pühapäev, 20. veebruar 2011

Üks väga ülendav päev..

17.02.


Algas see hommikuga, mil mingite sahinate peale üles ärkasin. Käisin vetsus, vaatasin kella ning end voodisse uuesti kerra keerates mõtlesin, et tund aega saan vähemalt veel magada. Samal ajal helises telefon, ekraanil võõra lauatelefoni number. 


Tere, Kadi, Agda olen.
Minu kõrval on üks inimene, kes on sinu sugulane, ta tahab sinuga ühendust saada.
Annan nüüd toru temale ja leppige omavahel kokku, kuidas kohtute.


(Agda on meie osakonna koordinaator)


Esimene mõte oli, et mida ma teinud olen või tegemata jätnud. Olin ootusärevuses. Kui ta mu sugulasest rääkis, siis mõtlesin, et see on mingi nali. Aga ei olnud. Oligi sugulane. Minu vanaonu tädi.


Mul on Tallinnas vanaonu, kes on minu kadunud vanaisa kaksikvend (emapoolne). Too sama tädi kasvas koos mu vanaisa ja vanaonuga üles, ta põhimõtteliselt kasvatas neid. Sugupuusse süvenedes, mis on mul geni.com'is olemas ja mida vanaonu hoolega täidab on tädi, kes mind Agda kaudu üles leidis minu vana-vanatädi, ehk siis minu vana-vanaema õde. Ehk siis minu ema vanaema õde. Minu ema vanaisa (isapoolne) oli sakslane. Seega oli mu vanaisa ja vanaonu isa sakslane.


Segane ja ennast üle kordav selgitus, kuid ma saan vähemalt pihta nüüd.


Me saimegi kokku. Istusime kohvikus ja tähistasime mu sünnipäeva. Ta ütles, et põhjus, miks ta mind üles otsis, on selles, et vanemate patud ja ka heateod nuheldakse nende laste seljas. Tänu minu ema avatusele, heatahtlikkusele ning julgusele soovis mu vana-vanatädi minuga kohtuda. No näed siis, pärimus kukub otse sülle! Pean jälle tõdema, et meie pärimuskombestiku aine on olnud mulle rohkem kasuks kui kahjuks, rohkem heaks, kui tüliks. Vaatan oma suguvõsa peale hoopis teise pilguga ja just tänu sellele ainele :)


Alles päeva lõpus sain seda lugu emale rääkida. Isa heitis voodisse juba pikali, aga ma jutustasin lugu.


Päeval tuli peale raamatute vaimustus, jätk Jaan Kaplinski loole.. kirjutasin kirjanduse vihikust üles kõik head ja paremad teosed, mida olen lugenud või mis soovitusliku kirjanduse nimekiras seisavad ja SIIANI lugemata on. Tellisin interneti kasutatud raamatute poest Robertile kingituseks ühe hea raamatu.. ta pole eriti ilukirjandust lugenud, seega.. see raamat peaks olema just talle sobilik. Valisin ausalt öeldes kahe vahel: kas Hingede öö või Leegitsev süda. Viimase tellisin, kuna see oli saadaval.


Mul ootab nimekirjas veel palju häid teoseid, mida täna raamatupoes ka silmasin, kuid lahkusin kiiresti, sest riiulitel lamas vähemalt kuus raamatut, mida olen tahtnud.. ja olen hakanud viimasel ajal tahtma.


bussisõit ja talv - et ta ometi jääks selliseks ja ei kaoks.. ma naudin alati bussisõite, kui on ilus vaade ja piisavalt ruumi, et istuda. Selle aasta talv on nii lummav, et ma ei saa lihtsalt magada hommikul bussis.. kasevõrad sädelevad, kas te olete enne märganud? Ja nii palju erinevate loomade jälgi on.. ma tõesti ei taha, et talved muutuksid ükskord jälle sulaseks ja vesiseks. Ühed targad meteoroloogia onud televiisoris rääkisid täna, et tegemist on inimeste enda hulgas käiku pandud jutuga nagu ilm oleks kliima soojenemise pärast hulluks keeranud. Ei ole, me elame jääaegade vahelisel perioodil, mil ilmastik kõigub üles ja alla. Kord plussi, kord miinusesse. Nad ütlesid, et praeguse aja inimesed pole ilmastiku olusid enam üles märkinud. Varem tehti seda palju rohkem ja seega sai ka ennustada, mis juhtuma hakkab. Nüüd mitte. Seepärast leitakse ilmastiku trastilistele muutustele oma selgitusi, mis ei pruugi sugugi õiged olla. Minagi olen arvanud, et jäised ja lumised talved ning palav suvi tulenevad just kliima soojenemisest. Võta näpust.


Robert sai endale uued suusad. Veel mõned päevad tagasi kerkis see idee alles esile ja jällegi mu ema peast. :) Robert ei saanud sõnagi suust, kui talle suusad ja kepid pihkudesse andsin. Ta lihtsalt seisis seal ja oli õnnelik.


Noortekas tundsin end üle pika aja vajalikuna. Aitasin noortegruppidel projekti kirjutada. See mulle meeldis. Sain teha midagi, mille tegemise juures end hästi tunnen. Mulle ei sobi vist ikka pidev mängude läbiviimine või räige kaartide meisterdamine. Meeldib siis, kui ma tean asjast midagi ja kui ma olen korralikult ette vamistanud.


Vanaemal sünnipäev. Käisime täna kahe perega tal külas. Olen nüüdseks end klubitamisest välja puhanud ning suure nohu endasse krabanud - juhei! Silmad jooksevad aina vett, lõualuu pole enam nii valus kui ta oli eelnevatel päevadel. Saan taaskord muremõtted oma viimase väljatõmmatava tarkusehamba pärast nurka visata.


Ma ahmiks praegu kõik endasse.. olen nagu väike laps, kes ühel hetkel unistab saada juuksuriks, järgmisel hetkel superstaariks ja müüjaks.. minu vend tahtis kunagi müüjaks saada, vaevalt, et nüüd enam.




Mina olen viimastel kuudel tahtnud saada/minna:


huvijuhiks
noorsooametnikuks või midagi sarnast kusagil suuremas organisatsioonis
näitlejaks
kirjandust või luulet õppima
kunsti õppima, et maalida või kujundada, disainida riideid või raamatuid või cd-plaate..
Ringvaate või mõne muu saate toimetajaks




Ma tahan anda, anda endast ära, aga ma ei tea, mis meetodiga ma seda suudan. Ma tahan inimesi suunata, neid aidata millegi kaudu, mida ma oskan ja armastan.




Olen väike tüdruk, sest ma tahan täna nii ja homme teisiti, kuid enamasti läbivad mu pead just need ametid, mida ülevalpool nimetasin.


****


Kirjutasin osa teksti juba üleeile valmis, aga ma ei jaksanud lõpuni trükkida. Vahel juhtub nii palju, et ma ei viitsi üles märkidagi ja siis leian, et polegi vaja. Ja vahel polegi.


Mul on kahe erineva pükste lõiked valmis. Nööpnõelad ja riidekriit juba kotis ning peagi joonistan ühed püksid riide peale.




Mu enesetunne on kordi parem kui ta oli septembris ja oktoobris ja novembris. Olen paremaks saanud ja seda tunnen eriti, kui teiste inimestega suhtlen. Mulle ei hakka nii paljud asjad enam vastu, mis varem hakkasid täiega vastu. Ma ei taha iga arutelu pärast veel pead tulle panna ja ma valin, mille suhtes ma rohkem suud pruugin, mille suhtes mitte. Võiks mõelda, et olen nüüd justkui osa endast minema visanud ja õppinud varjama, kuid see pole nii. Olen täpselt sama kriitiline ja sama optimistlik nagu varem, lihtsalt nüüd juba targem kui varem. Erinevad olukorrad elus õpetavad. Eriti õpetavad inimesed, kes on harjumatud või ebameeldivad või ebamugavad. Suhtlemine nendega õpetab kõige rohkem. Panna end ebamugavasse olukorda ning tõdeda, et tegelikult saab kõige ja kõigiga täiesti kenasti ja valutult ning iseennast maha surumata hakkama.


Mulle tundub, et see on üks neist asjadest, mida igaüks elus õppida saab.


Teen täna mõne töö ära enne kui päris põhku poen.
Olen rahul ja keskendunud.



Grey's Anatomy // 7x15 // Golden Hour

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Otsisin netist Jaan Kaplinski luuletusi ja vesistasin taga raamatut, mida olen nii kaua kaua ihaldanud - tema hiiglaslik luulekogu, mis on poodidest ja ladudest lõpmatuseni otsa saanud.


Otsisin netist Jaan Kaplinski luuletusi ja ühtäkki mõistsin, et ma ei taha surra ilma, et oleksin lugenud selle mehe teoseid. Sest ma pole. Ja see on patt. 


Ma pole nii paljusid asju teinud ja millal ma enda arvates alustan nendega?!
On nii palju imelisi raamatuid, mida ma pole puutunud.



ilus on olla

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Üks päev

Kütsin toa täna soojaks, aga ikka on külm.
Põikasin pagariärist läbi ja läksin Robertile külla.
Viskasin lumepallid valedesse akendesse.
Sain uue plaadi :)


Õues on karge, ninasõõrmed jäätuvad. Talv on ja aina üllatab, mul ei ole veel kõrini. Kaunis on õues. Eriti praegu, kui kuu ka paistab nii öösel kui ka päeval. Ja  päike.
Külm on, aga mis sest.. mis sellest, kui meelerahu on seda hinda väärt.


Võimalik, et ma saan siiski Otepääle kummiga sõitma, kui veab.


Pükste idee on peas ja osati ka paberil, aga täna jätan selle töö. Lähme uudistame, mida Viljandis sõbrapäeval tehakse.
Olen olnud halb sõbrapäevaline täna. Kohati ehk meelega päeva enda pärast. Enamasti seepärast, et ma pole lihtsalt jõudnud.


Päeva üllatav moment: Timo saatis sõnumi. Ei teagi, kas olen rõõmus või ükskõikne. Minu jaoks on see aeg justkui ümber saanud. Mingis mõttes. Aga inimesed muutuvad. Või? Võõras on ikkagi.


Täna magan külmas toas, aga ma olen harjunud, vahel on täitsa hea.

pühapäev, 13. veebruar 2011

Ma lähen homme Tallinnasse

Ahh, mida ma ajan. Eilses postituses oleksin saanud ette laduda kõik toredad saated, mida ETV mulle viimastel päevadel on pakkunud. 


*Vikerraadio hakkab peagi laskma raadioteatrist "Puhastust". New Yorkis etendatud etendus Eesti kohta. Tasub kuulata, mida neil pakkuda on.


*Eile öösel vaatasin 3 pealtnägija saadet järjest. No on tore vahelduseks.. vaadata :)


*Siis oli täna eetris selline saade nagu NAGI - päris huvitav jällegi.


*Peagi on eetris ka eesti teadlaste saade..


*aaa, sattusin Jüri Üdi klubi ka vaatama, seal oli meie oma akadeemia naine rääkimas kultuurist. Jällegi huvitav saade. Samuti esines meie oma akadeemia jazzitudeng :) http://www.err.ee/etv2/video-ee.aspx?id=2685


Tundub, et ETV arhiiv on selle nädala topis esimesel kohal ning näoraamat jääb tublisti maha. :)

laupäev, 12. veebruar 2011

Ahh, ei viitsi

Käisin täna esimest korda sellel talvel suusatamas. Emaga. Kooli pargis. Pimedas.
Päev möödus enamasti süües - et ei oleks punnis kõhu tunnet - ja etv arhiivist saateid vaadates. Valimisdebatt, pealtnägija ning kahekõne ümbermaailma purjetajaga.


Homme tõusen varem kui täna ja kriban oma tööd edasi. 


Ma pean midagi välja mõtlema.. mingi vahelduse või mõne käigu kuhugi kanti, külla. 


Nagu ma varem ka ütlesin, siis kõik asjad ootavad vastuseid.




Semestrialguspidu oli üle ootuste tore! Mairi tuleb siiski 18. Viljandisse, seega saan lausa kaks toredat semestrialguspidu.






Kuidagi.. on kohe.. ma ei või.
No nagu on ja ei ole mitte kuidagi.
See töö kirjutamine pole ka mitte midagi märkimisväärset.


Kõik kirjutavad ju. Ma pole esimene.


Aga midagi muud polegi märkida.
Enamus asju ma ei märgigi lihtsalt ära.
Tahan, et Robert saaks teha väga hea diplomitöö. Seda tahan kõige rohkem praegu üldse :)




Meil on väga hästi, ta on mind targaks teinud.
Ma hakkan varsti pükse õmblema endale, vot. Koti materjali ostsin sünnipäeva paiku kaltsukast. Selle teen ka ükskord valmis.

neljapäev, 10. veebruar 2011

mkhmm TÖÖ!

Hetkel on nii, et 12 lehekülge juba olemas, tehtud on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja lisad on lisatud. Nö vormistuslik pool.. ja süsteemi üles ehitamine. Täna plaanin erinevaid uurimusi lugema hakata. Püüan meenutada, mismoodi ma miniuurimust tegema hakkasin. Kas kuu aega enne töö esitamist või isegi hiljem.. mida ma öelda tahan sellega.

Nimelt oli siis teema väga teaduslik ja suhteliselt keeruline; okei, andmeid ei pidanud analüüsima, kuid see-eest oli vähemalt 8 allikat keerulist kirjandust, mis tuli oma töösse panna. Ei midagi muud peale raamatute sisu. Nüüd alustan oma tööga ligi 2 kuud enne ning mu juhendaja suvatseb mulle kirjutada, et tema pole enam valmis nii palju mu töö juhendamisse panustama, kuna ta pole selle jaoks aega planeerinud. Miks ei ole? Sest tema arvas, et ma pidin oma töö ära tegema juba eelmisel semestril, ometi on mul praegu ka selleks veel täielik õigus.

Mõtlesin, et vahetan ta kellegi teise vastu, aga.. las olla. Ma tahangi üksinda teha oma tööd, nokitseda selle kallal ja teha seda hästi. Oma töö saadan juhendajale kuu aja pärast ning kui ta ei suvatse reageerida, siis lihtsalt küsin mujalt nõu. Ma saan selle tehtud ja väga hästi saan tehtud :)

Ma ei kahtlegi iseenda võimekuses see töö ära teha, aga pean tõdema, et päris hirmus on üksi tulle astuda.. ilma, et keegi mu küsimustele vastaks..

Ehk on keegi teaduslik guru või tarkpea, kes oskab kosta, kas mu töö ülesehitus on loogiline.. mul läheb seda abi varsti tarvis.


Kas tõesti peab ühe seminaritöö tegemine selline välja nägema?

kolmapäev, 9. veebruar 2011

lauldud ja tantsitud, aga puhkust pole ikka veel saanud. Laulmine ja tantsimine ongi puhkus!

vahepeal on juhtunud nii palju, et tänaseks on ka laulud ette lauldud. Tantsud ette tantsitud ja laulud ette lauldud. Tuleb hõredam proovide periood, kuna uus semester hakkas esmaspäeval. Laulmisest nii palju, et Maa ja Ilmas oli meie kooril ainukordne võimalus laulda üksi salmi osasid ja see tuli meil suurepäraselt välja! Ei oleks eelmisels sügisel arvanudki, eksole.. et meist saab üks väga mõnus ja hea koor :)
Laululaagris rääkisime, et järgmise õppeaasta suvel on plaan Torinosse minna. Seal toimub järjekordne nädalapikkune koorilauljate kokkutulek - töötoad, kontserdid jne jne.
Sel aastal tahame ikkagi aprillis ühe kontserdi ka maha pidada. Kui lätlaste projekt jääb ära, siis lähme Soome. Praegu sellised plaanid. Jaanidel on on Vilniuses Gaudeamus ja kohe pärast seda tantsuproovid. Tuleb tihe juunikuu, kuna projekti rahastuse korral on juuni alguses ettevalmistav kohtumine. 

Ja ma tahtsin suvel veel tööle jõuda. Ükskord peab ju alustama ka. Ma ei ela suve üle, kui raha teenima ei saa. Tahaks ju puhkust korralikult nautida.. välismaale kiigata, mõnele väljasõidule minna koos heade sõpradega. Üür ei maksa ka end ise suvekuudel.

Praegu algas mõnes mõttes ootamise aeg - laulude ja tantsudega, projektidega. Kõik asjad selguvad aprillis alles. Samas alustasin täna oma uue semestriga. Homme ärkan kell 9 ja kobistan raamatukokku. Ükskord peab seminaritööga ka ju korralikult pihta hakkama.

Homme pidi ETV peal olema üksikkandidaatide battle vms igatahes on Siiri Sisask seal ja ma tahan seda vaadata.


Ma olen avastanud, et õnn ei ole mitte midagi keerulist ja käega katsumatut.
Kuid unistav hing ning pidevad mõtted "mis siis, kui.." ei lase vahel õnne nautida.
Ei saa alati olla unistav, ei saa! Ei saa rikkuda oma enda õnne.

kolmapäev, 2. veebruar 2011

tantsitantsitantsi!

ärka varem, jõuad rohkem. Me käisime hommikul Margega Paala järve ümber tervisepäeva tiimis. Are korraldas Viljandi kooli lastele, me olime abiks. Saan siit arvatavasti mõne elamuse praktika tehtud. Neid tuleb meil neljandal aastal mitu tükki teha. Tegin tuleviku jaoks ette ära :)
Hea tunne on. 2 asjalikku asja tehtud :)

Nüüd olen surmväsinud füüsiliselt. Võtan täna õhtul kindlasti aja maha.

Edu Sullegi!


Vaimselt elutervem kui kunagi varem. Teen trenni (ei peagi areoobikas käima :D) ja söön tervislikumalt. Jahutooted olen välja lülitanud oma menüüst. Robert ütles, et jahu pole inimesel tegelikult üldse vaja. Nagu suhkurgi on uuema aja maius. Magama lähen küll üpriski hilja, aga noh.. minu jaoks pole une puudulikkus kunagi väga suur murekoht olnud.

Minu esimene ülevaatlus tantsurühmaga on tehtud! Muudatusi tuleb ikka sisse viia ja, muide.. ikka palju raskem on ülevaatlusel tantsida kui laulda. Vöö pitsitab ja kingad, lisaks need sammud ja tähelepanu koondamine. Lähen nüüd hoopis parema meelega koorilaagrisse, kuna see ei tundugi enam nii pikk ja väsitav. Need päevad ja tunnid ühe koha peal istudes. :)

ME OLEME VÄGA HEAD ja aprilliks oleme SUUREPÄRASED :)

Eile panin Janetele mitu tahvlit valget Kalevi šokolaadi teele. Ta läheb Priidule küll ja viib need üllatusena kaasa. Ta ei aimaks eluski, et Janete eesti šokolaadi talle viiks. It must be love! Nii armas.. :)



Homme on Grey Anatoomia järjekordne uus osa.. nad olid jälle ligi poolteist nädalat pausil.






Seda sarja peab armastama üksnes kasvõi nende artistide pärast, keda avastanud olen.

teisipäev, 1. veebruar 2011

tantsitantsitantsi

No ajab vahel marru ju. Või tahad selgeks saada, et kuidas siis on õige. Samal ajal tahab igaüks meie hulgast midagi, kes koju sööma, kes tantsu kiiresti ära tantsida, kes kõikides sammudes selgust saada. Paratamatult läheb vahel ju madinaks. See ongi tööprotsessi osa. Lisaks sellele, et inimestel on erinevad temperamendid ja lisaks sellele, et igaüks sai omamoodi aru ja ühe jaoks pole see nii suur asi, kui teiste jaoks. Ometi sõltub sellest kogu tants, kui üks ainus inimene segi ajab.


Kõik on ok, mu meelest ja ma olen nagu ma ja teised nagu nemad. Lihtsalt ma ei salli absouutselt seda, et kui vähegi pingelisemaks läheb, siis leidub ikka neid, kes üldse seda ei kannata ja kõik maha suruvad. Peidame seeliku alla, karpidesse, tantsime kiiresti ära, peaasi, et madin mind ei puudutaks. No, aga, millal siis veel madistada kui proovis.


hellõu, kes ei madista, see šampanjat ei joo.
Pole olemas gruppe, kus ei tekiks naginat ja see on normaalne. Täiesti üleni normaalne nähtus :)
Keegi ei vihka kedagi, lihtsalt need olukorrad tekivad ja peavadki.
Ja ma näiteks ei põgene nende eest, vahel juhtun pigem esile kutsuma.
Aga kui peab, siis peab.
Sina naeratad, kuigi sulle mingi asi ei meeldi ja vahel teen mina ka nii. Aga mina tihti ei naerata ja astun kohe selguse saamiseks välja.


Ütle nüüd mulle, et sa pole oma peiksiga tülli läinud või emaga riidu kiskunud või oma projektitiimiga nagelenud. Eriti, kui te iga päev ei suhtle või just vastupidi, suhtlete pidevalt ja tihedalt.
Nagelemised ja tülid viivad kusjuures edasi ja teevad mistahes suhte paremaks, kui osatakse neid protsesse käsitleda mitte ei sõideta neist üle. Kui pärast nagelemist keegi end ikkagi mitu kuud hiljem väga näruselt tunneb, siis on ausust olnud liiga vähe. Ja vahel jääbki nii, aga kas me tahame? Mina ei taha näiteks :)


Minu temperament on minu karistus vist elu lõpuni. Ja isegi, kui alati süüdi pole, siis olen süüdi juba selle eest, et ma ajan asju kõvema häälega. Aga teate, mis on kõige parem. Varem ma põdesin kodus, täpselt nagu Piret ütles, et ma nutan ehk patja oma sõnade ja oleku pärast. Varem nutsingi. Aga enam mitte, sest inimene peab õppima iseendaga elama. Ja mitte ainult. Kõik on kusagil ja millegi ning kellegi jaoks olulised just täpselt sellistena nagu nad on.


Eks täna paistab. See pole mingi võistlus.
Ma tahan ka ju õigesti teha ja ehk pole tõesti igaüks pädev ütlema. Eks see kipub ikka õpetama, kes arvab, et ta ise teeb väga hästi.
Aga alati ei oska see kõige paremini, kes alati on teinud hästi.
Projekti tehes oli üks õppimise moment just see. Kui mitte praktikas, siis teoorias.


Vahel tahaks käsipidi tõmmata mõned inimesed näiteks meie matkadesse või projekti kirjutamisse. Siis lõppeb see maskide tegemine ka ära ja inimesed on korragi siirad ning ausad iseenda ja teistega. Siiras on valesti öeldud, pigem sobib siia JULGED! Julge öelda, kui on vaja ja ära põe alati selle pärast, mida teised ümber sinust arvavad. Timotheus von Bock pandi ka vangi ja mõisteti hulluks. Jah, tema lõpp oli karm, aga ega see siis ei pea verest välja lööma




Ma tean.. tahan mingi imeliku ideaalmaailma poole püüelda. Nagu usuks, et see on olemas. :)
Kui see muud ei tee, siis teeb mind paremaks inimeseks.




Tänasest elan üksi. Ja nii neli kuud ning pealegi.. armastus saab proovile pandud. Nagu seebikas :D








Seda peab küll ütlema, et tantsud tulevad meil ikka väga hästi välja. :)

laupäev, 29. jaanuar 2011

Nicely done

ma ei taha mitte midagi
tahan vaid rohkem aega oma inimestega olla
muud ma ei taha


seda, mida tahan, ei saa


minge, minge, minge, MINGE )(/%¤¤"#¤!




Peaga kümme korda samasse seina.
Aitab!
Ma ütlen, aitab!


Näiteks ma ei oska üldse kodus olla. Mul hakkab siin kahe päevaga juba surmigav.
Terve elu kodus oldud


kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Korda läinud päev



Alustasin viimasest hooajast ja hakkan nüüd ülespoole minema. Nimekiri on 21 lehekülge pikk, tühikud kaasaarvatud ja leidsin sellise loo. Mingi aeg kuulasin hästi hästi palju, nüüd avastasin uuesti.


Ma kunagi kuulasin väga palju raadiot, millalgi hiljem kuulasin enamasti ainult Uuno kanalit ja nüüd kuulan ainult Grey Anatoomia muusikat.. peaaegu. Sekka ka seda, mida Viljandi on pakkunud ning vahel jääb kõrvu kajama ka mõni selline lugu, mis mitmetel inimestel mobiilihelinaks.


Olen end maailma popmuusikast välja lõiganud.
Selline "noortepärane" huvijuht siis..




Kusjuures, mingi aeg oli mul selline stereotüüp huvijuhist ja noorsootöötajast - suu kõrvuni, mängib mänge, suhtleb RÄIGELT PALJU ja läheb isiklikuks ka, kuulab poiste-tüdrukute probleeme, on kui sõbranna eest..


ja ma olen mõelnud, et ma pole üldse, absoluutselt mitte kaugeltki seesugune nagu olen kõrvalt näinud, et ollakse või enamasti armastatakse olla. Ja noortele läheb peale ka.


Ma ei taha nii lilleline olla, see justkui pole mu jaoks piisav.
Lähen noortele sedasi ka peale?


Igatahes. Homme tõusen vara, lähen lasen juuksed üle pika aja taas korda teha. Muidu ongi nii, et neli korda aastas käin juuksuris. Rikun homme tavaks saanud olukorda.
Teeme valmis salati ja muud vidinad. Kell neli tulevad juba esimesed inimesed :)


Mu tädi võitis lotoga 10 000 krooni. Hõissa!





Hoiad ikka SEDA pilti oma kasti sees!? Veel nii palju aega hiljem.
Võta palun ära see sealt..

teisipäev, 25. jaanuar 2011

Pudipadi

Vaatasin eile öösel näoraamatu filmi ja otsisin siis tolle mehe netist ka üles. On alles inimesi maailmas olemas.


Olen üle aasta kogunud ühte kausta laule, mida sooviksin endale tõmmata ja eile hakkasin sellega pihta. Kätte võtmise asi nagu paljud muudki siin ilmas.


Täna juhtusin jälle ETV-d vaatama. Kaks uut saadet tuleb. Eesti tippteadlastest üle maailma ja üks noorte võistlussaade ka. Väga huvitavad saate tutvusutsed olid igatahes.
Mingi aeg sattusin Urmas Sisaskit Tähelaevas vaatama.. sellest kirjutaks ka pikemalt millalgi.
Janete, muide, oli televiisoris, kanal kahes. Poetas eesti keeles ka lauseid. Maailm on ikka pisikene küll.


Otsin hetkel sünnipäevakookide retsepte ja mõtlen, mida soolast teha.
Täna helistati mulle ning öeldi, et olen võitnud tootekomplekti Garnieri poolt. Opaa! Mängisin jõulude teisel pühal natukene seda mängu ja kutsusin mõned sõbrad ning selline kena võit kukkus sülle. Šampoon, juukselakk, näopuhastusvahendid, kreemid. Pole paha. Kaunis sünnipäevakink. :)


Täna saab üle pika aja end korda teha ja mõnusat talvepäeva nautida.

laupäev, 22. jaanuar 2011

Vii üle vii

Esimest korda oma sünnipäevaööl olin üleval kella kuueni hommikul.
Naersime Tiinaga juba iga lause üle, mida oli viimases projekti kastis vaja täita.
Valmis saime! Mõned detailid kõigest veel.


Ärkasin kell 11 laulu ja küünlasära peale üles.
Tõusin uuesti kolme ajal.
Sõime torti ja olime niisama.


Leidsin hetk tagasi kingituse üles - Siiri Sisaski Lingua Mea koos banaanide ja apelsinidega kinkekotti peidetud, mis omakorda oli mu seljakotti peidetud.


Kuulan praegu ja armund üha enam tema muusikasse..





Meie suursugune projekt!
I faas edukalt lõpetatud








Jään täna Viljandisse ja teen toa korda.
Õhtul võiks välja minna.. 
Hea on vahelduseks niisama olla






reede, 14. jaanuar 2011

Teema jätkuks...

Robertil oli eile arvestus ansambliga. Neil pannakse bänd kokku erinevate kursuste muusikutest ja on mitu bändi, erinevate levelitega. Tema on ühe onu bändis, kes on päris tuntud ja kelle nime ma ei ütle. Igatahes, kui ühel teisel ansamblil käis õppejõud alati kohal, andis nõu, lihvisid, mässasid ja tegid hiilgava arvestuse, siis Roberti ansambli juhendaja näitas end vist 2 korda näole ja muul ajal vabandas välja. Enne arvestust saatis neile kirja sisuga: kas olete ikka proove teinud ja kas teate, et homme on arvestus jne

Mis, ta oleks pidanud vastama: ei tea.... äkki on teil ideid, armas õppejõud, millega me esineda võiksime homsel arvestusel. Irooniline, kas pole?!

Ja ega nad ei hiilanud just oma arvestusega ning esimest korda ei andnud ükski õppejõud muusikutele ka tagasisidet. Ei tea küll miks.. sest nad kardavad. Kes on nemad hukka mõistmaks õpilasi, kui nende enda käitumine on tihti allpool arvestust. Neil on häbi. Aga papp ikkagi tiriseb. Too mees on enne töölt ära läinud, aga kuna kedagi pole asemele võtta ning kuna ta on tõesti eesti mastaabis tegija, siis on ta ikkagi tööl tagasi. Ja kes siis enam tudengeid kuulab. Mitte keegi.. halisege omaette või leppige olukorraga.

Väga mahlaseid näiteid on tegelikult, aga kus ei oleks siis musta pesu. Igal pool.. on.


Minu olukord on selle kõrval ikka päris kena või mis

kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Learning by doing

Täna küsisin siis õppejõult mitmendat korda jaanuarikuu arvestuse kohta ja tema reageering oli ootuspärane:



ladus ette kuupäevad, millal on arvestus ja ütles, et loodusprogramm tuleb uuesti esitada, sulgudesse lisas (ka sinu töö polnud täiuslik)
nagu ma seda oleksin üldse arvanud või maininud  
Kahjuks ei saa ma sinu isiklikele soovidele vastu tulla,
õppetöö on siiski teie sh Sinu põhitöö ja selleks tuleb paratamatult aega ohverdada

minu isiklikud soovid  :D
mis oleksid kasulikud kõigile meile, kes me projektitiimis ka loodushariduse aines osaleme  
ohverdusi tegema: ta teatab täna, pärast mu mitmendat kirja arvestuse kuupäeva ja tal jääb õigust ülegi.

There's a crack in my time! says
ta on ikka pärsi imelik

Mina says
ja me peame oma plaane paugu pealt muutma


mu õppejõule ei meeldi isikud, kes julgevad asju välja öelda. Aga samas, tema käe all õppides ma ka mõistan teda omal moel:

igatahes ta norib minuga, kuna ma ütlen asju välja ja julgen uurida
ja ma ei saagi aru, mis talle siis ei sobi
kas see, et ma olen neis asjades täpne või mis
ega see ei tee mind ju üleolevaks ja isekaks
aga tema just seda tahabki rõhuda
arvab, et nii ma nagu õpiksin elust mingeid olulisi asju
kusagil on piirid ka.. tema mängudel

eks P on oma meetodid, millest me tegelt arugi ei saa
ma millegipärast usun, et P tahab meile tõesti ainult head
lihtsalt ta teeb seda viisil, mil surub meid nurka, et me hakkaks tegutsema
et me ise algataks oma tegusid
tema annab eelise oma sõnade, suhtumisega
näiteks  
ja see ajab tihti marru, aga samas on see temast hullult julge
sest teda ei huvita, kas me nüüd vihkame teda või peame sõbraks
ta tahab, et me ükskõik mil moel areneksime
ja tema meetodid ongi karmid  

There's a crack in my time! says
olen sinuga nõus

Mina says
ning meile teinekord täiesti vastuvõetamatud
ja me ei saagi oodata heakskiitu tema poolt
see, kuidas ta saadab sellise kirja mulle näiteks..
ja siis ootab, mismoodi ma nüüd reageerin
kas ma ärritun ja hakkan paukuma
või ma säilitan enesekindluse- ja rahu
ta kuidagi.. tahab meid nagu.. üksikuteks huntideks kasvatada, et me saaksime üksi ka hakkama  
vms

sest maailm ei ole alati sõbralikke ja toredaid inimesi täis. Vahel tuleb palju võidelda, et ellu jääda, et iseennast mitte alla suruda ja kaotada...

ning tegelikult sedasi inimeste analüüsimine, mitte nende kohene hukka mõistmine (ISEGI, kui nad pole alati õiglased) aitab iseendal paremini maailma ja teisi mõista. Nii on elu selgem ja inimene ise ei podise ka omaette, vaid saab paremini hakkama enda ümber toimuvaga.

See on areng.
See etapp saab ükskord läbi.

Terve projekti paranduse periood on veel ees, usu, sa ei taha meie asemel selles osaleda. :)
Ka kõige sitemas asjas on kõige paremaid asju.
Igaüks ise teeb valiku, kas märkab või ei märka, kas õpib või ei õpi.


Kohati on tunne, et oleme tüüpilises ameerika filmis, kus üks onu või tädi on kellegi vastu nii karm ja tõre, aina sõimab ja ülbitseb, kuid filmi lõpus ta ütleb, mida tegelikult arvab sellest inimesest ja tema võimetest. Ütleb, et arvab head, et too inimene on tegelt võimekas. Meil on sama lugu siin. Ta on seda korra ka mulle väljendanud. Korra, aga tuli ära :)


Täna (või oli see eile) hommikul rõõmustas mind kõige enam see, et lund sadas ja temperatuur oli miinusesse langenud.

pühapäev, 9. jaanuar 2011

laulu-tantsu kuu

Tantsulaager selleks nädalaks lõppenud. Veebruari alguse laagri hinda vähendati viie euro võrra, kas oli see nüüd minu kiri või kellegi teise palve või kõik need kokku, kuid vähemalt vähenes.


Täna kõndisime ligi 45 minutit läbi vesise Viljandi teise linna otsa, et neiduderühma tantse tantsida, üks tähtis tädi oli kohal parandamas ja viimistlemas.


Ei.. tore on tulla tagasi teadmisega, et päris mitmest kohast on päris mitmed tantsud pekkis ning meie homne tantsulaagri päev kestab AINULT 2 tundi (loodan siiralt, et mitte nii vähe). Aga see ongi tüüpiline tantsude ülevaatluste puhul.. ses mõttes pean küll oma sõnu sööma. Laule õppida on minu jaoks kümneid kordi lihtsam kui tantsu õppida. Tantsimises töötab kogu füüsis.. lauldes.. on võimalus viilida. Tantsides jääd kohe vahele.


Aga ometi olen ma õnnelik ja rahul, et need mõlemad teekonnad ikkagi jalge alla olen võtnud. Teen seda tööd tasuta, aga kogemused, mis saan, on ikka väga hinnalised ja tulevikuks kasulikud ;)


See on nagu projekti kirjutamine.. kui oskad õigesti sõnastada, vormida, siis on mistahes tegevus kogemus, mida saab kasutada ka mujal.. endale kasulikus kohas. :)




Ning jällegi tegi mu päeva lõpu väga heaks Lemps! Olenemata sellest, et õues on esimest päeva selle talve jooksul sulailm (mis õnneks kaob peagi!)
Ta oskab sõnu seada

reede, 7. jaanuar 2011

Täna siis viimaks sain ma oma kauaoodatud sarja vaadata.
Kui mitmed mitmed sajad tuhanded inimesed nutsid Michael Jacksoni kontsertidel, sest nad olid, õigemini on siiani temast nii sisse võetud.
Siis see sari teeb minuga sama.


Guess what?!


Viimane eksam on veel jäänud, kuid see ei hirmutagi mind. Pigem tantsu- ja lauluproovid, mis saavad ikka kurnavad olema. Homsest alustame.

Ja üleeile, hoolimata Sergei katsetest meid veenda kolme riigiga noortevahetust tegema, sain lausa neljalt erinevalt inimeselt võimalikud uued kontaktid.. nagu ma ütlesin, ma võin hankida uued partnerid. Andke mulle vaid aega. :)
Otsustasin Priidu variandi kasuks, pole viist sellist Euroopa riiki, mille vähemalt ühe kodanikuga ta kohtunud pole.
Seega, saime Ažerbaidžaanist ühe päris hea kontakti, kes juba täna lõunal osa kolme teele pani.. hahaa, kas pole mitte väle. :)

Natukene kahju on sellest, et ma ei saa kutsuda kedagi sellist, kellega ise olen noortevahetustel kohtunud.. kedagi, kelle tahaksin tänutäheks kutsuda. Aga võimalusi on veel.

Aitasin Agnesel eile Hiinasse saamiseks kandideerimisvormi täita. Väga vinge oleks, kui ta saaks. Tahaks ise ka kuhugi minna.. plaan on Islandile kandideerida. Otseselt seotud meie praeguse NV-projektiga. Samas ei taha Romanilt võimalust ära võtta, kuid olen mõelnud, et kui peaksingi saama ja siiski ei jõua minna, siis annan selle pakkumise nii ehk naa talle.

mnjah.
Priit võiks täna Nepaalist rummiõhtule tulla.


http://nvprojekt.blogspot.com/ - veel natukene poolik ja veel poolenisti mitteavalik.

teisipäev, 4. jaanuar 2011

Grey Anatoomia on varsti puhkuselt tagasi - can't wait!

Iris ikka helistab vahel ja kutsub välja. See on nii meeldiv.
Hakkasin täna koostama sünnipäeva nimekirja: kus, kes, millal, kui palju.


Ma ei taha suurt pidu ja kui aus olla, siis ma ei tahagi üldse pidada. Ma tahan midagi taolist nagu kaks aastat tagasi oli. Läksime Tartusse kinno, Otepääle snowtuubima ja hiljem Tartusse ööbima ning siis sai Priit tasuta klubipiletid. Salat oli mul kaasas, kook ka, muud polnudki vaja. Avasime šampa ning sõime ja olime meeldivalt.


Ma tahan suuremat pidu ainult siis, kui see on üllatuspidu (mida on raske saada, tüütu toimetamine). Igatahes.. pole just palju inimesi, keda ma endaga selleks päevaks sooviksin. Peaksin tegema vähemalt 3 eraldi istumist. Soovin siiski ühte. Selleks aga.. pean hoolega mõtlema.. ühesõnaga, mul on ideed ja ma mõtlen veel.


Vaatasin ära Irise poolt soovitatud filmi ja ei olnud just väga vaimustuses, peale kahe asja muidugi: a) filmi sündmustik leidis aset Hispaanias; b) meespeaosas mängis too sama mees, kes Eat Pray Love filmiski mängis, ehk siis too kanaaridelt pärit mees, kes on minu meelest ikka väga atraktiivne.


Samas, temas nagu oli ka midagi. Filmis, ma mõtlen. Aga noh, ehk ma ei ole sellel lainel oma mõtetega eriti seigelnud.


Hetkel on pooleli A lot like love, mille avastasin enda jaoks küllaltki ammu. Suhteliselt lihtne, samas oli tol korral miski, mis mind selle filmi juures võlus. Seepärast ma seda uuesti vaatangi.


Mulle meeldib ka ekstreemsus ja seiklused. Selgus, aga samas ootamatused.




Igatahes.
Olime täna siis esimest päeva keskuses sel aastal ja tegime lastega nikerdamise töötuba. Ausalt öeldes, oli päris vahva vahelduseks eemal olla. Hea lausa. Hommikul saatis Heidi meid bussijaama, ütles, et kolm vabatahtlikku Austriast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt tulevad nädalaks meie keskusesse. Täpselt tema stiil ;)
Ootamatu.


Homme lähme jälle keskusesse, eks näis, mis saama hakkab.. projekt pole mul siiani valmis, ometi olen nii mõnegi olulise asja ära teinud, aga.. eks ma peangi.




Miks ma tegelikult siia tulin täna oli see, et Robert saatis mulle ühe aegade kõige kaunima kirja ja siin on osad minu lubadused:


1) ...


meelest pühitud.
Hakkan filmi vaatama.
Ja mul on mõned plaanid.

pühapäev, 2. jaanuar 2011

kõrini, kõrini, kõrini, kõrini, kõrini, kõrini, kõrini sellest pinnapealsusest ja lohakusest!
ma olen ikkagi mingis nö toimetaja rollis.


mul on kõrini!
KÕRINI!


täna on mul kõrini sellest.
õnneks saab varsti läbi.. ausalt, KÕRINI ON! 
Sometimes to lose balance for love, is part of living balance in life.

laupäev, 1. jaanuar 2011

Aastavahetus

Sel aastal saabusime Kertuga varem. Tegime süüa, käisime saunas ja mängisime sabotööre poole ööni. See mäng kütab ikka kõigil kirgi. Hea!
Sain viimaks ometi magada, ligi 10 tundi. Hommik algas varakult ja venis pikale. Tegime mitmeid häid toite: võileivatorti, kartulisalatit, dipikastet kurgi, lillkapsa, paprikaga, täidetud mune, kooki, viineripirukaid ja kartulid koorisime ning keetsime ka ära. Onu tegi liha ja ema tegi kastme. Puuviljavaagen oli ka..

Tegemist jagus mitmeks tunniks. Endalegi ootamatult pandi mind mingeid mänge tegema ja veel suurema üllatusena avastasin, et ma nautisin nende läbiviimist tol õhtul. Tavaliselt ma ei viitsi peres või väljaspool Viljandit omal vabal ajal mingeid mänge läbi viia. Eile mõtlesin, siis, mida võiks teha ja tegime 4 mängu vähemalt. Ühte lausa 2 korda, kuna see meeldis kõigile väga. Lõbus oli. :)

Üks toredamaid asju eilses päevas oli Roberti ilmumine kell üks öösel meie peole. Veetsime täna mõnusasti aega. Ma olen õnnelik! Õnnelik! Õnnelik!
Kuis tahaks midagi veel.. ikkagi soovin midagi veel rohkemat, aga vähemalt olen ma õnnelik.
Ja mis kõige parem, ka tema soovib midagi veel, midagi rohkemat ja enamat peale selle, mida ta muidu soovinud on. Peale meie ja muusika.
Kõige heaga tuleb vaeva näha. Lill närtsib ka ära, kui teda ei kasteta. Ta ei püsi ilusana lihtsalt seepärast, et ta on ilus. Armastus on ka ilus..

***

Mairi ütles, et jaanuaris tuleb ehk Viljandisse või siis veebruaris. Mul on puhkus! Veel täna on mul puhkus. Ja juba tahaksin ma võileivatorti ning kooki ja viineripirukat, mis minust maale maha jäid..










kolmapäev, 29. detsember 2010

But my reasons are still reasons

Hahh.. hulganisti pisaraid ja mõtteid sai praegu endast välja lastud.
Kergem on ja samas on nii raske.


http://www.imdb.com/name/nm0604747/bio ja
http://www.imdb.com/name/nm0000849/bio


küllaltki sarnased mehed mu meelest.




Igatahes: Eat Pray Love & Toscana päikese film. Kohati on detailid neis filmides päris sarnased. Üks on tehtud viis aastat tagasi, teine esilinastus alles hiljuti meie kinodes.


Tookord, kui mõtlesime, mida kinno vaatama minna, siis leidsime, et seda ei lähe, no, tegelikult me ei vaadanud midagi..


Eks kohati on see nagu unistuste täitumine ja päriselt pole nii kerge leida eestlasel näiteks oma keelt kõnelevaid inimesi, AGA.. ma olen oma silmaga näinud sellist pilti nagu selles viimases filmis, mida vaatasin (EPL). Täpselt samasugust! Seega, selline armastus on olemas.


Sest on üks Austria mees, kes ei liigita end austerlaseks ja kellel on poeg, kes on reisinud Lõuna-Ameerikas.. siis.. igal pool mujal.. ja on üks Ungari naisterahvas ning nad aina naersid ja vaatasid teineteist armunud pilgul ja nad olid nii õnnelikud. Ma pole oma elus näinud enne nii õnnelikke inimesi kui nemad olid, vabandust, on. Siin on see mees, kes naeratas talle nii nagu seal filmis naeratas see mees. Ja mitte ainult.. ta oligi üleni enesega rahul ja õnnelik enda keha sees, et lausa võõras hakkas.. ja natukene hirmus. Ja tema on too naine.. kes samuti enesega heade suhetes oli. 


Nad on päriselt olemas ja ma ei suutnud tookord uskuda, et armastus tõesti.. on siis selline?
Aga, mis siis, kui... ma võiksin ka olla see, kes kogeb...
But my reasons are still reasons


***


Nojah... ega ei teagi ju.
Ma pean Marcuse käest tema hea söögi retsepti küsima. Juba ammu pidin.
Samuti ei meenu mulle, kuidas Mariana sibula ja tuunikala määret tegi.. kas seal oli üldse sibul või oli midagi muud?
Homme, sest kell on jälle nii palju.

teisipäev, 28. detsember 2010

Täna on olnud tõsiselt hea õhtu. Kohe päris tõsiselt.. ma ei ole seesugust heaolutunnet ammu kogenud.. nii kurb kui see pole. Aga see ei tee mind kurvaks ka, täna mitte. Ei kurvasta, kuna mõned asjad siin elus ei muutu ja teevad ühtmoodi ikka ja jälle rõõmsaks ning rahulikuks.


Mul oli väga hea õhtu ja seesugustest vestlustet ma puudust tunnengi Viljandis..


Nii hea!
Nii hea!
Nii hea!


Tõmbasin endale äsja filmi, mida hakkan kohe vaatama.
Homme helistan Merilile ja uurin, mis värk selle vana-aastaga on.


Muide, inimesed paistavad vana-aasta õhtut vihkavat, saadavad teisi headesse soojadesse kohtadesse. Eelmisel aastal mu kursavend ja sel aastal üks kooliõde.
Ega mulle ka need jõulud ei meeldi nii väga, sest ma tahaks neid teisiti tähistada.. või vahel tähistamata jätta.. näiteks hoopis Toscanasse sõita.


