Selline on seal päike. Rohkem pilte ei söanda panna. Ehk hiljem.*kingitus?
-jh
*mis kingitus?
-kingitus.
*aga, miks?
*aga, miks?
-aga miks mitte
kas alati peab olema mingi põhjus.
kas alati peab olema mingi põhjus.
-see on selline väike
aga aslik
tal on mõte sees
mõte on temaga
sina saad aru sellest
Nüüd seisab see minu riiulis. Vabandust, aga ma ei saa sellega kirjutada. Ehk millalgi hiljem.
Aitäh!
Tänasest päevast ei taha leierdada eriti pikalt.
Olen päev otsa R2 Aastahiti tabelit kuulanud. Vahepeal käis Agnes ka siin. Rääkis oma aastavahetusest. Mina mõtlesin tema aura värvi peale. Kuulasin teda ja mõtlesin. Öö ja päev, kuid ühendus on olemas.
Kuid auradest.. Nimelt, meil on kodus raamat auradest. Ma loen selle ükspäev põhjalikult läbi ja vaatan, kas see toimib. Nii saab inimesi aidata.
Kuulates Aastahiti tabelit, ma õppisin.. jaa.. ma juba õpin vaikselt. Lihtsalt tean, et hiljem ei jõua ega viitsigi nii väga. Pidin leidma tegevust enda toas või köögis, kuna raadiod on nendes ruumides.
Lootes, et Aastahiti lõpptulemus, ehk siis ETV otseülekanne on vägev, olin 22:25 teleka ees platsis.. pettusin. HALE!
Vabandust.. see on ainuke muusikaauhindade jagamine Eestis, aga nii.. mage.. ja püütakse olla kui välismaa staarid.. tegijad.. kuid see kukkus nii ebausutavalt läbi.
Ometi ma vaatan. Sest tahtsin esikolmikut teada saada. Ja selle ma sain.
Nüüd olen siin. Vahepeal käisin Aafrikas ära. Midagi erilist teada ei saanud, kuid selle, mis sain, jääb meelde. Tean.. selles keskonnas tuleb ise elada, et mõista. Taaskord kokkusattumused ja hea tunne, et oled siinsamas, füüsiliselt olemas.
Nüüd saadan neid eesti lugusid sinna kaugele. Homme loodan saada paar pilti ka. See oli kiire reis, aga meeldejääv.
Panin ühe mõtte ka kirja, mis pähe kargas, kui seal olin. Vaimselt.
Ükspäev on see postiga seal. Füüsiliselt.
"ja jäledaks muutub ka šokolaad, kui suu on vaid magusat täis"
Olen õnnelik nende hetkede üle, mis pole kõige magusamad. (Kõige paremad hetked heade hetkede kõrval.) Arenemine toimub siis. Sisemine.
Homme!
Las tulla, ma olen valmis.
Olen päev otsa R2 Aastahiti tabelit kuulanud. Vahepeal käis Agnes ka siin. Rääkis oma aastavahetusest. Mina mõtlesin tema aura värvi peale. Kuulasin teda ja mõtlesin. Öö ja päev, kuid ühendus on olemas.
Kuid auradest.. Nimelt, meil on kodus raamat auradest. Ma loen selle ükspäev põhjalikult läbi ja vaatan, kas see toimib. Nii saab inimesi aidata.
Kuulates Aastahiti tabelit, ma õppisin.. jaa.. ma juba õpin vaikselt. Lihtsalt tean, et hiljem ei jõua ega viitsigi nii väga. Pidin leidma tegevust enda toas või köögis, kuna raadiod on nendes ruumides.
Lootes, et Aastahiti lõpptulemus, ehk siis ETV otseülekanne on vägev, olin 22:25 teleka ees platsis.. pettusin. HALE!
Vabandust.. see on ainuke muusikaauhindade jagamine Eestis, aga nii.. mage.. ja püütakse olla kui välismaa staarid.. tegijad.. kuid see kukkus nii ebausutavalt läbi.
Ometi ma vaatan. Sest tahtsin esikolmikut teada saada. Ja selle ma sain.
Nüüd olen siin. Vahepeal käisin Aafrikas ära. Midagi erilist teada ei saanud, kuid selle, mis sain, jääb meelde. Tean.. selles keskonnas tuleb ise elada, et mõista. Taaskord kokkusattumused ja hea tunne, et oled siinsamas, füüsiliselt olemas.
Nüüd saadan neid eesti lugusid sinna kaugele. Homme loodan saada paar pilti ka. See oli kiire reis, aga meeldejääv.
Panin ühe mõtte ka kirja, mis pähe kargas, kui seal olin. Vaimselt.
Ükspäev on see postiga seal. Füüsiliselt.
"ja jäledaks muutub ka šokolaad, kui suu on vaid magusat täis"
Olen õnnelik nende hetkede üle, mis pole kõige magusamad. (Kõige paremad hetked heade hetkede kõrval.) Arenemine toimub siis. Sisemine.
Homme!
Las tulla, ma olen valmis.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar