kolmapäev, 10. oktoober 2007

Beautiful lie

See oli nüüd küll praegu kummaline kokkusattumus..




Üks ilus suur pikaajaline vale, mida mina, loll, uskusin.
Mida muud on mul mõelda või arvata?
Varem oli teisiti ja praegune on hoopis teine, aga siiski.. ma nägin juba alguses, et nii võib minna ja.. nüüd siis sedasi. Ja ma pole enam ainus, kes nii arvas.

Ainult, nüüd on tagajärjed valusamad.



Parem on üldse mitte mõelda hetkel. Kergem on ja ei teki küsimusi.. sest jah.. mul on segadus ja küsimused ja ometi pean ma mõistma ja ei saa neid küsida. Äkki mitte kunagi.

Pean selle teisiti välja elama.



Nüüd ma saan aru sinust, sõber.
Saan aru, et sul oli veel valusam.
Ikka paras.. paraja käki lasime kokku keerata endale..

Ja kõik teised ka läbi aegade.



Ja süüdlasi polegi.
Kõige nõmedam ongi see.



Ma ei saa viha kanda, kui ma ei saa.
Ma olen pettunud ja vihane, aga ma ei saa seda välja elada.. mitte sedasi.




Ma ei saa aru.
Nutan ja ei saa.



Korda saab.
Ma tean.



Ilus vale.

Kommentaare ei ole: