mõtlesin linna minna, asju vaja ajada. Uus elukoht ja töö.
Enne veel oli pilves, nüüd juba tundub, et pareneb. Ei saa ühtegi päikesekiirt toas istudes maha magada!
Igatahes veel ma pole õue minemise tujus. Istun siin ja mõtlesin, et paneks head muusikat, mis mudib veidi mu melanhoolset poolust. Kuid mu arvutis on 80% ulatuses ainult melanhoolset, tõsiseltvõetavat muusikat.
Nojah, kuulan siis nüüd Vaiko Eplikku (esmakordselt täispikalt).
Toimib!
Ärgem saagem valesti aru, ma valisin selle (ja kõik need teised asjad koos selle valikuga?) ja olen õnnelik oma valiku(te)=elu üllatuste üle.
Mu elu on juba praegu teisem, kui ta oli nädal aega tagasi.
Mõte liigub teisipidi. Teised teed.
See on justkui.. tõmbad tammi eest ja vesi rajab endale tee.. täiesti uue tee!
Kui olen üksi kodus ja tahan end heade mõtete laine hoida:
laupäev, 1. november 2014
Saan nüüd aru küll, miks ma siia Islandile tegelikult ära tulin -
Õpin ennast armastama.
Veider on, et seda peab õppima.
Enda eest õigesti hoolitsema.
Me unustame ära.
Me ei oska omaette olla.
Me ei oska lahti lasta.
Tasakaal on paigast.
Armastama õpitakse armastades.
Ma armastan Sind Kadi!
Oled minu parim sõber ja ma tahan Sulle parimat ning tean, mida väärt oled.
Ja mida ei ole.
Ma seisan Su eest ja kui Sa eksid, siis annan andeks.
Sest Sa tead kõige paremini, et Sa tahad head.
Ja kui ma käitun Sinu vastu, siis ma tahan kiiresti ära tunda, et see pole aus.
Ja siis, kui armastad, siis armud iga päev maailma ja endasse.
Kui see kirumine ja muretsemine ja virisemine küljest ära kukkuma hakkavad, siis ei ole hirmu ka enam.
Et ei suuda või ei saa või ei juhtu ja kõik need.. miks mina? asjad.
Siis juhtuvad imed.
Päris ausalt juhtuvad imed.
Ja siis, kui olen postituse ära teinud, leian selle.
Kogemused kattuvad
reede, 10. oktoober 2014
Uus Island ja ...
Jorge saabus Eestist. Mõnus eestimaine hõng ja sära suveniiriks.
Maria kolis nüüd päriselt (6 päeva võttis hoogu) 30-minutlise jalutuskäigu kaugusele.
Olen üksi meie toas.
Sedasi, et keegi ei tule enam laagrist koju, vaid olengi omaette siin toas.
Siis kolin järele.
Eriline tunne on sees.
Südames on rõõm ja soov jagada. Ja see viimane..
Praegu poleks ma sugugi Sinilinnus (kõik eestlased juba magavad magusat und).
Piisab (peab piisama!) hetkel elavast mõttest kallistada oma perekonda. Ema-isa. Õde. Venda. Kassi.
Täna, kui tasse kokku lõime, oli nii palju eest tänulik olla, et apelsinidest tekkis puudus!
Nüüd veel, südaööl lähen võtan pesu masinast välja ja siis voodisse.
Homme jagame Jorge ja Mariaga.
Ma olen õnnelik.
Maria kolis nüüd päriselt (6 päeva võttis hoogu) 30-minutlise jalutuskäigu kaugusele.
Olen üksi meie toas.
Sedasi, et keegi ei tule enam laagrist koju, vaid olengi omaette siin toas.
Siis kolin järele.
Eriline tunne on sees.
Südames on rõõm ja soov jagada. Ja see viimane..
Praegu poleks ma sugugi Sinilinnus (kõik eestlased juba magavad magusat und).
Piisab (peab piisama!) hetkel elavast mõttest kallistada oma perekonda. Ema-isa. Õde. Venda. Kassi.
Täna, kui tasse kokku lõime, oli nii palju eest tänulik olla, et apelsinidest tekkis puudus!
Nüüd veel, südaööl lähen võtan pesu masinast välja ja siis voodisse.
Homme jagame Jorge ja Mariaga.
Ma olen õnnelik.
neljapäev, 2. oktoober 2014
Ma pole kunagi suur räpi sõber olnud, aga selle avastuse üle on küll hea meel.. avastus Klassikaraadio Fantaasia saatest (mu lemmik muusikasaade, tõsiselt värskendav).
Käisime täna Mariaga prille vaatamas (jälle). Nii kallid on siin. Eestis saaksin 2-3 paari prille selle raha eest tõenäoliselt. Õnneks katab kindlustus enamiku.. muidu ei kiikaks poeokse poolegi.
Täna päikese käes, pärast eilset veidrat ühepäevast palavikku otsustasin ära, et hakkan tõsiselt tööd otsima.
Veel täna oleme mõnusasti oma muusika saatel, mis kõlaritest üle teise korruse kostab.. kirjutame Diego märkmikusse ilusad sõnumid.. jah, ta läheb juba täna öösel. Pärast 11 kuud Islandi seiklusi. Järgmisena Aniko ja siis Danny ja siis.. Edina.. ja teisi kaa.
Maria jääb. Mina kaa.
Kui Maria läheks, läheksin ka mina tõenäoliselt.
Veider.. ja mõnus vabaduse tunne.
Täna sõitsime selle suure tormiga jalgratastel ja ainult muiged me näos.
Ei mingit pahameelt selle jõleda ilma üle.
Sest me näeme, et võime kogeda siin Islandil muudlaadi elu.
Las tulla!
teisipäev, 30. september 2014
Ilusa päikeselise päeva ja punaste pihlakate ning sügisese tuule ja kohatise sinise taeva muusika.
Eile otsustasin, et mina laagrisse ei lähe. Ja ei lähegi.
Miks teha asju, millel ei näe mõtet ja öelda endale, et: "oh, see saab varsti läbi", "see on peaaegu viimane".
Ei! See olen mina siin võtmas iseenda eest vastutust.
reede, 26. september 2014
"Vaata, vaata vahel, kas kohustus on Sinu tahe.."
Istun praegu Loft Hostelis, laen alla oma lemmiksarja uue hooaja esimest osa (märk, et ring saab jälle täis). Joon vaarika-vanilje-maitselist teed ning kuulan Stefani saadetud Arvo Pärdi'st ja Björk'ist inspireeritud loomingut.
Siia kõrvale võiksin tegelikult veel muusikat jagada.. olen leidnud mitmeid huvitavaid artiste.
***
Ma usun, et pole sellest veel kirjutanud. Mõtlesin, et olgu, kirjutan siis, kui asjad juba paigas on, aga olgem ausad - on need elu-asjad üldse kunagi paigas? valmis? ei...
Endiselt on rahu ja .. kui Irisega siin veel mõned päevad tagasi hommikul vara bussijaama poole kõndisime küsis ta minult:
"Kui saaksid minu asemel praegu Eestisse lennata, kas lendaksid?"
jäin veidi mõttesse ja siis: "oot.. esimest korda jään ma selle küsimuse üle mõtlema"
Muide, meie reis oli väga metsik! Pildimaterjali kaudu on keeruline väljendada.
Ei ole kaugel see aeg, mil tahtsin iga hinna eest Eestisse naasta.
Miski on minus paika loksunud, ära harjunud või siis.. vastutust hakanud võtma.
Tunnen, et olen ära andnud vastutuse enda eest.
Mis tähendab, et olen ära andnud enda vabaduse.
Aeg
Toitumine
Privaatsus
Loovtegevus
Sisuliselt ei kontrolli mina enam ammu seda, mis minust läbi käib ja mis minu ümber on.
Ma teen, mis kästud ja kuidas öeldud ning.. siis.. ju kaobki inimene ise ära.
Tulemus - meeleheide!
***
Tol öösel saatsin Irise ära ning hommikul ärgates teadsin, et nüüd, nüüd on aeg võtta vastutus oma toitumise osas. Katsetan toortoitu. Ega see kerge ei ole, kui ise ei saa valida, mis kaup poest tuleb, aga ma ikkagi, ikkagi ma tahan ise vastutada enda söögi eest!
Rohkem energiat, soov trenni teha, kõht laulab, ei vingu enam, valud on kadunud, pea on värske, mõtted selged.
Katsetan esialgu sinnamaani, kus ma enam üldse saiakeste ja tehissuhkru (kommid, moosid, küpsised..) järele ei ihale (lõuna-euroopa rahvaste paablis elades - jah, ma ei ela islandil, ma elan lõuna-euroopas - pole kerge saiast hoiduda). Ja lõpuks sinnamaani, kus mul ei teki isu õlu või veini järele.. mitte, et see omaette eesmärk oleks, kuid mingitmoodi peaks keha reageerima kindlasti. Sel moel, et ebavajalikke asju lihtsalt ei tarbi!
Mmm.. Jose Gonzalest lasevad nad palju nendest kõlaritest.
Mõned päevad tagasi kirjutasin kontorisse, et lahkun novembri algusest.
Saan nüüd esimest korda kõva häälega seda välja rääkida.
Mul on endiselt "pulmakleit" (loe: korter), aga "abikaasat" (loe: uus töökoht) ei ole.
Vastutus oma aja ees.
Oma privaatsuse ees.
Kolin Lõuna-Euroopast Islandile.
Vähemalt selleks pimedaks ajaks.. et siis kevadel tagasi tulla.
Nii on plaanis.
Ma ei saa veel Islandilt ära minna.
Veider on olla väljaspool projektimulli.
Väga veider.
Uuestisünd.
Siia mahuks veel mõtteid, aga skypeme-helistame!
Hostel on peaaegu inimtühi, avalikest kõlaritest tuleb samuti imelist muusikat.. nagu oleksin iseendale selle paiga broneerinud.
(tegelikult on väga raske kirjutada selle loo ajal) Aga paneme ta siis käima ja.. kirjutame pärastpoole.
Siia kõrvale võiksin tegelikult veel muusikat jagada.. olen leidnud mitmeid huvitavaid artiste.
***
Ma usun, et pole sellest veel kirjutanud. Mõtlesin, et olgu, kirjutan siis, kui asjad juba paigas on, aga olgem ausad - on need elu-asjad üldse kunagi paigas? valmis? ei...
Endiselt on rahu ja .. kui Irisega siin veel mõned päevad tagasi hommikul vara bussijaama poole kõndisime küsis ta minult:
"Kui saaksid minu asemel praegu Eestisse lennata, kas lendaksid?"
jäin veidi mõttesse ja siis: "oot.. esimest korda jään ma selle küsimuse üle mõtlema"
Muide, meie reis oli väga metsik! Pildimaterjali kaudu on keeruline väljendada.
Ei ole kaugel see aeg, mil tahtsin iga hinna eest Eestisse naasta.
Miski on minus paika loksunud, ära harjunud või siis.. vastutust hakanud võtma.
Tunnen, et olen ära andnud vastutuse enda eest.
Mis tähendab, et olen ära andnud enda vabaduse.
Aeg
Toitumine
Privaatsus
Loovtegevus
Sisuliselt ei kontrolli mina enam ammu seda, mis minust läbi käib ja mis minu ümber on.
Ma teen, mis kästud ja kuidas öeldud ning.. siis.. ju kaobki inimene ise ära.
Tulemus - meeleheide!
***
Tol öösel saatsin Irise ära ning hommikul ärgates teadsin, et nüüd, nüüd on aeg võtta vastutus oma toitumise osas. Katsetan toortoitu. Ega see kerge ei ole, kui ise ei saa valida, mis kaup poest tuleb, aga ma ikkagi, ikkagi ma tahan ise vastutada enda söögi eest!
Rohkem energiat, soov trenni teha, kõht laulab, ei vingu enam, valud on kadunud, pea on värske, mõtted selged.
Katsetan esialgu sinnamaani, kus ma enam üldse saiakeste ja tehissuhkru (kommid, moosid, küpsised..) järele ei ihale (lõuna-euroopa rahvaste paablis elades - jah, ma ei ela islandil, ma elan lõuna-euroopas - pole kerge saiast hoiduda). Ja lõpuks sinnamaani, kus mul ei teki isu õlu või veini järele.. mitte, et see omaette eesmärk oleks, kuid mingitmoodi peaks keha reageerima kindlasti. Sel moel, et ebavajalikke asju lihtsalt ei tarbi!
Mmm.. Jose Gonzalest lasevad nad palju nendest kõlaritest.
Mõned päevad tagasi kirjutasin kontorisse, et lahkun novembri algusest.
Saan nüüd esimest korda kõva häälega seda välja rääkida.
Mul on endiselt "pulmakleit" (loe: korter), aga "abikaasat" (loe: uus töökoht) ei ole.
Vastutus oma aja ees.
Oma privaatsuse ees.
Kolin Lõuna-Euroopast Islandile.
Vähemalt selleks pimedaks ajaks.. et siis kevadel tagasi tulla.
Nii on plaanis.
Ma ei saa veel Islandilt ära minna.
Veider on olla väljaspool projektimulli.
Väga veider.
Uuestisünd.
Siia mahuks veel mõtteid, aga skypeme-helistame!
kolmapäev, 10. september 2014
Nostalgiline
Sügise tunne on
uue alguse tunne. Nagu oleksid kõik algused koos ühes punktis kokku saanud.
Esimene tööle minek
Kooli minekud kõik koos
Ülikooli sügis
Päike
Hommik
Jalutuskäigud
Klassikaraadio
Meri
Kooriproovid
Tallinna trammid
Noortevahetused Põltsamaal
Värvilised lehed
Viljandi nädalavahetuse hommikud kodus
Täna olen siin.
Eile märkasin vist esimest korda, kuidas mäejalamil on rohelus veel mitmekesisem ja punakat ning oranzikat värvust on juurde tulnud.
Puid siin ju pole, mille lehed värvi muudaksid.
Sügis on minu jaoks alati natukene kurb olnud, nüüd ei ole.
Esimest korda ei ole sügis ja suve lõpp kurvad.
Mu viimane laager maapiirkonnas sai eile otsa.
Nohune, armiline, õnnelik.
Eestist kaasa toodud energia aitab toimetada ja olla.
Pihlakad on nii punased me akna taga ja päike paistab vahelduva eduga.
Suutsin eile normaalselt sotsialiseeruda. Tavaliselt peidan end oma tuppa ja pigem hoidun sellest kodusest rahvamassist ka küsimustevoorust: kuidas oli? kus oli? mis oli? kes olid? ja ja ja..
Eile sotsialiseerusin.
Island näitab mulle teistsugust nägu.
Puhtalt seepärast, et olen vaimselt veidi värskem ja võtnud aega enese jaoks.
Täna läks pool maja kuhugile matkale mõneks päevaks.
Kuu aja pärast läheb pool maja oma kodudesse..
Püüan leida mõne vaba ala, et harjutustega algust teha
(sõin laagris ogarusi.. nagu ikka)
uurin, mis kell Maria tagasi jõuab, et siis söök valmis teha. Üks islandlane kinkis meile orgaanilist toitu, peab katsetama midagi head.
Mõtlesin uurida, mida pihlakatest meisterdada saaks..
Pesu vaja pesta ja tuba veidi korrastada..
Iris tuleb ja ma saan nüüd reaalselt planeerida Islandil rigi reisimist
Siis vaatame täna.. sest uued algused tuleb ära alustada
olen tagasi.
Ja see tunne on hea.
Siia juurde paneksin nüüd ühed sügisel tehtud fotod Viljandi lehtedes Tuuli, Priidu, Roberti ja Margega
ja
Laura Junsoni "Sügis kodus" loo
või siis Pastaca "Bellamor" on ju täiesti sügise laul!
Panen nüüd veidi eesti muusikat taustaks ja lõpetan oma orgaanilise tee..
ning alustan
(teadmiste janu on.. peaks justkui ülikoolis nüüd olema, aga olen siin veel)
:)
uue alguse tunne. Nagu oleksid kõik algused koos ühes punktis kokku saanud.
Esimene tööle minek
Kooli minekud kõik koos
Ülikooli sügis
Päike
Hommik
Jalutuskäigud
Klassikaraadio
Meri
Kooriproovid
Tallinna trammid
Noortevahetused Põltsamaal
Värvilised lehed
Viljandi nädalavahetuse hommikud kodus
Täna olen siin.
Eile märkasin vist esimest korda, kuidas mäejalamil on rohelus veel mitmekesisem ja punakat ning oranzikat värvust on juurde tulnud.
Puid siin ju pole, mille lehed värvi muudaksid.
Sügis on minu jaoks alati natukene kurb olnud, nüüd ei ole.
Esimest korda ei ole sügis ja suve lõpp kurvad.
Mu viimane laager maapiirkonnas sai eile otsa.
Nohune, armiline, õnnelik.
Eestist kaasa toodud energia aitab toimetada ja olla.
Pihlakad on nii punased me akna taga ja päike paistab vahelduva eduga.
Suutsin eile normaalselt sotsialiseeruda. Tavaliselt peidan end oma tuppa ja pigem hoidun sellest kodusest rahvamassist ka küsimustevoorust: kuidas oli? kus oli? mis oli? kes olid? ja ja ja..
Eile sotsialiseerusin.
Island näitab mulle teistsugust nägu.
Puhtalt seepärast, et olen vaimselt veidi värskem ja võtnud aega enese jaoks.
Täna läks pool maja kuhugile matkale mõneks päevaks.
Kuu aja pärast läheb pool maja oma kodudesse..
Püüan leida mõne vaba ala, et harjutustega algust teha
(sõin laagris ogarusi.. nagu ikka)
uurin, mis kell Maria tagasi jõuab, et siis söök valmis teha. Üks islandlane kinkis meile orgaanilist toitu, peab katsetama midagi head.
Mõtlesin uurida, mida pihlakatest meisterdada saaks..
Pesu vaja pesta ja tuba veidi korrastada..
Iris tuleb ja ma saan nüüd reaalselt planeerida Islandil rigi reisimist
Siis vaatame täna.. sest uued algused tuleb ära alustada
olen tagasi.
Ja see tunne on hea.
Siia juurde paneksin nüüd ühed sügisel tehtud fotod Viljandi lehtedes Tuuli, Priidu, Roberti ja Margega
ja
Laura Junsoni "Sügis kodus" loo
või siis Pastaca "Bellamor" on ju täiesti sügise laul!
Panen nüüd veidi eesti muusikat taustaks ja lõpetan oma orgaanilise tee..
ning alustan
(teadmiste janu on.. peaks justkui ülikoolis nüüd olema, aga olen siin veel)
:)
reede, 18. juuli 2014
Väike vahearuanne
Teised läksid linna peale (loe: küla peale), mina kasutan meie majas harukordset piiramatut internetti ja kõlareid, et viimaks see pikk laulupidu ära kuulata-vaadata. Ei ole lihtne kirjutada Islandist samal ajal, kui taustaks kõlab eesti keel ja videopildis eesti suvi.
Konfliktne olukord, et kuhu siis see rõhk nüüd hetkel panna.
Danny helistas täna, et küsida, kuidas mul siin läheb.
Jorge kirjutas ja uuris sama.
Ka kontorist helistati.
Ei ole üksi. Head inimesed on ümber.
Sõbrad :)
Selline.. nagu ikka, üheskoos kogemine paneb üksteise eest hoolt kandma.
Ja kui ei saa nii nagu soovin, siis saab teisiti.
Ju on vaja midagi teada saada, mis muidu jääks kogemata.
Juusiis on vaja!
Konfliktne olukord, et kuhu siis see rõhk nüüd hetkel panna.
Euroopa Vabatahtlik Teenistus
Vabatahtlik töö toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt; tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi; tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.
Riik: Island
Projekti kestus: 12 kuud
Läbitud: 6 kuud ja 10 päeva
Läbimisel: 5 kuud ja 21 päeva
Tööaeg: 5 päeva nädalas, iga päev 6-8 tundi ~21 ülepäeva ja 5 ületundi
Vaba aeg: riigipühad, nädalavahetused, 2 puhkepäeva kuu kohta
Tööülesanded: laagrijuht, giid, maastikuarhitekt, aednik, maaler, kokk, psühholoog, õpetaja, koristaja,
Külalist Eestist: 3 = 15 puhkepäeva 24-st
Kohtasin:
~100 inimest, kellest 89% elasin koos vähemalt 2 nädalat
0 hüljest
0 hüljest
2 vaala (elus ja surnud)
5 korda politseiautot
~2000 puffinit (lunni)
~2000 puffinit (lunni)
Proovi(si)n:
4 korda haikala
Iiri stiilis viski-teed
looduskosmeetikat:
kohvi-mee dušigeeli
soodaga juukseid pesta
oliiviõliga keha kreemitada
kookosõliga hambaid pesta
Toimib!
Avastasin:
kohvi-mee dušigeeli
soodaga juukseid pesta
oliiviõliga keha kreemitada
kookosõliga hambaid pesta
Toimib!
Avastasin:
Kõik inimesed on ilusad ja head
Angry birds on Soomest pärit
siin on rohkem lambaid kui inimesi
(osad) Hong Kongi inimesed pole tähti kunagi näinud
pea ei valuta siin kunagi
islandi kuumaveevann on eesti sauna aseaine
ei ole tarvis piima- ja nisutooteid
kanaliha teeb uniseks
õlu on hea
ei mõtle raha peale
endas palju varjatud võimeid
eesti keeles on väga hea rääkida
ja...
ja...
Parimad virmalised: Reykjaviki pargis ja kuuma vee basseinis.
Suvel tähti ei näe
Talvel ainult jää
6 laagrit Reykjavikis:
5 keskkonnateemalist
Teemad: aiandamine (püüdsin mõelda, kuidas eesti keeles öelda ja pidin siis google translatoriga tõlkima; gardening=aiandus), kompost, geotermaalenergia, CO2 , eksponentne kasv, ökoloogiline jalajälg, toitumine, energiakasutus,
1 fotograafia teemal
4 laagrit väljaspool Reykjaviki:
1 Vatnsholt farmis (60 km Reykjavikist edela-Islandil)
Töö: hein, plastmass, kivid, värvimine, aediku ehitamine hobustele.
Eripärad: Rääkiv ronk, polaarrebane. 5-tunnine jalgsimatk tundmatusse. Kahesed toad. Voodi, 20cm-paksuse madratsiga. Tekk, padi. Maasikad, mango.
1 Eyrarbakki's (...km Reykjavikist edela-Islandil)
Töö: värvimine, aiandus, toolid, põrandad,
Eripärad: loojuva päikese taevas, jooga, kajakiga ookeani peal
1 Holmavik'is (...km Reykjavikist, Läänefjordides)
Töö: ookeaniäärse jalgsiraja korrastamine, dušš kohalikus ujulas.
Eripärad: Puffini (lonni) paradiis, vaal ookenais kaldalt vaadates,
1 Paterksfjördur'is (...km Reykjavikist)
Töö: lasteaia seiklusliku mänguväljaku ehitamine: muru paigaldamine, kiige kokku- ja ülespanek.
Eripärad: 2 väikes kokkupõrget autodega, praamisõit, kohtumine politseiga, mitte iialgi avanev koduuks, eramaja.
Olen keset oma projekti, mis on justkui ülikooli teine aasta = gümnaasiumi 11. klass = keskeakriis.
Nii vist ongi, kui jõuad kuhugi keskele, siis toimuvad muutused ja küsid endalt uuesti, et miks? ja mis on mõte? kas saaks teisiti? Kusagil seal keskel alati on mingi veider motivatsiooni langus ja muutused ning teistmoodi tegemise soov.
Ma peaaegu läksin koju.. Eestisse. Lühikesele visiidile. Peaaegu.
Nii ihkan ja nii oleks tarvis.
Olen keset oma projekti, mis on justkui ülikooli teine aasta = gümnaasiumi 11. klass = keskeakriis.
Nii vist ongi, kui jõuad kuhugi keskele, siis toimuvad muutused ja küsid endalt uuesti, et miks? ja mis on mõte? kas saaks teisiti? Kusagil seal keskel alati on mingi veider motivatsiooni langus ja muutused ning teistmoodi tegemise soov.
Ma peaaegu läksin koju.. Eestisse. Lühikesele visiidile. Peaaegu.
Nii ihkan ja nii oleks tarvis.
Natuke jäi puudu.
Kindlustuse kirjelduse tõlkes läks kaduma eesti keelne sõna VÕI, mis muutus inglise keelses versioonis JA-ks.
Sinna mu pilet kadus.
Pikk lugu, aga ju on vaja sedasi.
Juusiis on vaja!
http://kultuur.err.ee/v/laulu-_ja_tantsupidu/laulu-_ja_tantsupeo_videod/8a71f196-21a1-4a0f-941b-192dadf53874
Kindlustuse kirjelduse tõlkes läks kaduma eesti keelne sõna VÕI, mis muutus inglise keelses versioonis JA-ks.
Sinna mu pilet kadus.
Pikk lugu, aga ju on vaja sedasi.
Juusiis on vaja!
http://kultuur.err.ee/v/laulu-_ja_tantsupidu/laulu-_ja_tantsupeo_videod/8a71f196-21a1-4a0f-941b-192dadf53874
Plaanime Mariaga minna Islandit avastama. Ilma ühegi reha, kivi, labida ja rohulibleta!
Danny helistas täna, et küsida, kuidas mul siin läheb.
Jorge kirjutas ja uuris sama.
Ka kontorist helistati.
Ei ole üksi. Head inimesed on ümber.
Sõbrad :)
Selline.. nagu ikka, üheskoos kogemine paneb üksteise eest hoolt kandma.
Ja kui ei saa nii nagu soovin, siis saab teisiti.
Ju on vaja midagi teada saada, mis muidu jääks kogemata.
Juusiis on vaja!
neljapäev, 3. juuli 2014
Tagasi Reykjavikis
Olen nüüd teist päeva tagasi "kodus", Reykjavikis. Tundub, et väljapuhkamiseks läheb alati vaja vähemalt 3 ööpäeva ja siis neljandal saan aru, et oh - olen oma kehas tagasi, õiges paigas, õige nurga all..
7. juulil saab kuus kuud mööda. Täpselt pool aega tööd.. olen nii paljud uksed kinni pannud enda järel. Varem või hiljem olen teinud otsuse ja sulgenud ühe või teise. Kasvõi selleks, et avada järgmine samasse ruumi või majja või.. aga, et on tulnud need otsused ja see kõik tundub õige.
Vist ehk nüüd (olen lihtsalt veel väsinud ja ärevil tulenevalt muutustest muutustest muutustest, igapäevastest pidevatest muudatustest muudatustest muudatustest).
Vist ehk nüüd olen päris palju vabadust endale võtnud otsustada enda eest ainult ise ja ainult nii nagu südames tunnen. Paigas.
See retk on imeline.. väsitav väsitav väsitav, aga oi, kui imeline retk.
Üleeile oli see päev, kui jõudsime tagasi läänefjordidest. Lausa lendlesime toauksest sisse ja tantsisime üle kogu toa nagu hullud.. pöörased.. ja naersime naersime naersime
Vabadus!
Puhkus!
Oma "tuba", oma luba!
Seisime Mariaga need paar vaba tundi enne, kui ta jälle läks (alati lähed kas ise või teised või.. kogu aeg keegi läheb ja..) vihma all, vaatasime teineteisele otsa ja seisime seal.
Nii palju mahub ühe inimese hinge sisse. Kõike ja korraga.. mahub ja et on ikkagi võimalik selgeks jääda.
Mul on kahju, et ma ei saa jagada kogu seda siin oma lähedaste inimestega Eestimaal. Et ma jagan teile vaid need read siin, telefoni- ja skypekõned, fotod.
See on elu, olen leidnud siin mõne hinge, kellega saan jagada palju ja head ja.. nii palju, kui ma tahan, ma ei saa neid asju üle kanda. Võimatu.
Andke andeks.
See on elu.
Nii hea on puhata veidi. Natukenegi hinge tõmmata.
Klaarisin viimased klaarimised (mõneks ajaks) kontoriga ära ja esimest korda tundsin, et oh, mind tõesti võetakse kuulda! Hea tunne!
Täna.
Esimene rattasõit Reykjavikis üle mitme pika aja.
Esimene rahvusõhtu uues Seeds majas.
Esimene tõsisem arusaamine minu organisatsiooni poolt.
Esimene sõber "justkui eelmisest elust" jõuab täna Islandile - Jorge, minu Tallinna töökoha EVS vabatahtlik. Ja ta tuleb siia tööle, hahaa :D
Jällegi, Jorge saabub - Ralph ja Alex lahkuvad laupäeval. Ma ei taha hüvasti jätta, üldse ei taha ja ikkagi pead ja lõpuks õpid tahtma..
Jällegi, elu :)
teisipäev, 24. juuni 2014
Pikim päev aastas
Mu meel on mingis rahulikus meeleolus. Aega pole olemas, päev on pikaks venitatud, unetunnid mahuvad ja vahel ei mahu ka. Üks pikk päev.
Justkui oleks 3 pikka päeva selles juunikuus.
Laager Eyrarbakkis
Hetk Reykjavikis
Laager Läänefjordides.
Olen selles kolmandas praegu, aga mõtetega pooleldi veel esimeses..
Ei jõudnud läbi seedida kõike ja kõiki.
Ja nüüd varastan mitmeid õhtuid asjade ülesmärkimiseks..
(..sest 3 päeva puhkamiseks on liiga vähe)
Eile lamasin oma madratsi peal.. tunnikese omaette üle pika pika pika pika pika pika pika aja.
Lamasin, kuulasin muusikat ja sain aru, mismoodi mu mõtted hakkasid ühtäkki jooksma mingit teistmoodi rada.
Avastasin, et pole tähti ja kuud pikka aega näinud.
Neid lihtsalt pole näha selle päikesesira ja valgusega.
Tähed ja kuu.
Avastasin, et Eesti on kusagil seal eemal ja mu elu on siin.
Et on erinevad maad ja erinevad inimesed.
Ja see on okei,
et ma olen (praegu) siin.
Nüüd vist siis viimaks olen ma lõpuks omadega päriselt igas hetkes koha peal.. tegutsemas.
Et, kui on töö, siis on töö.
Ja kui on mõtted kodus, siis on kodus.
Ja, kui tuleb mure, siis on ka lahendus.
Et on keskendumine ühele asjale, mitte 125 erinevat 'ollust' korraga läbisegi.
Keskendumine olulisele.
| Meie magala laagri alguses justkui Islandi maastik (13-inimesega, hiljem 6-inimesega) |
Kuidagi ei küsi enam, et miks minuga juhtub üks või teine asi siin elus ja miks küll on raske ja siis jälle - kuidas küll nii palju rõõmu ja head, miks ja miks ja miks.
Ei ole enam sugugi nii palju küsimusi.
Kõik lihtsalt on ja ainus, mida tegema peab - on toime tulla iga olukorraga.
Ilma sajatuhande miksita..
..leida jõudu ja nautida elu.
Kõige kiuste, kui tarvis.
(kusjuures, just kõige kiuste, kui kõik asjad on vastu ja takistavad, just siis ja ainult siis on väga selge see, et AINUKENE variant on leida jõudu ja edasi minna)
Kuidagi veider, et jõuan ikka ning jälle selle sama punktini - peab olema raske, et oleks kerge.
Peab armastama palju, et oskaks armastada, kui tundub, et pole midagi armastada.
(alati on)
Tõsi.
Olen kohanud ja koos elanud ning suhelnud ligi 100 uue inimesega.
Kõik ilusad omal moel.
Ja kõigiga on võimalik suhelda, koos elada.
Viimse kui ühega neist!
Ja siis on need mõned, kellega on kuidagi väga hea.
Saan olla mina ise. Ei pea midagi varjama, kuidagi käituma või mitte käituma. Ütlema või ütlemata jätma.
Palju ilusaid inimesi.
Hea tunne. Tekitab usaldust maailmas toimuva vastu (sest need inimesed siin - kõik tahavad ainult head).
Kuidagi tean, et asjad saavad korda ja paika.
Varem või hiljem.
Kuidagi tean, mida väärt olen.
Ehk ei oska alati kohe eneselegi teadvustada.
Aga head inimesed.. nad õpetavad, õpetavad palju
Ausus ja siirus.
Südamlikkus.
Neil üksikuil hetkeil, kui saan olla mina ise ilma liigse 'millegita' .. aeg seisab
Minus on suur tänutunne.
Mu elu on muutunud nii palju alates sellest, kui Eestist ära lendasin.
Hirmus ja kõhe.
Palju, palju ja korraga.
♥
Tellimine:
Postitused (Atom)















