neljapäev, 3. märts 2011

Ma pean.

Olete tähele pannud, kevadkuu on alanud, aga lumi on ikka veel maas ning ilmajaam lubab praeguste prognooside kohaselt vähemalt kuni järgmise nädala esmaspäevani miinuskraade ja lund juurde.


Mina avastasin seda alles eile. Tõesti, näoraamatus on uudiste top viies inimeste palved kevade kiirema tuleku jaoks esitatud ja ma olen sirvides peast läbi lasknud, et mis seal ikka.. talv on ka ilus. Täna jõudis pärale, et peakski ju olema kevad, aga pole ja sain aru.


Pean jälle tõdema, et mulle meeldis Külli teine loeng sama palju kui esimene. Väsimus kestis pool tunnikest ja siis oli kadunud.. kõnelesime endale olulisel teemal: "...on minu jaoks oluline".


Taustinfo paneb asjad paika, ma ei oska ja ei saa astuda kõnelemise teemadesse ilma, et mulle ei meenuks kooli igaaastane kõnelemise traditsioon klassis, aulas ja õnne või õnnetuse korral Kuldsuu kõnevõistlusel. Seega, mingi taustinfo on olemas ja nüüd tuleb vaadata, mida veel saab juurde võtta. Enda üllatuseks - väga palju! Olen seda varem ka tõdenud projektijuhtimise ainega, et see, mis meeldib ja mida oled tavalisest rohkem harrastanud, sellele tulebki lisa ja sealt, kust ei oskaks oodata. Seda enam kirjutad üles ja seda enam kuulad ning keskendud.


Mina sain oma kõne valmis eile öösel kell 4. Nii ja naa - mõtlesin, aga kaks olulist aspekti, millest lähtuvalt kirjutasin olid olemas:


1) puudutab
2) laseb valla selle, mida just iga päev ei saa/taha/või pole osanud näidata


Mõtteterad loengust:
*ei ole mõtet mõõgaga vehkida, kui teine tuleb püssiga. Ja mul ei meenu, mille kohta täpsemalt see käis, kuid polegi vist vahet, sest seda saab väga hästi üle kanda mujale. Ehk siis, ära hakka vastu vaidlema või argumenteerima, kui teine on oma kõnega kõik maatasa materdanud. Pole ka vist see.. kuid väljend on hea.
*Katsu analüüsida publikut enne, kui hakkad esinejat kritiseerima. Vahel ei saagi esineja öelda ja anda nii nagu osad inimesed publikust ootaksid, sest enamus publikust ei ole selleks häälestatud ja valmis.
*Kuulajana paned sa endal ehk olulised liinid kinni, kui võtad ebamäärase ja -õiglase hoiaku esineja suhtes. Sul jääb mõte ehk märkamata.
*Kui sulle kohe miski ei meeldi, siis otsi aspekte, millega nõustuda. Kindlasti on mõni. Esinejast tuleb lugu pidada. Kõik ei ole must ja valge.
*Kõige aluseks oli sõna - kui oskad sõnu enda jaoks tööle panna, on see kõrgem tase.
*Tegelikult me arvame üksteisest väga hästi. Ja Margel on jälle õigus :)


Ja siis meie kõned. Seostasin tänast päeva juba mõnda aega tagasi Leedu koolitusega, kus toimus ka väike kõnevõistlus - inimesed rääkisid endale olulistel teemadel ja kuulajatel oli rollijaotus. Kes pidi olema kriitik, kes žüriis jne jne. Ma ei ole üheski välismaalaste grupis veel tundund, et selline kontakt ja side tekib nii kiiresti ning ootamatult, kuid tekkis. Just nimelt kõnelemise õhtu soosis seda. Ennetasin, et tänagi juhtub midagi samalaadest ning juhtuski. Üllatusi ja avatust ning olulisi hetki igal ühel isiklikult ning ka grupis endas.


Minu lemmikud olid:
Kodutunne on minu jaoks oluline
Mõistmine ...
Kaasinimestega arvestamine ...


samuti:
Rõõmukillud ...
Kuum vann ...
Minu kursus ...


Üllatusmomente oli kuuendas lemmikus. Ja ma mõtlen, et oleksin võinud võtta nii mõndagi kohta küllaltki isiklikult, sest see oligi ju suunatud isiklikult igaühele meie kursuselt eraldi ja koos. Kuid ma arvan, et seda ei juhtunud kahel põhjusel: pole tarvis, kas see muudaks, parandaks midagi? (Marge Heina strateegia, muide ja ideaalselt toimib!) ning teiseks, olen Kätliniga suhelnud ja meie läbisaamine on enam kui normaalne ning enam kui lihtsalt pinnapealne. Oleme leidnud ühiseid jututeemasid temaga ja seda just nüüd, kui ta ära on.


Esimest korda leidsin, et mu kursaõde julgeb olla siiras ka avalikult ja rääkida millestki tema jaoks olulisest peale töö või probleemide, mis elus on. Esimest korda nägin natukene tema hinge ja see ongi ehk see, mis on mind temast eemale hoidnud - ma pole saanud näha ta hinge, sest ta on ennast hoopis teistmoodi esitlenud ja kehtestanud teistele. Ja see ongi ehk meie suurim erinevus, mille kõrval on tohutu palju sarnasusi, millest olen teadlik olnud juba pea aasta aega, aga pole soovinud neist välja teha. Täna leidsin, et on õige aeg.


Ja täpselt nii nagu me kõik tegelikult olime näinud, nii oligi. Me ju teadsime, et temas on peidus häid omadusi ja ta võib olla väga hooliv ning õrn, lihtsalt ta ei anna seda kohe inimestele ja pigem näitab, et ta on tark ja teadlik ning arukas ja seda üleoleval viisil (isegi, kui ta nii ei taha, kukub see tihti just nii välja).
Inimestele pole vaja näidata, kui väga sa nendest mingites asjades targem oled, siis teed end just rumalamaks. Nii on. Aga ta tegi end kõnega targemaks hoopis, kuid eks loeb ikka rohkem see, milline inimene igapäevaselt teistega on, mitte, kuidas ta ühe korra nüüd on.


Ta kõneles sel teemal, sest ta hoolib.
Mitte, et ma enne ei oleks teadnud,
kuid ta ütles seda esinest korda vastuvõetavas keeles välja.
Ja ma ei hinnanud teda enda jaoks ümber, pigem andsin lisaväärtuse. :)


***


Minu kõne:



L u u l e on minu jaoks oluline. Juhtumisi on tal nimepäev mu sünnipäeval, kuid see pole põhjuseks. Ka mitte see, et ma ise sule haaraksin ning kirjutaksin, kuigi olen teinud ka seda. Luule on  m i n u jaoks oluline, sest ta paneb helisema ja viib selgusele lähemale, annab juurde, mis parasjagu puudu on.

Vahel on siin nii võõras olla.. maailmas ma mõtlen. Isegi siis on võõras, kui oled ümbritsetud inimestest, kellega koos on hea ja kogu see soojus ning armastus on olemas, mis peakski olema ja tagama rahulolu. Aga ei, justkui oled lauldes noodirea kaotanud ja eksled valge paberi peal ning tead, et k u s a g i l see järg ju on ja k u h u g i pean ma ometi jõudma ning jõuadki – või siis mitte. Veel.

Teinekord kummitab sees mitu päeva mõni küsimus elu enese kohta, kuid vastuseid ei ole. Neil puhkudel satub mu kätte tihti mõni luuleraamat enamasti Jaan Kaplinski oma, kuid veel armastan Katre Ligi, Doris Kareva ja Hando Runneli luuleridu silmitseda.

Luule o n minu jaoks oluline, sest ta täiendab mu maailma ja annab ka selliseid vastuseid, mida inimestega suheldes teinekord ei saa, annab midagi, mis muudab võõra maailma hoopis mõistetavamaks ja õnnelikul juhul täiesti SELGEKS, nagu üks tilk Fairit, mida reklaamis rasvasele pannile tilgutatakse ning kogu rasv seepeale kiiresti laiali valgub. S i i s taipad, et tegelikult nende tohutute küsimuste ja kasvõi inimestevaheliste mõistmatuste vahele jääb selguse hetk. Ühtäkki leiad täiesti ootamatult üles selle, mis kaduma läks ja avaneb uus vaade maailmale.

Nii palju saab öelda luulega, mida sõnadega, selle ühe kõnegagi, ei saa edasi anda. Seepärast ma annangi oma mõtte teile hoopis luulena: (kahjuks ma autorit ei tea, võtsin selle oma gümnaasiumi kirjanduse vihiku vahelt)


Mitte põgenemise,
vaid lahkumise kunst,
mitte vihkamise,
vaid vältimise viis.

Ise oled alati
enda suurim vastane,
kuni ei õpi
endaga läbi saama.

Teine on mõistatus,
kui ka näib igav
ja läbinähtav.

Kui temaga pole
midagi peale hakata
ütle endale: ta on mõistatus,
mida ma ei jõua lahendada,
ja ei peagi.

Mina olen
mõistatus,
mida ma saan ja tohin
eluaeg lahendada.
Ma pean.

Endalegi üllatuseks oli tagasiside hoopis parem, kui ette kujutasin.
Ma täitsin oma kahte põhieesmärki ja Merka kommentaar väljendab seda ehk kõige paremini: ohoo, tal on selline külg ka. 

Ja tegelikult ongi see minu põhiolemus ja mina-pilt. Inimene ise saab seda muuta ning ma sain selle võimaluse täna.


Terviklik on olla. See on hea olek.
On nii mõndagi kõrva taha panna tänasest päevast ja nii mõndagi, mida kellegi juures edaspidi arvestada. Elu.

kolmapäev, 2. märts 2011

see on isegi parem..

Mäletan küll, kuidas me Agnesega roosiaia kasvuhoones istusime ja taustaks tuli arvutist see sama lugu. Õhtul kastsime roose ning paterdasime paljajalu koju.. oli üks müstiline ajajärk. Agnese kaudu ma selle bändini jõudsingi, ta vaatas tihti sisu, mitte pealist. Ta tõi välja nüansse, mida ma ise poleks ehk märganud. Mitte ainult neist videodest, mis on suurepärased! ..elust üldse ja ma ei saanud paljustki tookord aru. Olin päris rumal ja vastik ka teinekord.


Tegin endale ühe korraliku sünnipäevakingi, kui aus olla, ei ole ma endale sünnipäevaks kinki veel teinud. Eks ole siin raha kõrvale pandud suvisteks käikudeks.. aga ma ei suuda ka nii mitu kuud istuda ilma, et enda heaks midagi teeksin, seega..


kolmkümmend sekundid marsile, 21. juuni ja mina olen kohal, kui midagi muud vahele ei tule! Minu teine vaadatav suurkontsert Tallinna Lauluväljakul.


Üks põhjus, miks suve oodata

reede, 25. veebruar 2011

Kusagil on see olemas

Tahan luua, midagi


lõika aina seda paksu tundamatut maailma enda ees lahti ja ikkagi ei saa lõpuks aru, miks ja milleks üks või teine olukord sul läbi tuleb elada. Teame vaid, et kõik on millekski vajalik ja hea ning on variandid: alluda või edasi lõigata. Tunnen end nagu Heiddegger, kes tahtis seda maailma läbipaistvamaks muuta, et oleks ometi selgem ja mõistetavam, miks inimesed on nagu nad on või kuidas nad saaksid tagasi puhtaks ja puhtasse maailma, kui üleüldse midagi seesugust on kunagi eksisteerinud.


Ma tahan midagi luua


Vahel on nii võõras olla siin. Istud küll kõige soojemas ja ja pehmemas toa nurgas ning teed oma ainsa koolitöö ära, mida juba mitu päeva oled edasi lükanud ning lähed normaalsel ajal magama ja lased oma kallimal teises toa servas rahulikult lõputööd kirjutada (erinevate rahvuste muusikast, muide). Ikkagi on võõras, justkui eksleks mitme erineva dimensiooni vahel. Oled nagu siin maailmas, aga ei ole ka. Tihti tunnen just nii.


Ma arvan, et ma pole veel leidnud seda, mida ma päris enda omaks saaksin pidada ja mida ma oskaksin teistele ka edasi anda. Aga ma tean, et ma leian selle ja et olen õigel teel, ma loodan.


Ma tahan õppida ja tahan luua. Tohutusuur õppimise vajadus ja teadmiste janu on. Teadmiste janu maailma kohta. Mitte see, kuidas ühes või teises kultuuris erinevaid tantse tantsitakse või kuidas keegi lusikat hoiab, kui ta suppi sööb.. ma ei tahagi seda teada, pigem seda, mis tuleb pärast väliselt ja käega katsutavat, seda, mis on nende sirmide taga.


Ma janunen ja janunen ning suu kuivab. Mitte ainult seepärast, et nohuga magades ei saagi muud moodi, kui peab suu lahti hoidma.. 


Ma ei muutu rosinaks.
Inimesed on valmis taluma mitmeid asju selleks, et saada tilgakestki janu kustutamiseks.
Hingeta pole mitte miski päris, mitte miski




Parem hakkas. Mul hakkaski juba parem

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Euromärul


Teen doodle hääletuse enda eurolaulude eelistuse kohta. Hääletan lähtuvalt kahest tegurist: a) mis minu arvates läbi lööks ja/või b) mida on ka hea lauluna kuulata.
Kollane - võib minna, aga pigem mitte
Roheline - sobib
Punane - kohe kindlasti mitte

1. Hopa'pa-rei! - Ithaka Maria
2. All & Now - Rolf Roosalu
3. Valss - Orelipoiss
4. Rockefeller Street - Getter Jaani
5. Don't Want Anything - Jana Kask
6. Smile - MID
7. I Wanna Meet Bob Dylan – Outloudz
8. The Storm - Mimicry
9. Be My Saturday Night - Noorkuu
10. Baby Had You - Victoria

Kui oleks minu teha, saadaksin Eurovisioonile hoopis tükis loo, mis konkursist ootamatult eemaldati. :)

pühapäev, 20. veebruar 2011

Üks väga ülendav päev..

17.02.


Algas see hommikuga, mil mingite sahinate peale üles ärkasin. Käisin vetsus, vaatasin kella ning end voodisse uuesti kerra keerates mõtlesin, et tund aega saan vähemalt veel magada. Samal ajal helises telefon, ekraanil võõra lauatelefoni number. 


Tere, Kadi, Agda olen.
Minu kõrval on üks inimene, kes on sinu sugulane, ta tahab sinuga ühendust saada.
Annan nüüd toru temale ja leppige omavahel kokku, kuidas kohtute.


(Agda on meie osakonna koordinaator)


Esimene mõte oli, et mida ma teinud olen või tegemata jätnud. Olin ootusärevuses. Kui ta mu sugulasest rääkis, siis mõtlesin, et see on mingi nali. Aga ei olnud. Oligi sugulane. Minu vanaonu tädi.


Mul on Tallinnas vanaonu, kes on minu kadunud vanaisa kaksikvend (emapoolne). Too sama tädi kasvas koos mu vanaisa ja vanaonuga üles, ta põhimõtteliselt kasvatas neid. Sugupuusse süvenedes, mis on mul geni.com'is olemas ja mida vanaonu hoolega täidab on tädi, kes mind Agda kaudu üles leidis minu vana-vanatädi, ehk siis minu vana-vanaema õde. Ehk siis minu ema vanaema õde. Minu ema vanaisa (isapoolne) oli sakslane. Seega oli mu vanaisa ja vanaonu isa sakslane.


Segane ja ennast üle kordav selgitus, kuid ma saan vähemalt pihta nüüd.


Me saimegi kokku. Istusime kohvikus ja tähistasime mu sünnipäeva. Ta ütles, et põhjus, miks ta mind üles otsis, on selles, et vanemate patud ja ka heateod nuheldakse nende laste seljas. Tänu minu ema avatusele, heatahtlikkusele ning julgusele soovis mu vana-vanatädi minuga kohtuda. No näed siis, pärimus kukub otse sülle! Pean jälle tõdema, et meie pärimuskombestiku aine on olnud mulle rohkem kasuks kui kahjuks, rohkem heaks, kui tüliks. Vaatan oma suguvõsa peale hoopis teise pilguga ja just tänu sellele ainele :)


Alles päeva lõpus sain seda lugu emale rääkida. Isa heitis voodisse juba pikali, aga ma jutustasin lugu.


Päeval tuli peale raamatute vaimustus, jätk Jaan Kaplinski loole.. kirjutasin kirjanduse vihikust üles kõik head ja paremad teosed, mida olen lugenud või mis soovitusliku kirjanduse nimekiras seisavad ja SIIANI lugemata on. Tellisin interneti kasutatud raamatute poest Robertile kingituseks ühe hea raamatu.. ta pole eriti ilukirjandust lugenud, seega.. see raamat peaks olema just talle sobilik. Valisin ausalt öeldes kahe vahel: kas Hingede öö või Leegitsev süda. Viimase tellisin, kuna see oli saadaval.


Mul ootab nimekirjas veel palju häid teoseid, mida täna raamatupoes ka silmasin, kuid lahkusin kiiresti, sest riiulitel lamas vähemalt kuus raamatut, mida olen tahtnud.. ja olen hakanud viimasel ajal tahtma.


bussisõit ja talv - et ta ometi jääks selliseks ja ei kaoks.. ma naudin alati bussisõite, kui on ilus vaade ja piisavalt ruumi, et istuda. Selle aasta talv on nii lummav, et ma ei saa lihtsalt magada hommikul bussis.. kasevõrad sädelevad, kas te olete enne märganud? Ja nii palju erinevate loomade jälgi on.. ma tõesti ei taha, et talved muutuksid ükskord jälle sulaseks ja vesiseks. Ühed targad meteoroloogia onud televiisoris rääkisid täna, et tegemist on inimeste enda hulgas käiku pandud jutuga nagu ilm oleks kliima soojenemise pärast hulluks keeranud. Ei ole, me elame jääaegade vahelisel perioodil, mil ilmastik kõigub üles ja alla. Kord plussi, kord miinusesse. Nad ütlesid, et praeguse aja inimesed pole ilmastiku olusid enam üles märkinud. Varem tehti seda palju rohkem ja seega sai ka ennustada, mis juhtuma hakkab. Nüüd mitte. Seepärast leitakse ilmastiku trastilistele muutustele oma selgitusi, mis ei pruugi sugugi õiged olla. Minagi olen arvanud, et jäised ja lumised talved ning palav suvi tulenevad just kliima soojenemisest. Võta näpust.


Robert sai endale uued suusad. Veel mõned päevad tagasi kerkis see idee alles esile ja jällegi mu ema peast. :) Robert ei saanud sõnagi suust, kui talle suusad ja kepid pihkudesse andsin. Ta lihtsalt seisis seal ja oli õnnelik.


Noortekas tundsin end üle pika aja vajalikuna. Aitasin noortegruppidel projekti kirjutada. See mulle meeldis. Sain teha midagi, mille tegemise juures end hästi tunnen. Mulle ei sobi vist ikka pidev mängude läbiviimine või räige kaartide meisterdamine. Meeldib siis, kui ma tean asjast midagi ja kui ma olen korralikult ette vamistanud.


Vanaemal sünnipäev. Käisime täna kahe perega tal külas. Olen nüüdseks end klubitamisest välja puhanud ning suure nohu endasse krabanud - juhei! Silmad jooksevad aina vett, lõualuu pole enam nii valus kui ta oli eelnevatel päevadel. Saan taaskord muremõtted oma viimase väljatõmmatava tarkusehamba pärast nurka visata.


Ma ahmiks praegu kõik endasse.. olen nagu väike laps, kes ühel hetkel unistab saada juuksuriks, järgmisel hetkel superstaariks ja müüjaks.. minu vend tahtis kunagi müüjaks saada, vaevalt, et nüüd enam.




Mina olen viimastel kuudel tahtnud saada/minna:


huvijuhiks
noorsooametnikuks või midagi sarnast kusagil suuremas organisatsioonis
näitlejaks
kirjandust või luulet õppima
kunsti õppima, et maalida või kujundada, disainida riideid või raamatuid või cd-plaate..
Ringvaate või mõne muu saate toimetajaks




Ma tahan anda, anda endast ära, aga ma ei tea, mis meetodiga ma seda suudan. Ma tahan inimesi suunata, neid aidata millegi kaudu, mida ma oskan ja armastan.




Olen väike tüdruk, sest ma tahan täna nii ja homme teisiti, kuid enamasti läbivad mu pead just need ametid, mida ülevalpool nimetasin.


****


Kirjutasin osa teksti juba üleeile valmis, aga ma ei jaksanud lõpuni trükkida. Vahel juhtub nii palju, et ma ei viitsi üles märkidagi ja siis leian, et polegi vaja. Ja vahel polegi.


Mul on kahe erineva pükste lõiked valmis. Nööpnõelad ja riidekriit juba kotis ning peagi joonistan ühed püksid riide peale.




Mu enesetunne on kordi parem kui ta oli septembris ja oktoobris ja novembris. Olen paremaks saanud ja seda tunnen eriti, kui teiste inimestega suhtlen. Mulle ei hakka nii paljud asjad enam vastu, mis varem hakkasid täiega vastu. Ma ei taha iga arutelu pärast veel pead tulle panna ja ma valin, mille suhtes ma rohkem suud pruugin, mille suhtes mitte. Võiks mõelda, et olen nüüd justkui osa endast minema visanud ja õppinud varjama, kuid see pole nii. Olen täpselt sama kriitiline ja sama optimistlik nagu varem, lihtsalt nüüd juba targem kui varem. Erinevad olukorrad elus õpetavad. Eriti õpetavad inimesed, kes on harjumatud või ebameeldivad või ebamugavad. Suhtlemine nendega õpetab kõige rohkem. Panna end ebamugavasse olukorda ning tõdeda, et tegelikult saab kõige ja kõigiga täiesti kenasti ja valutult ning iseennast maha surumata hakkama.


Mulle tundub, et see on üks neist asjadest, mida igaüks elus õppida saab.


Teen täna mõne töö ära enne kui päris põhku poen.
Olen rahul ja keskendunud.



Grey's Anatomy // 7x15 // Golden Hour

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Otsisin netist Jaan Kaplinski luuletusi ja vesistasin taga raamatut, mida olen nii kaua kaua ihaldanud - tema hiiglaslik luulekogu, mis on poodidest ja ladudest lõpmatuseni otsa saanud.


Otsisin netist Jaan Kaplinski luuletusi ja ühtäkki mõistsin, et ma ei taha surra ilma, et oleksin lugenud selle mehe teoseid. Sest ma pole. Ja see on patt. 


Ma pole nii paljusid asju teinud ja millal ma enda arvates alustan nendega?!
On nii palju imelisi raamatuid, mida ma pole puutunud.



ilus on olla

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Üks päev

Kütsin toa täna soojaks, aga ikka on külm.
Põikasin pagariärist läbi ja läksin Robertile külla.
Viskasin lumepallid valedesse akendesse.
Sain uue plaadi :)


Õues on karge, ninasõõrmed jäätuvad. Talv on ja aina üllatab, mul ei ole veel kõrini. Kaunis on õues. Eriti praegu, kui kuu ka paistab nii öösel kui ka päeval. Ja  päike.
Külm on, aga mis sest.. mis sellest, kui meelerahu on seda hinda väärt.


Võimalik, et ma saan siiski Otepääle kummiga sõitma, kui veab.


Pükste idee on peas ja osati ka paberil, aga täna jätan selle töö. Lähme uudistame, mida Viljandis sõbrapäeval tehakse.
Olen olnud halb sõbrapäevaline täna. Kohati ehk meelega päeva enda pärast. Enamasti seepärast, et ma pole lihtsalt jõudnud.


Päeva üllatav moment: Timo saatis sõnumi. Ei teagi, kas olen rõõmus või ükskõikne. Minu jaoks on see aeg justkui ümber saanud. Mingis mõttes. Aga inimesed muutuvad. Või? Võõras on ikkagi.


Täna magan külmas toas, aga ma olen harjunud, vahel on täitsa hea.

pühapäev, 13. veebruar 2011

Ma lähen homme Tallinnasse

Ahh, mida ma ajan. Eilses postituses oleksin saanud ette laduda kõik toredad saated, mida ETV mulle viimastel päevadel on pakkunud. 


*Vikerraadio hakkab peagi laskma raadioteatrist "Puhastust". New Yorkis etendatud etendus Eesti kohta. Tasub kuulata, mida neil pakkuda on.


*Eile öösel vaatasin 3 pealtnägija saadet järjest. No on tore vahelduseks.. vaadata :)


*Siis oli täna eetris selline saade nagu NAGI - päris huvitav jällegi.


*Peagi on eetris ka eesti teadlaste saade..


*aaa, sattusin Jüri Üdi klubi ka vaatama, seal oli meie oma akadeemia naine rääkimas kultuurist. Jällegi huvitav saade. Samuti esines meie oma akadeemia jazzitudeng :) http://www.err.ee/etv2/video-ee.aspx?id=2685


Tundub, et ETV arhiiv on selle nädala topis esimesel kohal ning näoraamat jääb tublisti maha. :)

laupäev, 12. veebruar 2011

Ahh, ei viitsi

Käisin täna esimest korda sellel talvel suusatamas. Emaga. Kooli pargis. Pimedas.
Päev möödus enamasti süües - et ei oleks punnis kõhu tunnet - ja etv arhiivist saateid vaadates. Valimisdebatt, pealtnägija ning kahekõne ümbermaailma purjetajaga.


Homme tõusen varem kui täna ja kriban oma tööd edasi. 


Ma pean midagi välja mõtlema.. mingi vahelduse või mõne käigu kuhugi kanti, külla. 


Nagu ma varem ka ütlesin, siis kõik asjad ootavad vastuseid.




Semestrialguspidu oli üle ootuste tore! Mairi tuleb siiski 18. Viljandisse, seega saan lausa kaks toredat semestrialguspidu.






Kuidagi.. on kohe.. ma ei või.
No nagu on ja ei ole mitte kuidagi.
See töö kirjutamine pole ka mitte midagi märkimisväärset.


Kõik kirjutavad ju. Ma pole esimene.


Aga midagi muud polegi märkida.
Enamus asju ma ei märgigi lihtsalt ära.
Tahan, et Robert saaks teha väga hea diplomitöö. Seda tahan kõige rohkem praegu üldse :)




Meil on väga hästi, ta on mind targaks teinud.
Ma hakkan varsti pükse õmblema endale, vot. Koti materjali ostsin sünnipäeva paiku kaltsukast. Selle teen ka ükskord valmis.

neljapäev, 10. veebruar 2011

mkhmm TÖÖ!

Hetkel on nii, et 12 lehekülge juba olemas, tehtud on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus ja lisad on lisatud. Nö vormistuslik pool.. ja süsteemi üles ehitamine. Täna plaanin erinevaid uurimusi lugema hakata. Püüan meenutada, mismoodi ma miniuurimust tegema hakkasin. Kas kuu aega enne töö esitamist või isegi hiljem.. mida ma öelda tahan sellega.

