Tihe graafik, aga puhkus on käes! Ei osanud uneski näha, et folgihommikul selline päike välja tuleb! Saate aru? 3 päeva päikeselist suve! Tappev palavus, aga vähemalt nüüd on ta siin. Kaukas? Mul täiesti ükskõik! Peaasi, et praegu on.
Justkui oleks soe ookean või meri meie ees ja seljataga mägisel maastikul valged majad. Midagi Vahemereäärset.. tahan ikka veel ära saada. Pärast kooli või kooli ajal, aga millalgi pean minema.Huvitavad inimesed ja põnevad pillid jäid randa ning meie läksime tagasi telklasse tuttu. Muide, kes veel ei tea, siis capoeira on Brasiilia võitlustants. Ennemuiste tantsisid seda keelatud tantsu orjad.
25. juulil läks mölluks kätte ära. Hommikul randa ja siis läksid me teed lahku: Kadri ja Tuuli omasoodu, meie Irisega kontserte nautima. Vahetasime oma päevapiletid sinisteks käepaelteks. Keda kõike me siis nägime.. 



ja neid oli veel ja veel ja veelgi rohkemgi veel! (http://www.folk.ee/festival/et/Kuula-ja-vaata/Pildid-24-juuli)
Vahepeal kohtusime Agnese, Mihkli ja teiste karvastega. Ülla ülla, Mait Rembel oli mulle helistanud. Pole ligi pool aastat suhelnud. Eile rääkisime päris kaua. Tore, see on tõesti tore, sest arvatavasti ei oleks ma rohkem sitsida viitsinud.. viimasel ajal.. üldse kogu aeg tegelikult on asjad ikka päris nässus ja ma lihtsalt tahan õlgadelt maha pühkida üleliigsed mured, jamad ja kõik selle sopa. Aga asjad ei käi nii..
Marita!
Tegelikult on folgi juures kõige lahedam see, et ma unustan nendeks päevadeks kogu oma elu ära, ma elan selles hetkes, mida Folk pakub ja ma elan seda endasse ning tegelikult oligi hea, et palju põltsukaid ei kohanud.
Svjata Vatra ja põrgulik tants võib alata! Ostsin täna plaadi. Ostsime kümnekroonised südamekujulised padjad ka. Päevitasime, ujusime, sõitsime paadiga 3 tundi! Hahaa :D
"Kuuma päikese eest, järve sukeldun ma..."
Sain hea tunde kaasa. Jube väsimus, aga päris hea on olla. Kuid kui aus olla, siis raskus ei ole mitte kuhugi kadunud.
Head seiklused Eestimaa peal, mida suvelt veel ootan:
- 13. augustil Tuuliga Tallinna. Vestlus, "Kiri sõbrale" ja siis vaatab edasi. Äkki Kadri ka linna?!
- Kõik lapselapsed vanaemale külla!
- Mõni nädalavahetus Põltsamaal või Tartus, Maitpoiss?!
- Väike-Maarjasse inimestega/üksi.
- Meie klassi väike kambake: äkki Kabli, Peipsi järv millalgi augusti keskel?!
- Tahan Pärnu ju, kui ilmasid jagub!
- 22. august Tallinna reggae?! Kes tahab minuga tulla?!!
- eks vaatab, mis veel...
Homme häälestan projekti lainele. Täna ei suvatse isegi postkasti vaadata!
Magan end korralikult välja, pakin asjad lahti, vaatan telekat, söön, lihtsalt olen.
Tahan õue, tahan rääkida.
Te tahate kõik eemale saada, oma elu elama hakata. Kuidagi.. kaugeks jääda. Mina seda ei taha ja ma kardan ka. Aga äkki polegi mul kunagi tõelisi sõpru olnud. Neid, kes ka tahavad..
Ma ootan kooliaega. Oleme siis eraldi. Oleme. Ükskord ometi peab tulema keegi!
Ma ei tea, mis on mul viga, aga tean, et mu elu on kadunud.
Otsin ikka veel.
Pisar
3 kommentaari:
Kadi!
Ilus egoistlik jutt.
Sa ei ole mitte iialgi üksi olnud. Sul ongi ju alati tõelised sõbrad olnud, need, kes siiani on jäänud või nüüd tulnud. Ei ole või?!
Kõik nad, Tuuli, Kadri, Iris - kes nad siis on?! Olgugi, et igaühega on omamoodi, igaühega neist oled isemoodi, aga nad on ju Su sõbrad.
Ja ma üldse ei taha pahasti või kurjast öelda, Sa tead seda.
No aga see on tõde!
Sa mõtled kaine peaga, Sul on seda hea teha. Kui Sul on raske, saad sa alati pöörduda oma kalli inimese poole :)
Mina olen sõlmes, vussis, nässus. Ma ei oska enam kainelt mõelda. Ja mul pole ka kellegi poole pöörduda. See ei ole kellegi süü. See lihtsalt on nii.
Postita kommentaar