Hakkan kohe filmi vaatama.
Vähemalt vana-aasta õhtutel olen ma alati rahulolev ja rõõmus, sest see on miski muutumatu, mis läbi aastate ikka ja jälle ootamist väärib :)
Täpselt nagu tänane õhtu.


Praegu tunnetan väga selgelt, mismoodi juured ja minevik on tugevasti ülejäänud eluga seotud eluks ajaks ja igaveseks. Pärimuskombestik pole siiski olnud vaid tüütu kalendri tähtpäevade läbimäng.


Muide, vaatasin kord kanal kahe pealt üht saksa romantilist filmi, kus tegevuspaigaks oli samuti müstiliselt kaunis paik kusagil Prantsusmaa kandis.. nimi ei tule kahjuks meelde, muidu paneks siia häid pilte :)
I'm keen on Tegan and Sara, can't help it





esmaspäev, 27. detsember 2010

selline jõulusoov oli

http://kultuur.edu.ee/joulusoov/
seda pilti vaadeldes hakkab nii mõnus ja hea. Las ma siis vaatan seda, ära ütle parem midagi..
tean juba isegi

laupäev, 25. detsember 2010

reede, 24. detsember 2010

Live in a moment, start NOW!

Ma olen unistaja ja ma elan tulevikus, see on mu tähemärgi alla juba aastakümneid tagasi kirjutatud. Nüüd olen sellega kimbatuses.


Ma ei saa oma peast välja:

  1. Seminaritöö - tuhandeid küsimusi ja kõhklusi
  2. Jõulude esimene püha - kuidas seda üle elada
  3. Projekt - peab varsti valmis olema, millal mul selleks aega on?
  4. Mida tulevik toob, kas see, millest unistan, on ikka see, mida soovin?
  5. Meid kutsuti noortekasse jaanuari alguses mingi vabatahtlikku projektiga ühinema? Kuidas ma sinna lähen, kui olen kirjutanud vähemalt 3 poolotsekohest kirja keskuse tuleviku kohta?-Kas ma tahan sinna minna ja n-e-n-d-e-g-a tõtt vaadata? Kuidas sellest häirivast faktorist lahti saada?
  6. Isa oli täna KÜMNENI tööl! Kas sinu vanemad jõuavad ka nii hilja töölt koju? Ja ei puudunud palju, et ta oleks pidanud homme ka tööl olema ja ei tea, kui kaua veel.. õnneks mitte. Ema on jällegi. Ma pole mures ja võtan ikkagi enda mureks - stupidstupidstupid - laseks siis lihtsalt olla.
  7. KIK projekt ja praktika?! Mõtted, mõtted, mõtted.
  8. Jaanuarikuu horror: sünnipäev, eksamid, kokkusaamised, projekt, rahvatants ja segakoor!

Lihtsalt, andke juhised, kuidas puhata, ma ei oska. Ei saa magama ka minna enne, kui pea tühi.

Pean need üles kirjutama, lootes, et saan siis mingikski ajakski rahu.

Kui ma elaksin Robertiga juba pereelu, siis see olekski mu puhkus. Tema õpib ju samamoodi nagu mina, on sama hull ja pöörane..
minu väike deemon on vist see, et ma ei oska pärast kooli lõpetamist tööle minna ja sinna jäädagi, vaid ma tahan edasi õppima minna ja leida veelgi enam uusi ja huvitavaid ning vajalikke erialasid enda jaoks. Samas on mul hirm, et kui ma lähengi kuhugi, siis saan ma üha vanemaks ja lõpuks avastan end 50-aastasena - ikka veel lastetu ja ainult töötamas.
Mul on päris suur soov enne 26-aastaseks saamist emaks saada. Ma tahan olla noor ema. Kõlab rumalasti? Minu jaoks mitte.

Kuidas saada nii, et oled kõrvuni armunud ja kingite omavahel kinke ning istute ja sööte ning nautlete ja tähistate ning käite külas, KUI peale selle tahate oma õppetöös saavutada väga häid tulemusi?

Kuidas saada mõlemas olla väga hea?
See peab olema võimalik, ausalt, ma siiralt usun sellesse.
Inimesed tegelevad igasuguste ülendavate asjadega ja viivad ellu imelisi projekte ning nad suudavad palju mitmel tasandil.

Meie käisime eile kontserdil, jah see oli hea, kuid minu unelmate kingid on ikkagi sellised, kus mõlemad näevad vaeva ja teisele mõeldes teevad kinke.. eelmisel aastal tikkisin talle padja peale saksofoni ja sel aastal? Ostsin sokid ning muid tarvilikke asju.
Ma ei taha, et see nii jääks!
Ja ma teen kõik, et jääks, kuid väike hirm on ikkagi, et.. mis siis, kui jääb?

Me oleme mõlemad tööhobused, sest meil on visioonid ja need on millegipärast sellised.. et me ei saa muud moodi, kui peame andma päkkadele valu. Muud moodi me ei saaks olla õnnelikud.
Nagu nemad seal.. on arstid, sest see amet on, kes nemad on ja kui seda ei oleks, siis ei oleks neid.
Kui sa arvad, et oled juba kuhugi jõudnud ja saavutad midagi, leiad, et sul on minna veel rohkem kui sul oli varem.. minu elu eesmärk ei ole elada romantilist armuelu temaga. Filmides võib ju nii paista, et muud pole vajagi.. on ikka küll, veelgi enam. Muudmoodi lausa ei saagi.. ma. Ei ole vist nii suur romantik, et saaks nii ka hakkama.

I don't know.. I think your either born simple or you're born ... me. I want to be the person who gets happy over finding the perfect dress. I want to be simple because no one holds a gun to the head of a simple girl.

Viimase hooaja juures muidugi olen ma natukene kahtlema hakanud.. aga jaanuaris paistab, mis saab. Grey Anatoomia on talvevaheajal ja ma ei jõua ära oodata uut osa.. seni, vaatan vanu.


Ausalt see aitab lõõgastumise lainele viia - alati!
Homsest algab vaheaeg.
Ja ma ei kavatsegi kooliasjadele mõelda ning netti oma nina toppida!
Jõuludel istuvad netis üksikud hinged ja need, kes ei suuda puhata. Mina ei tohi netti minna!
Need on sisendavad mõtted, millest Sergei rääkis.
(saate ju aru, et ei midagi isiklikku, kutsun ennast korrale)



Siit ma alustan.
Valmis olla
kohtadele
LÄKS!






Ei ole mingit kahtlust, miks mulle see sari nii hinge on pugenud..