neljapäev, 24. märts 2011

Väike egolaks

Istusime eile Margega terve päeva toas.. hommikust öösse ja otsisime kõne kirjutamiseks motti. Mängisime Skype's numbrilauaga, vaatasime kogu Pealtnägija saadete ajaloo ära.. lugesime artikleid.. sõime rämpstoitu ja mida rohkem kell sai, seda enam tekkisid pähe küsimused: mis siis, kui ei läheks homme.. mis siis, kui teeksime kõne kunagi hiljem jne jne


Margel sai kõne kusagil ühe paiku valmis, mul nelja ajal öösel, kuna arvasin, et ei tee.. aga siis ikkagi tegin.


Lastest ja vanematest..




Olime vist kaks kõige süngemat täna tahvli ees oma kõnedega ja Marge oma miniseelikuga :D
Aga, pean tunnistama, et tegime hea töö lühikese ajaga.
Margel tuleb see nii loomulikult, ta lihtsalt oskab olla ja mõjuda, mul on natukene teine seis, aga ma tunnen, et pole kunagi nii hästi osanud kõneleda ja mõjuda oma sõnadega inimestele. Tagasiside oli teist korda juba ootamatu.


Külli ütles, et meis on see salapärane "miski", mis kas on või ei ole..
Ma ei salga sugugi, see teeb mind ääretult rahulolevaks ja annab enesekindlust, sest kooli ajal ei mäleta ma, et oleksin üleüldse mingis aines millegagi sedasi silma torganud. Kõnedes oli ikka mõjuvamaid isikuid peale minu ja matemaatikas helgemaid päid või inglise keeles soravamaid suhtlejaid.


Täna tundsin, et ma olen milleski osav ja see on mul loomuses, sees olemas :)
Tunnen, et mõned asjad jõuavadki alles hiljem pärale ja täiesti märgatavalt tajun arengut erinevates asjades erinevatel aegadel. Lisaks sarnasust teiste inimestega, ka nendega, kelle kohta öeldakse: ta ei meeldi mulle või mõni omadus temas ei meeldi. Olen avastanud, et selline suhtumine on pahatihti hoopis sarnasuste maha salgamise taga.




Olen uhke, see sai tehtud!
Külli tegi pakkumise metoodika nõukogusse minna. Jällegi, olen positiivselt meelestatud.


**************************


Eile oli võimatu päev.
Sain hakkama kahe lollusega ning tunnistasin endale viimaks täiesti siiralt:


kogu praegune elu on olnud justkui sissejuhatus ja varsti hakkab midagi juhtuma või muutuma.
see ei ole elu, mida mina elada tahan
elul on minuga mingid muud plaanid.

pühapäev, 20. märts 2011

Süda on paha ja peas ei suuda see keerlev ollus ära otsustada, kas mu pea peaks ringi käima või mitte.
Tegime täna pöördeid ja tasakaaluharjutusi balleti vormis. Väga distsiplineeriv ja endasse vaatama panev stiil on ballett. Kui kontserdil tahan tavaliselt endast välja lasta, siis balletis tahan enda sisse võtta.

Avastasin eile rahvatantsu harjutusi tehes Ele arvutist hea artisti: Fink.
Troubles what you're in, näiteks. Nii mahe ja mõnus.
Kui ma teeksin muusikat, siis midagi taolist ja kasutaksin pause ebaloogilistes kohtades, rütme ebaloogiliseslt.. LOOGILISENA! nagu SvenTüür. Suurepärane helilooja - geniaalne mu meelest. 
Täidab need kohad, mida tavaliselt pole harjunud täidetuna kuulama, aga tegelikult on nad olemas, lihtsalt me ei pööra elus ka neile tähelepanu. Mossitame või nukrutseme, sest me ei oska näha või vaadata. Pigem vaadata ja kuulata. Ebakõlas head kõla. Kuramus, see on maailma kauneim olek üleüldse.. armastus pole ka täiuslik ja just seepärast ta nii eriline ongi.

Aina leiad neid ebakõlades head. Sest see on justkui eesmärk iseenesest.


Täna kavatsen hästi süüa, kõne valmis kirjutada.. teen mitteaktuaalselst probleemist aktuaalse probleemi. Mingi taoline plaan on, et saaks kaks asja ühe asja sisse mahutada
Seminaritöös teen oma teooria lõpuks ära! Kaua võib ühe asja ümber tiirutada?!


Olen üksi kodus, aga kahjuks pole aega külalisi kutsuda.
Igatsen Tallinnasse juba väga väga väga palju.


Rääkisin eile Priiduga, ta on joonistama hakanud. Ma tahan ka, mul on palju ideid ja tahe.

laupäev, 12. märts 2011

Lund sadas juurde...

...mind ennastki üllatas, et mitte meelehärm, vaid hoopis meelerahu täitis mind.
Ometi on kevad ukse ees ja linnud on hämmingus ning väristavad laulda "Miks ma küll nii ruttu tagasi tulin?"


Noortekas on uus töötaja. See pole mina.


***


Ei ole.. kaugel sellest.
Lollid mõtted tulevad pähe ja enesetunne on allpool keskmist.
Lahendus: uni.
Äratus: 8.


Välk-geniaalne mõte!
Lahendus: vestlus ja tort.


Homme laulame ainsa koorina mitmeid laule ja salme ning laulupeo dirigendid on ka kohal..
Loodan, et saan normaalsel ajal voodisse.




Mu seminaritöö juhendaja ütles seda, mida mul kuulda oli vaja ja seda mida ta pidigi ütlema, sest ma tean, et.... :)




2 kohtumist, 1 allkirjastamine. Üks netijuhendus.
Ma saan hakkama!

pühapäev, 6. märts 2011

Kollane nool

Olen oma seminaritöö ühe osaga nii pikalt jändama jäänud, et pole märganudki, kuidas homme 4 peatükki valmis pean vorpima. See-eest on huvijuhi ametit koordineerivad dokumendid ja eriala vajadus igast aspektist läbi hekseldatud ja ootan huviga, mida juhendaja veel lisaks oskab pakkuda.


Leian taaskord üle pika aja kinnitust, et Tallinnas õpitava noorsootöö eriala õppekava jääb mitmeski kohas alla huvijuhui eriala õppekavale ja kõige tobenaljakam selle juures on, et noorsootöötajate alla kuuluvad huvijuhid, kuigi huvijuhtidel on palju rohkem ja mis peamine, PÕHJALIKUMALT ÕPETATAVAID pädevusvaldkondi kui nendel. Ei taha võrrelda, aga selline ebakõla tekib, kui teemat uurin ja materjale lappan.