Nimelt oli siis teema väga teaduslik ja suhteliselt keeruline; okei, andmeid ei pidanud analüüsima, kuid see-eest oli vähemalt 8 allikat keerulist kirjandust, mis tuli oma töösse panna. Ei midagi muud peale raamatute sisu. Nüüd alustan oma tööga ligi 2 kuud enne ning mu juhendaja suvatseb mulle kirjutada, et tema pole enam valmis nii palju mu töö juhendamisse panustama, kuna ta pole selle jaoks aega planeerinud. Miks ei ole? Sest tema arvas, et ma pidin oma töö ära tegema juba eelmisel semestril, ometi on mul praegu ka selleks veel täielik õigus.

Mõtlesin, et vahetan ta kellegi teise vastu, aga.. las olla. Ma tahangi üksinda teha oma tööd, nokitseda selle kallal ja teha seda hästi. Oma töö saadan juhendajale kuu aja pärast ning kui ta ei suvatse reageerida, siis lihtsalt küsin mujalt nõu. Ma saan selle tehtud ja väga hästi saan tehtud :)

Ma ei kahtlegi iseenda võimekuses see töö ära teha, aga pean tõdema, et päris hirmus on üksi tulle astuda.. ilma, et keegi mu küsimustele vastaks..

Ehk on keegi teaduslik guru või tarkpea, kes oskab kosta, kas mu töö ülesehitus on loogiline.. mul läheb seda abi varsti tarvis.


Kas tõesti peab ühe seminaritöö tegemine selline välja nägema?

kolmapäev, 9. veebruar 2011

lauldud ja tantsitud, aga puhkust pole ikka veel saanud. Laulmine ja tantsimine ongi puhkus!

vahepeal on juhtunud nii palju, et tänaseks on ka laulud ette lauldud. Tantsud ette tantsitud ja laulud ette lauldud. Tuleb hõredam proovide periood, kuna uus semester hakkas esmaspäeval. Laulmisest nii palju, et Maa ja Ilmas oli meie kooril ainukordne võimalus laulda üksi salmi osasid ja see tuli meil suurepäraselt välja! Ei oleks eelmisels sügisel arvanudki, eksole.. et meist saab üks väga mõnus ja hea koor :)
Laululaagris rääkisime, et järgmise õppeaasta suvel on plaan Torinosse minna. Seal toimub järjekordne nädalapikkune koorilauljate kokkutulek - töötoad, kontserdid jne jne.
Sel aastal tahame ikkagi aprillis ühe kontserdi ka maha pidada. Kui lätlaste projekt jääb ära, siis lähme Soome. Praegu sellised plaanid. Jaanidel on on Vilniuses Gaudeamus ja kohe pärast seda tantsuproovid. Tuleb tihe juunikuu, kuna projekti rahastuse korral on juuni alguses ettevalmistav kohtumine. 

Ja ma tahtsin suvel veel tööle jõuda. Ükskord peab ju alustama ka. Ma ei ela suve üle, kui raha teenima ei saa. Tahaks ju puhkust korralikult nautida.. välismaale kiigata, mõnele väljasõidule minna koos heade sõpradega. Üür ei maksa ka end ise suvekuudel.

Praegu algas mõnes mõttes ootamise aeg - laulude ja tantsudega, projektidega. Kõik asjad selguvad aprillis alles. Samas alustasin täna oma uue semestriga. Homme ärkan kell 9 ja kobistan raamatukokku. Ükskord peab seminaritööga ka ju korralikult pihta hakkama.

Homme pidi ETV peal olema üksikkandidaatide battle vms igatahes on Siiri Sisask seal ja ma tahan seda vaadata.


Ma olen avastanud, et õnn ei ole mitte midagi keerulist ja käega katsumatut.
Kuid unistav hing ning pidevad mõtted "mis siis, kui.." ei lase vahel õnne nautida.
Ei saa alati olla unistav, ei saa! Ei saa rikkuda oma enda õnne.

kolmapäev, 2. veebruar 2011

tantsitantsitantsi!

ärka varem, jõuad rohkem. Me käisime hommikul Margega Paala järve ümber tervisepäeva tiimis. Are korraldas Viljandi kooli lastele, me olime abiks. Saan siit arvatavasti mõne elamuse praktika tehtud. Neid tuleb meil neljandal aastal mitu tükki teha. Tegin tuleviku jaoks ette ära :)
Hea tunne on. 2 asjalikku asja tehtud :)

Nüüd olen surmväsinud füüsiliselt. Võtan täna õhtul kindlasti aja maha.

Edu Sullegi!


Vaimselt elutervem kui kunagi varem. Teen trenni (ei peagi areoobikas käima :D) ja söön tervislikumalt. Jahutooted olen välja lülitanud oma menüüst. Robert ütles, et jahu pole inimesel tegelikult üldse vaja. Nagu suhkurgi on uuema aja maius. Magama lähen küll üpriski hilja, aga noh.. minu jaoks pole une puudulikkus kunagi väga suur murekoht olnud.

Minu esimene ülevaatlus tantsurühmaga on tehtud! Muudatusi tuleb ikka sisse viia ja, muide.. ikka palju raskem on ülevaatlusel tantsida kui laulda. Vöö pitsitab ja kingad, lisaks need sammud ja tähelepanu koondamine. Lähen nüüd hoopis parema meelega koorilaagrisse, kuna see ei tundugi enam nii pikk ja väsitav. Need päevad ja tunnid ühe koha peal istudes. :)

ME OLEME VÄGA HEAD ja aprilliks oleme SUUREPÄRASED :)

Eile panin Janetele mitu tahvlit valget Kalevi šokolaadi teele. Ta läheb Priidule küll ja viib need üllatusena kaasa. Ta ei aimaks eluski, et Janete eesti šokolaadi talle viiks. It must be love! Nii armas.. :)



Homme on Grey Anatoomia järjekordne uus osa.. nad olid jälle ligi poolteist nädalat pausil.






Seda sarja peab armastama üksnes kasvõi nende artistide pärast, keda avastanud olen.

teisipäev, 1. veebruar 2011

tantsitantsitantsi

No ajab vahel marru ju. Või tahad selgeks saada, et kuidas siis on õige. Samal ajal tahab igaüks meie hulgast midagi, kes koju sööma, kes tantsu kiiresti ära tantsida, kes kõikides sammudes selgust saada. Paratamatult läheb vahel ju madinaks. See ongi tööprotsessi osa. Lisaks sellele, et inimestel on erinevad temperamendid ja lisaks sellele, et igaüks sai omamoodi aru ja ühe jaoks pole see nii suur asi, kui teiste jaoks. Ometi sõltub sellest kogu tants, kui üks ainus inimene segi ajab.


Kõik on ok, mu meelest ja ma olen nagu ma ja teised nagu nemad. Lihtsalt ma ei salli absouutselt seda, et kui vähegi pingelisemaks läheb, siis leidub ikka neid, kes üldse seda ei kannata ja kõik maha suruvad. Peidame seeliku alla, karpidesse, tantsime kiiresti ära, peaasi, et madin mind ei puudutaks. No, aga, millal siis veel madistada kui proovis.


hellõu, kes ei madista, see šampanjat ei joo.
Pole olemas gruppe, kus ei tekiks naginat ja see on normaalne. Täiesti üleni normaalne nähtus :)
Keegi ei vihka kedagi, lihtsalt need olukorrad tekivad ja peavadki.
Ja ma näiteks ei põgene nende eest, vahel juhtun pigem esile kutsuma.
Aga kui peab, siis peab.
Sina naeratad, kuigi sulle mingi asi ei meeldi ja vahel teen mina ka nii. Aga mina tihti ei naerata ja astun kohe selguse saamiseks välja.


Ütle nüüd mulle, et sa pole oma peiksiga tülli läinud või emaga riidu kiskunud või oma projektitiimiga nagelenud. Eriti, kui te iga päev ei suhtle või just vastupidi, suhtlete pidevalt ja tihedalt.
Nagelemised ja tülid viivad kusjuures edasi ja teevad mistahes suhte paremaks, kui osatakse neid protsesse käsitleda mitte ei sõideta neist üle. Kui pärast nagelemist keegi end ikkagi mitu kuud hiljem väga näruselt tunneb, siis on ausust olnud liiga vähe. Ja vahel jääbki nii, aga kas me tahame? Mina ei taha näiteks :)


Minu temperament on minu karistus vist elu lõpuni. Ja isegi, kui alati süüdi pole, siis olen süüdi juba selle eest, et ma ajan asju kõvema häälega. Aga teate, mis on kõige parem. Varem ma põdesin kodus, täpselt nagu Piret ütles, et ma nutan ehk patja oma sõnade ja oleku pärast. Varem nutsingi. Aga enam mitte, sest inimene peab õppima iseendaga elama. Ja mitte ainult. Kõik on kusagil ja millegi ning kellegi jaoks olulised just täpselt sellistena nagu nad on.


Eks täna paistab. See pole mingi võistlus.
Ma tahan ka ju õigesti teha ja ehk pole tõesti igaüks pädev ütlema. Eks see kipub ikka õpetama, kes arvab, et ta ise teeb väga hästi.
Aga alati ei oska see kõige paremini, kes alati on teinud hästi.
Projekti tehes oli üks õppimise moment just see. Kui mitte praktikas, siis teoorias.


Vahel tahaks käsipidi tõmmata mõned inimesed näiteks meie matkadesse või projekti kirjutamisse. Siis lõppeb see maskide tegemine ka ära ja inimesed on korragi siirad ning ausad iseenda ja teistega. Siiras on valesti öeldud, pigem sobib siia JULGED! Julge öelda, kui on vaja ja ära põe alati selle pärast, mida teised ümber sinust arvavad. Timotheus von Bock pandi ka vangi ja mõisteti hulluks. Jah, tema lõpp oli karm, aga ega see siis ei pea verest välja lööma




Ma tean.. tahan mingi imeliku ideaalmaailma poole püüelda. Nagu usuks, et see on olemas. :)
Kui see muud ei tee, siis teeb mind paremaks inimeseks.




Tänasest elan üksi. Ja nii neli kuud ning pealegi.. armastus saab proovile pandud. Nagu seebikas :D








Seda peab küll ütlema, et tantsud tulevad meil ikka väga hästi välja. :)

laupäev, 29. jaanuar 2011

Nicely done

ma ei taha mitte midagi
tahan vaid rohkem aega oma inimestega olla
muud ma ei taha


seda, mida tahan, ei saa


minge, minge, minge, MINGE )(/%¤¤"#¤!




Peaga kümme korda samasse seina.
Aitab!
Ma ütlen, aitab!


Näiteks ma ei oska üldse kodus olla. Mul hakkab siin kahe päevaga juba surmigav.
Terve elu kodus oldud


kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Korda läinud päev



Alustasin viimasest hooajast ja hakkan nüüd ülespoole minema. Nimekiri on 21 lehekülge pikk, tühikud kaasaarvatud ja leidsin sellise loo. Mingi aeg kuulasin hästi hästi palju, nüüd avastasin uuesti.


Ma kunagi kuulasin väga palju raadiot, millalgi hiljem kuulasin enamasti ainult Uuno kanalit ja nüüd kuulan ainult Grey Anatoomia muusikat.. peaaegu. Sekka ka seda, mida Viljandi on pakkunud ning vahel jääb kõrvu kajama ka mõni selline lugu, mis mitmetel inimestel mobiilihelinaks.


Olen end maailma popmuusikast välja lõiganud.
Selline "noortepärane" huvijuht siis..




Kusjuures, mingi aeg oli mul selline stereotüüp huvijuhist ja noorsootöötajast - suu kõrvuni, mängib mänge, suhtleb RÄIGELT PALJU ja läheb isiklikuks ka, kuulab poiste-tüdrukute probleeme, on kui sõbranna eest..


ja ma olen mõelnud, et ma pole üldse, absoluutselt mitte kaugeltki seesugune nagu olen kõrvalt näinud, et ollakse või enamasti armastatakse olla. Ja noortele läheb peale ka.


Ma ei taha nii lilleline olla, see justkui pole mu jaoks piisav.
Lähen noortele sedasi ka peale?


Igatahes. Homme tõusen vara, lähen lasen juuksed üle pika aja taas korda teha. Muidu ongi nii, et neli korda aastas käin juuksuris. Rikun homme tavaks saanud olukorda.
Teeme valmis salati ja muud vidinad. Kell neli tulevad juba esimesed inimesed :)


Mu tädi võitis lotoga 10 000 krooni. Hõissa!





Hoiad ikka SEDA pilti oma kasti sees!? Veel nii palju aega hiljem.
Võta palun ära see sealt..

teisipäev, 25. jaanuar 2011

Pudipadi

Vaatasin eile öösel näoraamatu filmi ja otsisin siis tolle mehe netist ka üles. On alles inimesi maailmas olemas.


Olen üle aasta kogunud ühte kausta laule, mida sooviksin endale tõmmata ja eile hakkasin sellega pihta. Kätte võtmise asi nagu paljud muudki siin ilmas.


Täna juhtusin jälle ETV-d vaatama. Kaks uut saadet tuleb. Eesti tippteadlastest üle maailma ja üks noorte võistlussaade ka. Väga huvitavad saate tutvusutsed olid igatahes.
Mingi aeg sattusin Urmas Sisaskit Tähelaevas vaatama.. sellest kirjutaks ka pikemalt millalgi.
Janete, muide, oli televiisoris, kanal kahes. Poetas eesti keeles ka lauseid. Maailm on ikka pisikene küll.


Otsin hetkel sünnipäevakookide retsepte ja mõtlen, mida soolast teha.
Täna helistati mulle ning öeldi, et olen võitnud tootekomplekti Garnieri poolt. Opaa! Mängisin jõulude teisel pühal natukene seda mängu ja kutsusin mõned sõbrad ning selline kena võit kukkus sülle. Šampoon, juukselakk, näopuhastusvahendid, kreemid. Pole paha. Kaunis sünnipäevakink. :)


Täna saab üle pika aja end korda teha ja mõnusat talvepäeva nautida.

laupäev, 22. jaanuar 2011

Vii üle vii

Esimest korda oma sünnipäevaööl olin üleval kella kuueni hommikul.
Naersime Tiinaga juba iga lause üle, mida oli viimases projekti kastis vaja täita.
Valmis saime! Mõned detailid kõigest veel.


Ärkasin kell 11 laulu ja küünlasära peale üles.
Tõusin uuesti kolme ajal.
Sõime torti ja olime niisama.


Leidsin hetk tagasi kingituse üles - Siiri Sisaski Lingua Mea koos banaanide ja apelsinidega kinkekotti peidetud, mis omakorda oli mu seljakotti peidetud.


Kuulan praegu ja armund üha enam tema muusikasse..





Meie suursugune projekt!
I faas edukalt lõpetatud








Jään täna Viljandisse ja teen toa korda.
Õhtul võiks välja minna.. 
Hea on vahelduseks niisama olla






reede, 14. jaanuar 2011

Teema jätkuks...

Robertil oli eile arvestus ansambliga. Neil pannakse bänd kokku erinevate kursuste muusikutest ja on mitu bändi, erinevate levelitega. Tema on ühe onu bändis, kes on päris tuntud ja kelle nime ma ei ütle. Igatahes, kui ühel teisel ansamblil käis õppejõud alati kohal, andis nõu, lihvisid, mässasid ja tegid hiilgava arvestuse, siis Roberti ansambli juhendaja näitas end vist 2 korda näole ja muul ajal vabandas välja. Enne arvestust saatis neile kirja sisuga: kas olete ikka proove teinud ja kas teate, et homme on arvestus jne

Mis, ta oleks pidanud vastama: ei tea.... äkki on teil ideid, armas õppejõud, millega me esineda võiksime homsel arvestusel. Irooniline, kas pole?!

Ja ega nad ei hiilanud just oma arvestusega ning esimest korda ei andnud ükski õppejõud muusikutele ka tagasisidet. Ei tea küll miks.. sest nad kardavad. Kes on nemad hukka mõistmaks õpilasi, kui nende enda käitumine on tihti allpool arvestust. Neil on häbi. Aga papp ikkagi tiriseb. Too mees on enne töölt ära läinud, aga kuna kedagi pole asemele võtta ning kuna ta on tõesti eesti mastaabis tegija, siis on ta ikkagi tööl tagasi. Ja kes siis enam tudengeid kuulab. Mitte keegi.. halisege omaette või leppige olukorraga.

Väga mahlaseid näiteid on tegelikult, aga kus ei oleks siis musta pesu. Igal pool.. on.


Minu olukord on selle kõrval ikka päris kena või mis

kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Learning by doing

Täna küsisin siis õppejõult mitmendat korda jaanuarikuu arvestuse kohta ja tema reageering oli ootuspärane:



ladus ette kuupäevad, millal on arvestus ja ütles, et loodusprogramm tuleb uuesti esitada, sulgudesse lisas (ka sinu töö polnud täiuslik)
nagu ma seda oleksin üldse arvanud või maininud  
Kahjuks ei saa ma sinu isiklikele soovidele vastu tulla,
õppetöö on siiski teie sh Sinu põhitöö ja selleks tuleb paratamatult aega ohverdada

minu isiklikud soovid  :D
mis oleksid kasulikud kõigile meile, kes me projektitiimis ka loodushariduse aines osaleme  
ohverdusi tegema: ta teatab täna, pärast mu mitmendat kirja arvestuse kuupäeva ja tal jääb õigust ülegi.

There's a crack in my time! says
ta on ikka pärsi imelik

Mina says
ja me peame oma plaane paugu pealt muutma


mu õppejõule ei meeldi isikud, kes julgevad asju välja öelda. Aga samas, tema käe all õppides ma ka mõistan teda omal moel:

igatahes ta norib minuga, kuna ma ütlen asju välja ja julgen uurida
ja ma ei saagi aru, mis talle siis ei sobi
kas see, et ma olen neis asjades täpne või mis
ega see ei tee mind ju üleolevaks ja isekaks
aga tema just seda tahabki rõhuda
arvab, et nii ma nagu õpiksin elust mingeid olulisi asju
kusagil on piirid ka.. tema mängudel

eks P on oma meetodid, millest me tegelt arugi ei saa
ma millegipärast usun, et P tahab meile tõesti ainult head
lihtsalt ta teeb seda viisil, mil surub meid nurka, et me hakkaks tegutsema
et me ise algataks oma tegusid
tema annab eelise oma sõnade, suhtumisega
näiteks  
ja see ajab tihti marru, aga samas on see temast hullult julge
sest teda ei huvita, kas me nüüd vihkame teda või peame sõbraks
ta tahab, et me ükskõik mil moel areneksime
ja tema meetodid ongi karmid  

There's a crack in my time! says
olen sinuga nõus

Mina says
ning meile teinekord täiesti vastuvõetamatud
ja me ei saagi oodata heakskiitu tema poolt
see, kuidas ta saadab sellise kirja mulle näiteks..
ja siis ootab, mismoodi ma nüüd reageerin
kas ma ärritun ja hakkan paukuma
või ma säilitan enesekindluse- ja rahu
ta kuidagi.. tahab meid nagu.. üksikuteks huntideks kasvatada, et me saaksime üksi ka hakkama  
vms

sest maailm ei ole alati sõbralikke ja toredaid inimesi täis. Vahel tuleb palju võidelda, et ellu jääda, et iseennast mitte alla suruda ja kaotada...

ning tegelikult sedasi inimeste analüüsimine, mitte nende kohene hukka mõistmine (ISEGI, kui nad pole alati õiglased) aitab iseendal paremini maailma ja teisi mõista. Nii on elu selgem ja inimene ise ei podise ka omaette, vaid saab paremini hakkama enda ümber toimuvaga.

See on areng.
See etapp saab ükskord läbi.

Terve projekti paranduse periood on veel ees, usu, sa ei taha meie asemel selles osaleda. :)
Ka kõige sitemas asjas on kõige paremaid asju.
Igaüks ise teeb valiku, kas märkab või ei märka, kas õpib või ei õpi.


Kohati on tunne, et oleme tüüpilises ameerika filmis, kus üks onu või tädi on kellegi vastu nii karm ja tõre, aina sõimab ja ülbitseb, kuid filmi lõpus ta ütleb, mida tegelikult arvab sellest inimesest ja tema võimetest. Ütleb, et arvab head, et too inimene on tegelt võimekas. Meil on sama lugu siin. Ta on seda korra ka mulle väljendanud. Korra, aga tuli ära :)


Täna (või oli see eile) hommikul rõõmustas mind kõige enam see, et lund sadas ja temperatuur oli miinusesse langenud.

pühapäev, 9. jaanuar 2011

laulu-tantsu kuu

Tantsulaager selleks nädalaks lõppenud. Veebruari alguse laagri hinda vähendati viie euro võrra, kas oli see nüüd minu kiri või kellegi teise palve või kõik need kokku, kuid vähemalt vähenes.


Täna kõndisime ligi 45 minutit läbi vesise Viljandi teise linna otsa, et neiduderühma tantse tantsida, üks tähtis tädi oli kohal parandamas ja viimistlemas.


Ei.. tore on tulla tagasi teadmisega, et päris mitmest kohast on päris mitmed tantsud pekkis ning meie homne tantsulaagri päev kestab AINULT 2 tundi (loodan siiralt, et mitte nii vähe). Aga see ongi tüüpiline tantsude ülevaatluste puhul.. ses mõttes pean küll oma sõnu sööma. Laule õppida on minu jaoks kümneid kordi lihtsam kui tantsu õppida. Tantsimises töötab kogu füüsis.. lauldes.. on võimalus viilida. Tantsides jääd kohe vahele.


Aga ometi olen ma õnnelik ja rahul, et need mõlemad teekonnad ikkagi jalge alla olen võtnud. Teen seda tööd tasuta, aga kogemused, mis saan, on ikka väga hinnalised ja tulevikuks kasulikud ;)


See on nagu projekti kirjutamine.. kui oskad õigesti sõnastada, vormida, siis on mistahes tegevus kogemus, mida saab kasutada ka mujal.. endale kasulikus kohas. :)




Ning jällegi tegi mu päeva lõpu väga heaks Lemps! Olenemata sellest, et õues on esimest päeva selle talve jooksul sulailm (mis õnneks kaob peagi!)
Ta oskab sõnu seada

reede, 7. jaanuar 2011

Täna siis viimaks sain ma oma kauaoodatud sarja vaadata.
Kui mitmed mitmed sajad tuhanded inimesed nutsid Michael Jacksoni kontsertidel, sest nad olid, õigemini on siiani temast nii sisse võetud.
Siis see sari teeb minuga sama.


Guess what?!


Viimane eksam on veel jäänud, kuid see ei hirmutagi mind. Pigem tantsu- ja lauluproovid, mis saavad ikka kurnavad olema. Homsest alustame.

Ja üleeile, hoolimata Sergei katsetest meid veenda kolme riigiga noortevahetust tegema, sain lausa neljalt erinevalt inimeselt võimalikud uued kontaktid.. nagu ma ütlesin, ma võin hankida uued partnerid. Andke mulle vaid aega. :)
Otsustasin Priidu variandi kasuks, pole viist sellist Euroopa riiki, mille vähemalt ühe kodanikuga ta kohtunud pole.
Seega, saime Ažerbaidžaanist ühe päris hea kontakti, kes juba täna lõunal osa kolme teele pani.. hahaa, kas pole mitte väle. :)

Natukene kahju on sellest, et ma ei saa kutsuda kedagi sellist, kellega ise olen noortevahetustel kohtunud.. kedagi, kelle tahaksin tänutäheks kutsuda. Aga võimalusi on veel.

Aitasin Agnesel eile Hiinasse saamiseks kandideerimisvormi täita. Väga vinge oleks, kui ta saaks. Tahaks ise ka kuhugi minna.. plaan on Islandile kandideerida. Otseselt seotud meie praeguse NV-projektiga. Samas ei taha Romanilt võimalust ära võtta, kuid olen mõelnud, et kui peaksingi saama ja siiski ei jõua minna, siis annan selle pakkumise nii ehk naa talle.

mnjah.
Priit võiks täna Nepaalist rummiõhtule tulla.


http://nvprojekt.blogspot.com/ - veel natukene poolik ja veel poolenisti mitteavalik.

teisipäev, 4. jaanuar 2011

Grey Anatoomia on varsti puhkuselt tagasi - can't wait!

Iris ikka helistab vahel ja kutsub välja. See on nii meeldiv.
Hakkasin täna koostama sünnipäeva nimekirja: kus, kes, millal, kui palju.


Ma ei taha suurt pidu ja kui aus olla, siis ma ei tahagi üldse pidada. Ma tahan midagi taolist nagu kaks aastat tagasi oli. Läksime Tartusse kinno, Otepääle snowtuubima ja hiljem Tartusse ööbima ning siis sai Priit tasuta klubipiletid. Salat oli mul kaasas, kook ka, muud polnudki vaja. Avasime šampa ning sõime ja olime meeldivalt.


Ma tahan suuremat pidu ainult siis, kui see on üllatuspidu (mida on raske saada, tüütu toimetamine). Igatahes.. pole just palju inimesi, keda ma endaga selleks päevaks sooviksin. Peaksin tegema vähemalt 3 eraldi istumist. Soovin siiski ühte. Selleks aga.. pean hoolega mõtlema.. ühesõnaga, mul on ideed ja ma mõtlen veel.


Vaatasin ära Irise poolt soovitatud filmi ja ei olnud just väga vaimustuses, peale kahe asja muidugi: a) filmi sündmustik leidis aset Hispaanias; b) meespeaosas mängis too sama mees, kes Eat Pray Love filmiski mängis, ehk siis too kanaaridelt pärit mees, kes on minu meelest ikka väga atraktiivne.


Samas, temas nagu oli ka midagi. Filmis, ma mõtlen. Aga noh, ehk ma ei ole sellel lainel oma mõtetega eriti seigelnud.


Hetkel on pooleli A lot like love, mille avastasin enda jaoks küllaltki ammu. Suhteliselt lihtne, samas oli tol korral miski, mis mind selle filmi juures võlus. Seepärast ma seda uuesti vaatangi.


Mulle meeldib ka ekstreemsus ja seiklused. Selgus, aga samas ootamatused.




Igatahes.
Olime täna siis esimest päeva keskuses sel aastal ja tegime lastega nikerdamise töötuba. Ausalt öeldes, oli päris vahva vahelduseks eemal olla. Hea lausa. Hommikul saatis Heidi meid bussijaama, ütles, et kolm vabatahtlikku Austriast, Saksamaalt ja Prantsusmaalt tulevad nädalaks meie keskusesse. Täpselt tema stiil ;)
Ootamatu.


Homme lähme jälle keskusesse, eks näis, mis saama hakkab.. projekt pole mul siiani valmis, ometi olen nii mõnegi olulise asja ära teinud, aga.. eks ma peangi.




Miks ma tegelikult siia tulin täna oli see, et Robert saatis mulle ühe aegade kõige kaunima kirja ja siin on osad minu lubadused:


1) ...


meelest pühitud.
Hakkan filmi vaatama.
Ja mul on mõned plaanid.

pühapäev, 2. jaanuar 2011

kõrini, kõrini, kõrini, kõrini, kõrini, kõrini, kõrini sellest pinnapealsusest ja lohakusest!
ma olen ikkagi mingis nö toimetaja rollis.


mul on kõrini!
KÕRINI!


täna on mul kõrini sellest.
õnneks saab varsti läbi.. ausalt, KÕRINI ON! 
Sometimes to lose balance for love, is part of living balance in life.