SÕNADEST JÄÄB PUUDU!
SEE EI MAHU MU SISSE ÄRA!
Meil on oma saar.
Fantaasiamaailm ja reaalsus.
Ma ei usu!
Et see ongi SEE päris tunne, mis olema peab!
Armastus on vähe öeldud.. ma ei nimetaks seda nii.. ma ei nimetaks seda kuidagi!
ning ühe hetkega on pilt selge..
pilt, mis nii kaua oli hägune.. kuramus.. ta on ju tegelt pea kogu see aeg hägune olnud kui ma arvasin, et üks või teine on SEE tunne, SEE vajadus, rõõm, õnn.
Meil on oma saar.
Me elame päev korraga
Lihtsalt ükspäev tunned, et keegi näeb Sinu hinge nii nagu sinna varem pole vaadatud. Keegi peegeldab sind.. naerab samade naljade üle, näeb su hinge, mitte sind ennast, näeb sügavamale. Tunned, et saad enda seest rääkida kõike, mida oled alati rääkinud ning tema tunneb, et See, mida mõtlesid, on parim, mida ta kuulnud on. Müsteerium!
Mis on ikkagi kõige kummalisem.. me näeme seda filmides ja loeme raamatutest ja näeme unes ning unistustes. Me teame, milline see olema peaks, selline tunne, et ma justkui saan aru, aga tegelikult ma ju ei tea, mismoodi see olek küll välja näeb!
Ja ei teagi.
Nüüd ma tean ning see ongi vist õnn.
Päris minu enda isiklik õnn ja avastuste rada.
"Ma tahan Sinuga koos seda maailma avastada!"
Igal ühel on hingepeegel.. küsimus peitub oskuses tähele panna ja mitte oodata.
Täna istusime Rivaalis ning ma rääkisin Temast, kasutasin sõnu "alati", "kogu aeg", justkui oleks see juba ammu alanud..
Homme olen asjapulk
3 kommentaari:
Uskumatu, eks!
Jah. Uskumatu, et see päriselt ka olemas on.
Ja, et kõigi jaoks on keegi selline..
Postita kommentaar