Huvijuhid peavad ikka oma pedagoogilise külje maksma panema ja end teiste pedagoogidega samasse veergu rivistama ka dokumentatsioonis, mis osaliselt on olemas. Pole siin mingit nalja.. muidu kõigumegi ühe ja teise asja vahel. Teeme noorsootööd ja pedagoogilist tööd ning meid kajastatakse esimestes dokumentides rohkem kui hariduslikes dokumentides. Jamps.


Jah, noorsootöö on huvijuhi tegevusvaldkond, kuid kes haldab meid ja kaitseb meid või seisab meie eest, kui asjad peaksid nihu minema?! Hetkel suht mitte keegi.. aga lootus on.




Läksingi juba hoogu..




Mida ma öelda tahtsin.. mott on tagasi, uni tugevalt peal ja etendus meeldis rohkem kui see eelmine. Pigem pean mõtisklema selle eelmise üle, et mis ja kuidas ja miks ning ma ei seosta neid naljasid ja humoorikaid kilde kuidagi põhiteemaga.. kui seostangi, siis häguselt või.. tekib tunne, et kus see point siis oligi ja nagu polnudki mu jaoks. Aga eks ta ongi ju nii - inimene võtab parasjagu vastu seda, mida tal on vaja vastu võtta ja mida tema meeled, hing vms tahavad, et ta vastu võtaks. Miks muidu öeldakse, et iga asi tuleb omal ajal. Sest igaks asjaks ongi oma aeg. Seega, ehk jõuab mulle too esimene etendus ka millalgi pärale aga ehk jäängi pimedusse või oli tõesti etendus hoopis lihtsam, aga ma ei taha seda justkui uskuda.. sest nii võiksin ma ka teha oma vanaema kassist etenduse.. ühesõnaga, ei tea, lahtiseks jääb.


Tänase tüki üle ei pea nii palju pead vaevama, see oli arusaadavam ja selgem ning kogu etenduse aja mõtlesin, et see suur kamp näitlejaid kinnitab seda, millesse minagi väga usun, aga mida pole sugugi kerge sõnadesse panna. Mulle meeldis, eriti, et see on kirjaniku teose põhjal tehtud ja juhtumisi taaskord vene autor, kes tõe maha paneb sõna kõige otsesemas mõttes - TÕE. 






Kõht on tühi ja ahi lõpetas äsja küdemise.. mis kell ma enda arvates homme tõusen?! :D
Grey Anatoomia on JÄLLE puhkusel
ja valimiste debatt oli hea ning homme õhtul tuleb end taas sama teema pärast teleka ette naelutada.


Vanaema käis üle aasta taaskord külas, mina polnud siis kodus, aga sain kohukesi ja pirukaid ning makaronisalatit, kus sees oli vanaema toodud imehea suitsusink. Vanaema nähtud võib selle peale öelda? 
Tundub nii.. 
see olukord paraku on.

laupäev, 5. märts 2011

Ühel hommikul läksin kooli ja siis tuli raadiost see sama mõnus lugu:

neljapäev, 3. märts 2011

Ma pean.

Olete tähele pannud, kevadkuu on alanud, aga lumi on ikka veel maas ning ilmajaam lubab praeguste prognooside kohaselt vähemalt kuni järgmise nädala esmaspäevani miinuskraade ja lund juurde.


Mina avastasin seda alles eile. Tõesti, näoraamatus on uudiste top viies inimeste palved kevade kiirema tuleku jaoks esitatud ja ma olen sirvides peast läbi lasknud, et mis seal ikka.. talv on ka ilus. Täna jõudis pärale, et peakski ju olema kevad, aga pole ja sain aru.


Pean jälle tõdema, et mulle meeldis Külli teine loeng sama palju kui esimene. Väsimus kestis pool tunnikest ja siis oli kadunud.. kõnelesime endale olulisel teemal: "...on minu jaoks oluline".


Taustinfo paneb asjad paika, ma ei oska ja ei saa astuda kõnelemise teemadesse ilma, et mulle ei meenuks kooli igaaastane kõnelemise traditsioon klassis, aulas ja õnne või õnnetuse korral Kuldsuu kõnevõistlusel. Seega, mingi taustinfo on olemas ja nüüd tuleb vaadata, mida veel saab juurde võtta. Enda üllatuseks - väga palju! Olen seda varem ka tõdenud projektijuhtimise ainega, et see, mis meeldib ja mida oled tavalisest rohkem harrastanud, sellele tulebki lisa ja sealt, kust ei oskaks oodata. Seda enam kirjutad üles ja seda enam kuulad ning keskendud.


Mina sain oma kõne valmis eile öösel kell 4. Nii ja naa - mõtlesin, aga kaks olulist aspekti, millest lähtuvalt kirjutasin olid olemas:


1) puudutab
2) laseb valla selle, mida just iga päev ei saa/taha/või pole osanud näidata


Mõtteterad loengust:
*ei ole mõtet mõõgaga vehkida, kui teine tuleb püssiga. Ja mul ei meenu, mille kohta täpsemalt see käis, kuid polegi vist vahet, sest seda saab väga hästi üle kanda mujale. Ehk siis, ära hakka vastu vaidlema või argumenteerima, kui teine on oma kõnega kõik maatasa materdanud. Pole ka vist see.. kuid väljend on hea.
*Katsu analüüsida publikut enne, kui hakkad esinejat kritiseerima. Vahel ei saagi esineja öelda ja anda nii nagu osad inimesed publikust ootaksid, sest enamus publikust ei ole selleks häälestatud ja valmis.
*Kuulajana paned sa endal ehk olulised liinid kinni, kui võtad ebamäärase ja -õiglase hoiaku esineja suhtes. Sul jääb mõte ehk märkamata.
*Kui sulle kohe miski ei meeldi, siis otsi aspekte, millega nõustuda. Kindlasti on mõni. Esinejast tuleb lugu pidada. Kõik ei ole must ja valge.
*Kõige aluseks oli sõna - kui oskad sõnu enda jaoks tööle panna, on see kõrgem tase.
*Tegelikult me arvame üksteisest väga hästi. Ja Margel on jälle õigus :)


Ja siis meie kõned. Seostasin tänast päeva juba mõnda aega tagasi Leedu koolitusega, kus toimus ka väike kõnevõistlus - inimesed rääkisid endale olulistel teemadel ja kuulajatel oli rollijaotus. Kes pidi olema kriitik, kes žüriis jne jne. Ma ei ole üheski välismaalaste grupis veel tundund, et selline kontakt ja side tekib nii kiiresti ning ootamatult, kuid tekkis. Just nimelt kõnelemise õhtu soosis seda. Ennetasin, et tänagi juhtub midagi samalaadest ning juhtuski. Üllatusi ja avatust ning olulisi hetki igal ühel isiklikult ning ka grupis endas.


Minu lemmikud olid:
Kodutunne on minu jaoks oluline
Mõistmine ...
Kaasinimestega arvestamine ...


samuti:
Rõõmukillud ...
Kuum vann ...
Minu kursus ...


Üllatusmomente oli kuuendas lemmikus. Ja ma mõtlen, et oleksin võinud võtta nii mõndagi kohta küllaltki isiklikult, sest see oligi ju suunatud isiklikult igaühele meie kursuselt eraldi ja koos. Kuid ma arvan, et seda ei juhtunud kahel põhjusel: pole tarvis, kas see muudaks, parandaks midagi? (Marge Heina strateegia, muide ja ideaalselt toimib!) ning teiseks, olen Kätliniga suhelnud ja meie läbisaamine on enam kui normaalne ning enam kui lihtsalt pinnapealne. Oleme leidnud ühiseid jututeemasid temaga ja seda just nüüd, kui ta ära on.


Esimest korda leidsin, et mu kursaõde julgeb olla siiras ka avalikult ja rääkida millestki tema jaoks olulisest peale töö või probleemide, mis elus on. Esimest korda nägin natukene tema hinge ja see ongi ehk see, mis on mind temast eemale hoidnud - ma pole saanud näha ta hinge, sest ta on ennast hoopis teistmoodi esitlenud ja kehtestanud teistele. Ja see ongi ehk meie suurim erinevus, mille kõrval on tohutu palju sarnasusi, millest olen teadlik olnud juba pea aasta aega, aga pole soovinud neist välja teha. Täna leidsin, et on õige aeg.


Ja täpselt nii nagu me kõik tegelikult olime näinud, nii oligi. Me ju teadsime, et temas on peidus häid omadusi ja ta võib olla väga hooliv ning õrn, lihtsalt ta ei anna seda kohe inimestele ja pigem näitab, et ta on tark ja teadlik ning arukas ja seda üleoleval viisil (isegi, kui ta nii ei taha, kukub see tihti just nii välja).
Inimestele pole vaja näidata, kui väga sa nendest mingites asjades targem oled, siis teed end just rumalamaks. Nii on. Aga ta tegi end kõnega targemaks hoopis, kuid eks loeb ikka rohkem see, milline inimene igapäevaselt teistega on, mitte, kuidas ta ühe korra nüüd on.


Ta kõneles sel teemal, sest ta hoolib.
Mitte, et ma enne ei oleks teadnud,
kuid ta ütles seda esinest korda vastuvõetavas keeles välja.
Ja ma ei hinnanud teda enda jaoks ümber, pigem andsin lisaväärtuse. :)


***


Minu kõne:



L u u l e on minu jaoks oluline. Juhtumisi on tal nimepäev mu sünnipäeval, kuid see pole põhjuseks. Ka mitte see, et ma ise sule haaraksin ning kirjutaksin, kuigi olen teinud ka seda. Luule on  m i n u jaoks oluline, sest ta paneb helisema ja viib selgusele lähemale, annab juurde, mis parasjagu puudu on.

Vahel on siin nii võõras olla.. maailmas ma mõtlen. Isegi siis on võõras, kui oled ümbritsetud inimestest, kellega koos on hea ja kogu see soojus ning armastus on olemas, mis peakski olema ja tagama rahulolu. Aga ei, justkui oled lauldes noodirea kaotanud ja eksled valge paberi peal ning tead, et k u s a g i l see järg ju on ja k u h u g i pean ma ometi jõudma ning jõuadki – või siis mitte. Veel.

Teinekord kummitab sees mitu päeva mõni küsimus elu enese kohta, kuid vastuseid ei ole. Neil puhkudel satub mu kätte tihti mõni luuleraamat enamasti Jaan Kaplinski oma, kuid veel armastan Katre Ligi, Doris Kareva ja Hando Runneli luuleridu silmitseda.

Luule o n minu jaoks oluline, sest ta täiendab mu maailma ja annab ka selliseid vastuseid, mida inimestega suheldes teinekord ei saa, annab midagi, mis muudab võõra maailma hoopis mõistetavamaks ja õnnelikul juhul täiesti SELGEKS, nagu üks tilk Fairit, mida reklaamis rasvasele pannile tilgutatakse ning kogu rasv seepeale kiiresti laiali valgub. S i i s taipad, et tegelikult nende tohutute küsimuste ja kasvõi inimestevaheliste mõistmatuste vahele jääb selguse hetk. Ühtäkki leiad täiesti ootamatult üles selle, mis kaduma läks ja avaneb uus vaade maailmale.

Nii palju saab öelda luulega, mida sõnadega, selle ühe kõnegagi, ei saa edasi anda. Seepärast ma annangi oma mõtte teile hoopis luulena: (kahjuks ma autorit ei tea, võtsin selle oma gümnaasiumi kirjanduse vihiku vahelt)


Mitte põgenemise,
vaid lahkumise kunst,
mitte vihkamise,
vaid vältimise viis.

Ise oled alati
enda suurim vastane,
kuni ei õpi
endaga läbi saama.

Teine on mõistatus,
kui ka näib igav
ja läbinähtav.

Kui temaga pole
midagi peale hakata
ütle endale: ta on mõistatus,
mida ma ei jõua lahendada,
ja ei peagi.

Mina olen
mõistatus,
mida ma saan ja tohin
eluaeg lahendada.
Ma pean.

Endalegi üllatuseks oli tagasiside hoopis parem, kui ette kujutasin.
Ma täitsin oma kahte põhieesmärki ja Merka kommentaar väljendab seda ehk kõige paremini: ohoo, tal on selline külg ka. 

Ja tegelikult ongi see minu põhiolemus ja mina-pilt. Inimene ise saab seda muuta ning ma sain selle võimaluse täna.


Terviklik on olla. See on hea olek.
On nii mõndagi kõrva taha panna tänasest päevast ja nii mõndagi, mida kellegi juures edaspidi arvestada. Elu.

kolmapäev, 2. märts 2011

see on isegi parem..

Mäletan küll, kuidas me Agnesega roosiaia kasvuhoones istusime ja taustaks tuli arvutist see sama lugu. Õhtul kastsime roose ning paterdasime paljajalu koju.. oli üks müstiline ajajärk. Agnese kaudu ma selle bändini jõudsingi, ta vaatas tihti sisu, mitte pealist. Ta tõi välja nüansse, mida ma ise poleks ehk märganud. Mitte ainult neist videodest, mis on suurepärased! ..elust üldse ja ma ei saanud paljustki tookord aru. Olin päris rumal ja vastik ka teinekord.


Tegin endale ühe korraliku sünnipäevakingi, kui aus olla, ei ole ma endale sünnipäevaks kinki veel teinud. Eks ole siin raha kõrvale pandud suvisteks käikudeks.. aga ma ei suuda ka nii mitu kuud istuda ilma, et enda heaks midagi teeksin, seega..


kolmkümmend sekundid marsile, 21. juuni ja mina olen kohal, kui midagi muud vahele ei tule! Minu teine vaadatav suurkontsert Tallinna Lauluväljakul.


Üks põhjus, miks suve oodata

reede, 25. veebruar 2011

Kusagil on see olemas

Tahan luua, midagi


lõika aina seda paksu tundamatut maailma enda ees lahti ja ikkagi ei saa lõpuks aru, miks ja milleks üks või teine olukord sul läbi tuleb elada. Teame vaid, et kõik on millekski vajalik ja hea ning on variandid: alluda või edasi lõigata. Tunnen end nagu Heiddegger, kes tahtis seda maailma läbipaistvamaks muuta, et oleks ometi selgem ja mõistetavam, miks inimesed on nagu nad on või kuidas nad saaksid tagasi puhtaks ja puhtasse maailma, kui üleüldse midagi seesugust on kunagi eksisteerinud.


Ma tahan midagi luua


Vahel on nii võõras olla siin. Istud küll kõige soojemas ja ja pehmemas toa nurgas ning teed oma ainsa koolitöö ära, mida juba mitu päeva oled edasi lükanud ning lähed normaalsel ajal magama ja lased oma kallimal teises toa servas rahulikult lõputööd kirjutada (erinevate rahvuste muusikast, muide). Ikkagi on võõras, justkui eksleks mitme erineva dimensiooni vahel. Oled nagu siin maailmas, aga ei ole ka. Tihti tunnen just nii.


Ma arvan, et ma pole veel leidnud seda, mida ma päris enda omaks saaksin pidada ja mida ma oskaksin teistele ka edasi anda. Aga ma tean, et ma leian selle ja et olen õigel teel, ma loodan.


Ma tahan õppida ja tahan luua. Tohutusuur õppimise vajadus ja teadmiste janu on. Teadmiste janu maailma kohta. Mitte see, kuidas ühes või teises kultuuris erinevaid tantse tantsitakse või kuidas keegi lusikat hoiab, kui ta suppi sööb.. ma ei tahagi seda teada, pigem seda, mis tuleb pärast väliselt ja käega katsutavat, seda, mis on nende sirmide taga.


Ma janunen ja janunen ning suu kuivab. Mitte ainult seepärast, et nohuga magades ei saagi muud moodi, kui peab suu lahti hoidma.. 


Ma ei muutu rosinaks.
Inimesed on valmis taluma mitmeid asju selleks, et saada tilgakestki janu kustutamiseks.
Hingeta pole mitte miski päris, mitte miski




Parem hakkas. Mul hakkaski juba parem

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Euromärul


Teen doodle hääletuse enda eurolaulude eelistuse kohta. Hääletan lähtuvalt kahest tegurist: a) mis minu arvates läbi lööks ja/või b) mida on ka hea lauluna kuulata.
Kollane - võib minna, aga pigem mitte
Roheline - sobib
Punane - kohe kindlasti mitte

1. Hopa'pa-rei! - Ithaka Maria
2. All & Now - Rolf Roosalu
3. Valss - Orelipoiss
4. Rockefeller Street - Getter Jaani
5. Don't Want Anything - Jana Kask
6. Smile - MID
7. I Wanna Meet Bob Dylan – Outloudz
8. The Storm - Mimicry
9. Be My Saturday Night - Noorkuu
10. Baby Had You - Victoria

Kui oleks minu teha, saadaksin Eurovisioonile hoopis tükis loo, mis konkursist ootamatult eemaldati. :)

pühapäev, 20. veebruar 2011

Üks väga ülendav päev..

17.02.


Algas see hommikuga, mil mingite sahinate peale üles ärkasin. Käisin vetsus, vaatasin kella ning end voodisse uuesti kerra keerates mõtlesin, et tund aega saan vähemalt veel magada. Samal ajal helises telefon, ekraanil võõra lauatelefoni number. 


Tere, Kadi, Agda olen.
Minu kõrval on üks inimene, kes on sinu sugulane, ta tahab sinuga ühendust saada.
Annan nüüd toru temale ja leppige omavahel kokku, kuidas kohtute.


(Agda on meie osakonna koordinaator)


Esimene mõte oli, et mida ma teinud olen või tegemata jätnud. Olin ootusärevuses. Kui ta mu sugulasest rääkis, siis mõtlesin, et see on mingi nali. Aga ei olnud. Oligi sugulane. Minu vanaonu tädi.


Mul on Tallinnas vanaonu, kes on minu kadunud vanaisa kaksikvend (emapoolne). Too sama tädi kasvas koos mu vanaisa ja vanaonuga üles, ta põhimõtteliselt kasvatas neid. Sugupuusse süvenedes, mis on mul geni.com'is olemas ja mida vanaonu hoolega täidab on tädi, kes mind Agda kaudu üles leidis minu vana-vanatädi, ehk siis minu vana-vanaema õde. Ehk siis minu ema vanaema õde. Minu ema vanaisa (isapoolne) oli sakslane. Seega oli mu vanaisa ja vanaonu isa sakslane.


Segane ja ennast üle kordav selgitus, kuid ma saan vähemalt pihta nüüd.


Me saimegi kokku. Istusime kohvikus ja tähistasime mu sünnipäeva. Ta ütles, et põhjus, miks ta mind üles otsis, on selles, et vanemate patud ja ka heateod nuheldakse nende laste seljas. Tänu minu ema avatusele, heatahtlikkusele ning julgusele soovis mu vana-vanatädi minuga kohtuda. No näed siis, pärimus kukub otse sülle! Pean jälle tõdema, et meie pärimuskombestiku aine on olnud mulle rohkem kasuks kui kahjuks, rohkem heaks, kui tüliks. Vaatan oma suguvõsa peale hoopis teise pilguga ja just tänu sellele ainele :)


Alles päeva lõpus sain seda lugu emale rääkida. Isa heitis voodisse juba pikali, aga ma jutustasin lugu.


Päeval tuli peale raamatute vaimustus, jätk Jaan Kaplinski loole.. kirjutasin kirjanduse vihikust üles kõik head ja paremad teosed, mida olen lugenud või mis soovitusliku kirjanduse nimekiras seisavad ja SIIANI lugemata on. Tellisin interneti kasutatud raamatute poest Robertile kingituseks ühe hea raamatu.. ta pole eriti ilukirjandust lugenud, seega.. see raamat peaks olema just talle sobilik. Valisin ausalt öeldes kahe vahel: kas Hingede öö või Leegitsev süda. Viimase tellisin, kuna see oli saadaval.


Mul ootab nimekirjas veel palju häid teoseid, mida täna raamatupoes ka silmasin, kuid lahkusin kiiresti, sest riiulitel lamas vähemalt kuus raamatut, mida olen tahtnud.. ja olen hakanud viimasel ajal tahtma.


bussisõit ja talv - et ta ometi jääks selliseks ja ei kaoks.. ma naudin alati bussisõite, kui on ilus vaade ja piisavalt ruumi, et istuda. Selle aasta talv on nii lummav, et ma ei saa lihtsalt magada hommikul bussis.. kasevõrad sädelevad, kas te olete enne märganud? Ja nii palju erinevate loomade jälgi on.. ma tõesti ei taha, et talved muutuksid ükskord jälle sulaseks ja vesiseks. Ühed targad meteoroloogia onud televiisoris rääkisid täna, et tegemist on inimeste enda hulgas käiku pandud jutuga nagu ilm oleks kliima soojenemise pärast hulluks keeranud. Ei ole, me elame jääaegade vahelisel perioodil, mil ilmastik kõigub üles ja alla. Kord plussi, kord miinusesse. Nad ütlesid, et praeguse aja inimesed pole ilmastiku olusid enam üles märkinud. Varem tehti seda palju rohkem ja seega sai ka ennustada, mis juhtuma hakkab. Nüüd mitte. Seepärast leitakse ilmastiku trastilistele muutustele oma selgitusi, mis ei pruugi sugugi õiged olla. Minagi olen arvanud, et jäised ja lumised talved ning palav suvi tulenevad just kliima soojenemisest. Võta näpust.


Robert sai endale uued suusad. Veel mõned päevad tagasi kerkis see idee alles esile ja jällegi mu ema peast. :) Robert ei saanud sõnagi suust, kui talle suusad ja kepid pihkudesse andsin. Ta lihtsalt seisis seal ja oli õnnelik.


Noortekas tundsin end üle pika aja vajalikuna. Aitasin noortegruppidel projekti kirjutada. See mulle meeldis. Sain teha midagi, mille tegemise juures end hästi tunnen. Mulle ei sobi vist ikka pidev mängude läbiviimine või räige kaartide meisterdamine. Meeldib siis, kui ma tean asjast midagi ja kui ma olen korralikult ette vamistanud.


Vanaemal sünnipäev. Käisime täna kahe perega tal külas. Olen nüüdseks end klubitamisest välja puhanud ning suure nohu endasse krabanud - juhei! Silmad jooksevad aina vett, lõualuu pole enam nii valus kui ta oli eelnevatel päevadel. Saan taaskord muremõtted oma viimase väljatõmmatava tarkusehamba pärast nurka visata.


Ma ahmiks praegu kõik endasse.. olen nagu väike laps, kes ühel hetkel unistab saada juuksuriks, järgmisel hetkel superstaariks ja müüjaks.. minu vend tahtis kunagi müüjaks saada, vaevalt, et nüüd enam.




Mina olen viimastel kuudel tahtnud saada/minna:


huvijuhiks
noorsooametnikuks või midagi sarnast kusagil suuremas organisatsioonis
näitlejaks
kirjandust või luulet õppima
kunsti õppima, et maalida või kujundada, disainida riideid või raamatuid või cd-plaate..
Ringvaate või mõne muu saate toimetajaks




Ma tahan anda, anda endast ära, aga ma ei tea, mis meetodiga ma seda suudan. Ma tahan inimesi suunata, neid aidata millegi kaudu, mida ma oskan ja armastan.




Olen väike tüdruk, sest ma tahan täna nii ja homme teisiti, kuid enamasti läbivad mu pead just need ametid, mida ülevalpool nimetasin.


****


Kirjutasin osa teksti juba üleeile valmis, aga ma ei jaksanud lõpuni trükkida. Vahel juhtub nii palju, et ma ei viitsi üles märkidagi ja siis leian, et polegi vaja. Ja vahel polegi.


Mul on kahe erineva pükste lõiked valmis. Nööpnõelad ja riidekriit juba kotis ning peagi joonistan ühed püksid riide peale.




Mu enesetunne on kordi parem kui ta oli septembris ja oktoobris ja novembris. Olen paremaks saanud ja seda tunnen eriti, kui teiste inimestega suhtlen. Mulle ei hakka nii paljud asjad enam vastu, mis varem hakkasid täiega vastu. Ma ei taha iga arutelu pärast veel pead tulle panna ja ma valin, mille suhtes ma rohkem suud pruugin, mille suhtes mitte. Võiks mõelda, et olen nüüd justkui osa endast minema visanud ja õppinud varjama, kuid see pole nii. Olen täpselt sama kriitiline ja sama optimistlik nagu varem, lihtsalt nüüd juba targem kui varem. Erinevad olukorrad elus õpetavad. Eriti õpetavad inimesed, kes on harjumatud või ebameeldivad või ebamugavad. Suhtlemine nendega õpetab kõige rohkem. Panna end ebamugavasse olukorda ning tõdeda, et tegelikult saab kõige ja kõigiga täiesti kenasti ja valutult ning iseennast maha surumata hakkama.


Mulle tundub, et see on üks neist asjadest, mida igaüks elus õppida saab.


Teen täna mõne töö ära enne kui päris põhku poen.
Olen rahul ja keskendunud.



Grey's Anatomy // 7x15 // Golden Hour

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Otsisin netist Jaan Kaplinski luuletusi ja vesistasin taga raamatut, mida olen nii kaua kaua ihaldanud - tema hiiglaslik luulekogu, mis on poodidest ja ladudest lõpmatuseni otsa saanud.


Otsisin netist Jaan Kaplinski luuletusi ja ühtäkki mõistsin, et ma ei taha surra ilma, et oleksin lugenud selle mehe teoseid. Sest ma pole. Ja see on patt. 


Ma pole nii paljusid asju teinud ja millal ma enda arvates alustan nendega?!
On nii palju imelisi raamatuid, mida ma pole puutunud.



ilus on olla

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Üks päev

Kütsin toa täna soojaks, aga ikka on külm.
Põikasin pagariärist läbi ja läksin Robertile külla.
Viskasin lumepallid valedesse akendesse.
Sain uue plaadi :)


Õues on karge, ninasõõrmed jäätuvad. Talv on ja aina üllatab, mul ei ole veel kõrini. Kaunis on õues. Eriti praegu, kui kuu ka paistab nii öösel kui ka päeval. Ja  päike.
Külm on, aga mis sest.. mis sellest, kui meelerahu on seda hinda väärt.


Võimalik, et ma saan siiski Otepääle kummiga sõitma, kui veab.


Pükste idee on peas ja osati ka paberil, aga täna jätan selle töö. Lähme uudistame, mida Viljandis sõbrapäeval tehakse.
Olen olnud halb sõbrapäevaline täna. Kohati ehk meelega päeva enda pärast. Enamasti seepärast, et ma pole lihtsalt jõudnud.


Päeva üllatav moment: Timo saatis sõnumi. Ei teagi, kas olen rõõmus või ükskõikne. Minu jaoks on see aeg justkui ümber saanud. Mingis mõttes. Aga inimesed muutuvad. Või? Võõras on ikkagi.


Täna magan külmas toas, aga ma olen harjunud, vahel on täitsa hea.

pühapäev, 13. veebruar 2011

Ma lähen homme Tallinnasse

Ahh, mida ma ajan. Eilses postituses oleksin saanud ette laduda kõik toredad saated, mida ETV mulle viimastel päevadel on pakkunud. 


*Vikerraadio hakkab peagi laskma raadioteatrist "Puhastust". New Yorkis etendatud etendus Eesti kohta. Tasub kuulata, mida neil pakkuda on.


*Eile öösel vaatasin 3 pealtnägija saadet järjest. No on tore vahelduseks.. vaadata :)


*Siis oli täna eetris selline saade nagu NAGI - päris huvitav jällegi.


*Peagi on eetris ka eesti teadlaste saade..


*aaa, sattusin Jüri Üdi klubi ka vaatama, seal oli meie oma akadeemia naine rääkimas kultuurist. Jällegi huvitav saade. Samuti esines meie oma akadeemia jazzitudeng :) http://www.err.ee/etv2/video-ee.aspx?id=2685


Tundub, et ETV arhiiv on selle nädala topis esimesel kohal ning näoraamat jääb tublisti maha. :)

laupäev, 12. veebruar 2011

Ahh, ei viitsi

Käisin täna esimest korda sellel talvel suusatamas. Emaga. Kooli pargis. Pimedas.
Päev möödus enamasti süües - et ei oleks punnis kõhu tunnet - ja etv arhiivist saateid vaadates. Valimisdebatt, pealtnägija ning kahekõne ümbermaailma purjetajaga.


Homme tõusen varem kui täna ja kriban oma tööd edasi. 


Ma pean midagi välja mõtlema.. mingi vahelduse või mõne käigu kuhugi kanti, külla. 


Nagu ma varem ka ütlesin, siis kõik asjad ootavad vastuseid.




Semestrialguspidu oli üle ootuste tore! Mairi tuleb siiski 18. Viljandisse, seega saan lausa kaks toredat semestrialguspidu.






Kuidagi.. on kohe.. ma ei või.
No nagu on ja ei ole mitte kuidagi.
See töö kirjutamine pole ka mitte midagi märkimisväärset.


Kõik kirjutavad ju. Ma pole esimene.


Aga midagi muud polegi märkida.
Enamus asju ma ei märgigi lihtsalt ära.
Tahan, et Robert saaks teha väga hea diplomitöö. Seda tahan kõige rohkem praegu üldse :)




Meil on väga hästi, ta on mind targaks teinud.
Ma hakkan varsti pükse õmblema endale, vot. Koti materjali ostsin sünnipäeva paiku kaltsukast. Selle teen ka ükskord valmis.

neljapäev, 10. veebruar 2011

mkhmm TÖÖ!

Hetkel on nii, et 12 lehekülge juba olemas, tehtud on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja lisad on lisatud. Nö vormistuslik pool.. ja süsteemi üles ehitamine. Täna plaanin erinevaid uurimusi lugema hakata. Püüan meenutada, mismoodi ma miniuurimust tegema hakkasin. Kas kuu aega enne töö esitamist või isegi hiljem.. mida ma öelda tahan sellega.

Nimelt oli siis teema väga teaduslik ja suhteliselt keeruline; okei, andmeid ei pidanud analüüsima, kuid see-eest oli vähemalt 8 allikat keerulist kirjandust, mis tuli oma töösse panna. Ei midagi muud peale raamatute sisu. Nüüd alustan oma tööga ligi 2 kuud enne ning mu juhendaja suvatseb mulle kirjutada, et tema pole enam valmis nii palju mu töö juhendamisse panustama, kuna ta pole selle jaoks aega planeerinud. Miks ei ole? Sest tema arvas, et ma pidin oma töö ära tegema juba eelmisel semestril, ometi on mul praegu ka selleks veel täielik õigus.

Mõtlesin, et vahetan ta kellegi teise vastu, aga.. las olla. Ma tahangi üksinda teha oma tööd, nokitseda selle kallal ja teha seda hästi. Oma töö saadan juhendajale kuu aja pärast ning kui ta ei suvatse reageerida, siis lihtsalt küsin mujalt nõu. Ma saan selle tehtud ja väga hästi saan tehtud :)

Ma ei kahtlegi iseenda võimekuses see töö ära teha, aga pean tõdema, et päris hirmus on üksi tulle astuda.. ilma, et keegi mu küsimustele vastaks..

Ehk on keegi teaduslik guru või tarkpea, kes oskab kosta, kas mu töö ülesehitus on loogiline.. mul läheb seda abi varsti tarvis.


Kas tõesti peab ühe seminaritöö tegemine selline välja nägema?

kolmapäev, 9. veebruar 2011

lauldud ja tantsitud, aga puhkust pole ikka veel saanud. Laulmine ja tantsimine ongi puhkus!

vahepeal on juhtunud nii palju, et tänaseks on ka laulud ette lauldud. Tantsud ette tantsitud ja laulud ette lauldud. Tuleb hõredam proovide periood, kuna uus semester hakkas esmaspäeval. Laulmisest nii palju, et Maa ja Ilmas oli meie kooril ainukordne võimalus laulda üksi salmi osasid ja see tuli meil suurepäraselt välja! Ei oleks eelmisels sügisel arvanudki, eksole.. et meist saab üks väga mõnus ja hea koor :)
Laululaagris rääkisime, et järgmise õppeaasta suvel on plaan Torinosse minna. Seal toimub järjekordne nädalapikkune koorilauljate kokkutulek - töötoad, kontserdid jne jne.
Sel aastal tahame ikkagi aprillis ühe kontserdi ka maha pidada. Kui lätlaste projekt jääb ära, siis lähme Soome. Praegu sellised plaanid. Jaanidel on on Vilniuses Gaudeamus ja kohe pärast seda tantsuproovid. Tuleb tihe juunikuu, kuna projekti rahastuse korral on juuni alguses ettevalmistav kohtumine. 

Ja ma tahtsin suvel veel tööle jõuda. Ükskord peab ju alustama ka. Ma ei ela suve üle, kui raha teenima ei saa. Tahaks ju puhkust korralikult nautida.. välismaale kiigata, mõnele väljasõidule minna koos heade sõpradega. Üür ei maksa ka end ise suvekuudel.

Praegu algas mõnes mõttes ootamise aeg - laulude ja tantsudega, projektidega. Kõik asjad selguvad aprillis alles. Samas alustasin täna oma uue semestriga. Homme ärkan kell 9 ja kobistan raamatukokku. Ükskord peab seminaritööga ka ju korralikult pihta hakkama.

Homme pidi ETV peal olema üksikkandidaatide battle vms igatahes on Siiri Sisask seal ja ma tahan seda vaadata.


Ma olen avastanud, et õnn ei ole mitte midagi keerulist ja käega katsumatut.
Kuid unistav hing ning pidevad mõtted "mis siis, kui.." ei lase vahel õnne nautida.
Ei saa alati olla unistav, ei saa! Ei saa rikkuda oma enda õnne.

kolmapäev, 2. veebruar 2011

tantsitantsitantsi!

ärka varem, jõuad rohkem. Me käisime hommikul Margega Paala järve ümber tervisepäeva tiimis. Are korraldas Viljandi kooli lastele, me olime abiks. Saan siit arvatavasti mõne elamuse praktika tehtud. Neid tuleb meil neljandal aastal mitu tükki teha. Tegin tuleviku jaoks ette ära :)
Hea tunne on. 2 asjalikku asja tehtud :)

Nüüd olen surmväsinud füüsiliselt. Võtan täna õhtul kindlasti aja maha.

Edu Sullegi!


Vaimselt elutervem kui kunagi varem. Teen trenni (ei peagi areoobikas käima :D) ja söön tervislikumalt. Jahutooted olen välja lülitanud oma menüüst. Robert ütles, et jahu pole inimesel tegelikult üldse vaja. Nagu suhkurgi on uuema aja maius. Magama lähen küll üpriski hilja, aga noh.. minu jaoks pole une puudulikkus kunagi väga suur murekoht olnud.

Minu esimene ülevaatlus tantsurühmaga on tehtud! Muudatusi tuleb ikka sisse viia ja, muide.. ikka palju raskem on ülevaatlusel tantsida kui laulda. Vöö pitsitab ja kingad, lisaks need sammud ja tähelepanu koondamine. Lähen nüüd hoopis parema meelega koorilaagrisse, kuna see ei tundugi enam nii pikk ja väsitav. Need päevad ja tunnid ühe koha peal istudes. :)

ME OLEME VÄGA HEAD ja aprilliks oleme SUUREPÄRASED :)

Eile panin Janetele mitu tahvlit valget Kalevi šokolaadi teele. Ta läheb Priidule küll ja viib need üllatusena kaasa. Ta ei aimaks eluski, et Janete eesti šokolaadi talle viiks. It must be love! Nii armas.. :)



Homme on Grey Anatoomia järjekordne uus osa.. nad olid jälle ligi poolteist nädalat pausil.






Seda sarja peab armastama üksnes kasvõi nende artistide pärast, keda avastanud olen.

teisipäev, 1. veebruar 2011

tantsitantsitantsi

No ajab vahel marru ju. Või tahad selgeks saada, et kuidas siis on õige. Samal ajal tahab igaüks meie hulgast midagi, kes koju sööma, kes tantsu kiiresti ära tantsida, kes kõikides sammudes selgust saada. Paratamatult läheb vahel ju madinaks. See ongi tööprotsessi osa. Lisaks sellele, et inimestel on erinevad temperamendid ja lisaks sellele, et igaüks sai omamoodi aru ja ühe jaoks pole see nii suur asi, kui teiste jaoks. Ometi sõltub sellest kogu tants, kui üks ainus inimene segi ajab.


Kõik on ok, mu meelest ja ma olen nagu ma ja teised nagu nemad. Lihtsalt ma ei salli absouutselt seda, et kui vähegi pingelisemaks läheb, siis leidub ikka neid, kes üldse seda ei kannata ja kõik maha suruvad. Peidame seeliku alla, karpidesse, tantsime kiiresti ära, peaasi, et madin mind ei puudutaks. No, aga, millal siis veel madistada kui proovis.


hellõu, kes ei madista, see šampanjat ei joo.
Pole olemas gruppe, kus ei tekiks naginat ja see on normaalne. Täiesti üleni normaalne nähtus :)
Keegi ei vihka kedagi, lihtsalt need olukorrad tekivad ja peavadki.
Ja ma näiteks ei põgene nende eest, vahel juhtun pigem esile kutsuma.
Aga kui peab, siis peab.
Sina naeratad, kuigi sulle mingi asi ei meeldi ja vahel teen mina ka nii. Aga mina tihti ei naerata ja astun kohe selguse saamiseks välja.


Ütle nüüd mulle, et sa pole oma peiksiga tülli läinud või emaga riidu kiskunud või oma projektitiimiga nagelenud. Eriti, kui te iga päev ei suhtle või just vastupidi, suhtlete pidevalt ja tihedalt.
Nagelemised ja tülid viivad kusjuures edasi ja teevad mistahes suhte paremaks, kui osatakse neid protsesse käsitleda mitte ei sõideta neist üle. Kui pärast nagelemist keegi end ikkagi mitu kuud hiljem väga näruselt tunneb, siis on ausust olnud liiga vähe. Ja vahel jääbki nii, aga kas me tahame? Mina ei taha näiteks :)


Minu temperament on minu karistus vist elu lõpuni. Ja isegi, kui alati süüdi pole, siis olen süüdi juba selle eest, et ma ajan asju kõvema häälega. Aga teate, mis on kõige parem. Varem ma põdesin kodus, täpselt nagu Piret ütles, et ma nutan ehk patja oma sõnade ja oleku pärast. Varem nutsingi. Aga enam mitte, sest inimene peab õppima iseendaga elama. Ja mitte ainult. Kõik on kusagil ja millegi ning kellegi jaoks olulised just täpselt sellistena nagu nad on.


Eks täna paistab. See pole mingi võistlus.
Ma tahan ka ju õigesti teha ja ehk pole tõesti igaüks pädev ütlema. Eks see kipub ikka õpetama, kes arvab, et ta ise teeb väga hästi.
Aga alati ei oska see kõige paremini, kes alati on teinud hästi.
Projekti tehes oli üks õppimise moment just see. Kui mitte praktikas, siis teoorias.


Vahel tahaks käsipidi tõmmata mõned inimesed näiteks meie matkadesse või projekti kirjutamisse. Siis lõppeb see maskide tegemine ka ära ja inimesed on korragi siirad ning ausad iseenda ja teistega. Siiras on valesti öeldud, pigem sobib siia JULGED! Julge öelda, kui on vaja ja ära põe alati selle pärast, mida teised ümber sinust arvavad. Timotheus von Bock pandi ka vangi ja mõisteti hulluks. Jah, tema lõpp oli karm, aga ega see siis ei pea verest välja lööma




Ma tean.. tahan mingi imeliku ideaalmaailma poole püüelda. Nagu usuks, et see on olemas. :)
Kui see muud ei tee, siis teeb mind paremaks inimeseks.




Tänasest elan üksi. Ja nii neli kuud ning pealegi.. armastus saab proovile pandud. Nagu seebikas :D








Seda peab küll ütlema, et tantsud tulevad meil ikka väga hästi välja. :)

laupäev, 29. jaanuar 2011

Nicely done

ma ei taha mitte midagi
tahan vaid rohkem aega oma inimestega olla
muud ma ei taha


seda, mida tahan, ei saa


minge, minge, minge, MINGE )(/%¤¤"#¤!




Peaga kümme korda samasse seina.
Aitab!
Ma ütlen, aitab!


Näiteks ma ei oska üldse kodus olla. Mul hakkab siin kahe päevaga juba surmigav.
Terve elu kodus oldud


kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Korda läinud päev



Alustasin viimasest hooajast ja hakkan nüüd ülespoole minema. Nimekiri on 21 lehekülge pikk, tühikud kaasaarvatud ja leidsin sellise loo. Mingi aeg kuulasin hästi hästi palju, nüüd avastasin uuesti.


Ma kunagi kuulasin väga palju raadiot, millalgi hiljem kuulasin enamasti ainult Uuno kanalit ja nüüd kuulan ainult Grey Anatoomia muusikat.. peaaegu. Sekka ka seda, mida Viljandi on pakkunud ning vahel jääb kõrvu kajama ka mõni selline lugu, mis mitmetel inimestel mobiilihelinaks.


Olen end maailma popmuusikast välja lõiganud.
Selline "noortepärane" huvijuht siis..




Kusjuures, mingi aeg oli mul selline stereotüüp huvijuhist ja noorsootöötajast - suu kõrvuni, mängib mänge, suhtleb RÄIGELT PALJU ja läheb isiklikuks ka, kuulab poiste-tüdrukute probleeme, on kui sõbranna eest..


ja ma olen mõelnud, et ma pole üldse, absoluutselt mitte kaugeltki seesugune nagu olen kõrvalt näinud, et ollakse või enamasti armastatakse olla. Ja noortele läheb peale ka.


Ma ei taha nii lilleline olla, see justkui pole mu jaoks piisav.
Lähen noortele sedasi ka peale?


Igatahes. Homme tõusen vara, lähen lasen juuksed üle pika aja taas korda teha. Muidu ongi nii, et neli korda aastas käin juuksuris. Rikun homme tavaks saanud olukorda.
Teeme valmis salati ja muud vidinad. Kell neli tulevad juba esimesed inimesed :)


Mu tädi võitis lotoga 10 000 krooni. Hõissa!





Hoiad ikka SEDA pilti oma kasti sees!? Veel nii palju aega hiljem.
Võta palun ära see sealt..

teisipäev, 25. jaanuar 2011

Pudipadi

Vaatasin eile öösel näoraamatu filmi ja otsisin siis tolle mehe netist ka üles. On alles inimesi maailmas olemas.


Olen üle aasta kogunud ühte kausta laule, mida sooviksin endale tõmmata ja eile hakkasin sellega pihta. Kätte võtmise asi nagu paljud muudki siin ilmas.


Täna juhtusin jälle ETV-d vaatama. Kaks uut saadet tuleb. Eesti tippteadlastest üle maailma ja üks noorte võistlussaade ka. Väga huvitavad saate tutvusutsed olid igatahes.
Mingi aeg sattusin Urmas Sisaskit Tähelaevas vaatama.. sellest kirjutaks ka pikemalt millalgi.
Janete, muide, oli televiisoris, kanal kahes. Poetas eesti keeles ka lauseid. Maailm on ikka pisikene küll.


Otsin hetkel sünnipäevakookide retsepte ja mõtlen, mida soolast teha.
Täna helistati mulle ning öeldi, et olen võitnud tootekomplekti Garnieri poolt. Opaa! Mängisin jõulude teisel pühal natukene seda mängu ja kutsusin mõned sõbrad ning selline kena võit kukkus sülle. Šampoon, juukselakk, näopuhastusvahendid, kreemid. Pole paha. Kaunis sünnipäevakink. :)


Täna saab üle pika aja end korda teha ja mõnusat talvepäeva nautida.