Täna sooritasin esmakordselt Eesti territooriumil 4-tunnise bussisõidutriatloni kolme erineva bussiga. Vastseliina-Võru; Võru-Tartu ja Tartu-Viljandi.
Laulsin esimeses kooriproovi eelses proovis 2,5 tundi (homme ametlik proov). Proov lõppes täna umbes-täpselt 20:40. Repertuaari üheks osaks oli vist üks kõige raskem lugu, mida olen kooriga üldse koos laulnud - http://www.youtube.com/watch?v=_BgWt28rArA.
Mul jääb puudu 0,03 punkti, palli või mis-iganes-ühikut Cum Laudest. Kui ma võtan 4 3e EAP-hindelist ainet juurde ja saan need A-d, siis.. oleks teised lood. Aga see.. töö ja vaev on nii ja naa. Olen kaalukausil. Lihtsalt.. pidi ta üldse mainima, et lootust on, kui tegelikult ju pole. Nii mõnigi rabab hullu moodi tööd teha ja tal jääb lõpuks ikkagi 3€ üürist puudu või loto täismängust jääb puudu vaid üks kast - inimesed saavad neist asjadest paremini aru. Aga kellega ma jagan seda 0,03-palli-asja.. tundub nii jabur, aga ometi pole. Kõik tahavad olla mõistetud.
Mõtlen siiralt koolipraktika Rumeenias mööda saata, eriti pärast ülemist uudist.
Avastasin pärast eelmise nädala eksamit, et kuni semestri lõpuni on peaaegu 0 loengut (va projekt ja va ootamatud loengud ning proovid) ja mind tabas kerge hirmupaanika. Pakkisin asjad imekiiresti kokku ja põrutasin Roberti, Teli ja Tiinaga Tartu poole. Mida ma nüüd siis peale hakkan?! Ei oska koolita olla. Loodus tühja kohta ei salli. Homme lähen oma uut töökohta üle vaatama ja see asub vaid mõned sajad meetrid mu kodust eemal. :)
Viimaks panin kõik meditsiiniga seonduvad rattad kiiresti liikuma ja reedel selgus, et mul on ikkagi kassiallergia ning kergelt ka koera oma. Tundub, et lemmikloomadeks pean võtma kalad.. või siis oma majas elama, et saaksin vähemalt koeragi õues pidada.
Mõtted reisivad üha enam tulevikus ja ma sisendand endale iga päev, tihti mitu korda päevas üks asi korraga, keskendu ühele asjale. Ja loen tihti mantrat.. see hakkab ise mu peas tööle, kui ma seda vajan..
..mis tuletab meelde, et Robert on hetkel Lätis vabastava hingamise sessioonil.. ta on muutunud, õigem oleks öelda - avanenud. Mina ka. Nii palju on peidus ühes ainsas inimeses..
Ma lähen sellel nädalal kindlasti koju ja viin vennale kitarri, mille Robert talle maalt tõi. Mu vend ei tea veel seda.
Ma pole oma õde suvest saati näinud. Viimati olime vabaduse laulul. See teeb 2 kuud.
Nii hea, kui on plaanid.
Tantsud tähtedega käib.
Sügis on
Laulsin esimeses kooriproovi eelses proovis 2,5 tundi (homme ametlik proov). Proov lõppes täna umbes-täpselt 20:40. Repertuaari üheks osaks oli vist üks kõige raskem lugu, mida olen kooriga üldse koos laulnud - http://www.youtube.com/watch?v=_BgWt28rArA.
Mul jääb puudu 0,03 punkti, palli või mis-iganes-ühikut Cum Laudest. Kui ma võtan 4 3e EAP-hindelist ainet juurde ja saan need A-d, siis.. oleks teised lood. Aga see.. töö ja vaev on nii ja naa. Olen kaalukausil. Lihtsalt.. pidi ta üldse mainima, et lootust on, kui tegelikult ju pole. Nii mõnigi rabab hullu moodi tööd teha ja tal jääb lõpuks ikkagi 3€ üürist puudu või loto täismängust jääb puudu vaid üks kast - inimesed saavad neist asjadest paremini aru. Aga kellega ma jagan seda 0,03-palli-asja.. tundub nii jabur, aga ometi pole. Kõik tahavad olla mõistetud.
Mõtlen siiralt koolipraktika Rumeenias mööda saata, eriti pärast ülemist uudist.
Avastasin pärast eelmise nädala eksamit, et kuni semestri lõpuni on peaaegu 0 loengut (va projekt ja va ootamatud loengud ning proovid) ja mind tabas kerge hirmupaanika. Pakkisin asjad imekiiresti kokku ja põrutasin Roberti, Teli ja Tiinaga Tartu poole. Mida ma nüüd siis peale hakkan?! Ei oska koolita olla. Loodus tühja kohta ei salli. Homme lähen oma uut töökohta üle vaatama ja see asub vaid mõned sajad meetrid mu kodust eemal. :)
Viimaks panin kõik meditsiiniga seonduvad rattad kiiresti liikuma ja reedel selgus, et mul on ikkagi kassiallergia ning kergelt ka koera oma. Tundub, et lemmikloomadeks pean võtma kalad.. või siis oma majas elama, et saaksin vähemalt koeragi õues pidada.
Mõtted reisivad üha enam tulevikus ja ma sisendand endale iga päev, tihti mitu korda päevas üks asi korraga, keskendu ühele asjale. Ja loen tihti mantrat.. see hakkab ise mu peas tööle, kui ma seda vajan..
..mis tuletab meelde, et Robert on hetkel Lätis vabastava hingamise sessioonil.. ta on muutunud, õigem oleks öelda - avanenud. Mina ka. Nii palju on peidus ühes ainsas inimeses..
Ma lähen sellel nädalal kindlasti koju ja viin vennale kitarri, mille Robert talle maalt tõi. Mu vend ei tea veel seda.
Ma pole oma õde suvest saati näinud. Viimati olime vabaduse laulul. See teeb 2 kuud.
Nii hea, kui on plaanid.
Tantsud tähtedega käib.
Sügis on
















