kolmapäev, 24. oktoober 2007

Which way to go? mhh.. MY WAY!

Jah.
Möödas on mitu päeva. Kirjutasin siia ammu. Vahepeal oleksin igasuguseid teravusi ja muid totrusi ja sarkasmi välja pritsinud, kuid õnneks sain kõik normaalsel viisil endast välja. Välja ja tagasi sisse.
Uuesti välja.
Jah, nüüd peaks siis korras olema.

Osad asjad on siiski veel vaja.. tagastada.
Ja kui vaja, siis ka natukene rääkida.
Kui vaja.
Hetkel nagu pole.

Minul endal on korras.
Aitäh, Marita! Et olid osake minust. Ja see kõik seepärast, et sa OLED osake minust olnud nii kaua kui ma mäletan.
Tuuli. Sa tead küll..

Ei, ma ei saa kurta.. ei saa. Mul on vedanud. Olen õnnelik inimene.

Päris natukene olen.. vahepeal ikka.

Jah, kummaline, kuidas inimesed oma sõnu söövad... olen vist liiga naiivne, et usun inimestesse. Õpin, olge mureta. Õpin.

...

Tuuli :D
Teeme veel mõne pannkoogiõhtu? Muideks, Kadri ütles täna, et ta tuleks ka meiega.
Kõige kummalisem oli see, et esmaspäeval olin ma täiega ärkvel.
Erinevalt tänasest.. ma ei käinud koolis.
Magasin ja sõin ja lugesin ja tegin aruande valmis.

Esmaspäeval käisime Kätriniga taas Noortekogu koosolekul. Narkokonverents on peagi käes. Nii lahe on midagi korraldada.. meeskonnas. Saime noortekogu särgid ka!

Ja täna sain veel seda teada, et ÕE ja Annika projekt sai rahastuse!!!
See tähendab, et ühel vaheajal peab ööläbi koolis viibima! SUPER!
Me oleme võimsad.


Jah.. peas on noorsoovahetus. Peas on kõik asjad, mis kohe-kohe tulekul.
Viimasel ajal on paljud inimesed nii kurvad, sünged, muserdunud.. see muserdus lihtsalt peegeldub nende silmadest. Osad ei näe.. mõned näevad. Mina näen ka.
Nägin enda muserdust, näen teiste oma.
See pole hea. Aga see peab ka olema.
Teisiti ei mõista inimene häid asju.
Rõõme.


Oeh.. Und pole. Kell on juba 1, aga und pole.
Pean küünevärvi maha võtma.
Homme esimene tund on töö.. vene keeles.

Rääkisime täna Kadriga ka.
Võtsime taas jutuks Tallinnasse mineku idee.
Millalgi peab ikka rongiga koos minema..
Väga vahva oleks!
Õnneks aega on :)


Jah.. vaheaeg tuleb. Ma ootan seda. Ootaks veel rohkem, kui õppima ei peaks.
Vabaduse lõhn ka tuleb tagasi.


Elu on liigagi ilus!
Ma teen seda, mis meeldib.


Ja ma pole endale valetanud.
Pole valetanud ka neile, kes tunnevad, et olen neile noa selga löönud.
Tõde on olemas.
Küll näete, et mina pole teie mure.
Teil on suuremaid takistusi.
Ei ole mõtet minu lahtiarutamise peale aega raisata.
Kui vaja - ma selgitan ise.
Aga pole mõtet ise asju välja mõelda.

Ma tunnen, et pidin rääkima.
Ükskord ehk pikemalt.
Aga mitte siin.


Öö.

1 kommentaar:

Tuuli ütles ...

Kadi, Kadi...
selle pannkoogiõhtu me teeme veel ära, esimesel võimalusel kui kõik vabad on..ja Kadri võib ka tulla, minul pole selle vastu midagi, kui siis ainult maja omanikel(kuigi mis neil peaks olema ?:))
Ja sõnade söömine, ma loodan, et see käis ikka veel ... kohta. Mitte pannkoogiõhtu!?

Kooli projekt on vägev! aga millal see tuleb ? Vaheaeg hakkab juba sündmustega täituma, täituma..

PS! Mu lemmiklause selles blogis:
Kui vaja - ma selgitan ise.
Jah..just nii Sa teedki ja seda Sa oskad. Seal, kus vaja ja piisavalt.

Austus.