teisipäev, 22. juuli 2008

Kirsid

Ütlen ausalt: MA POLE END VÄHEMALT POOL AASTAT NII HÄSTI JA VABALT TUNDNUD KUI EILE!!!

Meie üritus õnnestus täielikult! Rahvast oli palju ja inimesed jäid rahule, me ise jäime. Esinejad olid marud!

Õhtul tegime väikest viisi pidu ja tutvusime uute toredate noormeestega Tallinnast :)

Viimati oli selline mega olemine septembri noorsoovahetuse ajal. See oli tõesti maru aeg kuni järgmise sita hetkeni.
Ma tõesti unustasin kogu muu elu ära! Ma tahan seda iga päev tunda! Seda tunnet, et ma olen õnnelik ja minuga on kõik korras ka.. ma ei jõua mõeldagi enda peale sellisel ajal! Näiteks eile.. Ma tahan tunda seda tunnet, et miski ei hoia mind tagasi ja mul pole aega.. mul lihtsalt pole aega, et maha istuda ja mõelda! Ma ei taha mõelda! Praegu mitte! Aga ma ei saa teisiti.. lihtsalt ei saa.



Aga miks? Miks ometi kõik hea saab otsa.. ja taas leian end siit nende samade jamade keskelt. Ometi on väike sädelus minus alles. Aga see ei puhke lõkkele kui midagi kardinaalselt ei muutu.


Vot.



Olen meie üle ikka ülimalt uhke! Lihtsalt pean kekutama: kui meil õnnestub, oleme ikka täiega tegijad! :)






Grupipilt on Kätrini fotoka sees, kuid..

Kommentaare ei ole: