reede, 11. jaanuar 2008

Kõik võib pöörduda

Mõnus reede õhtupoolik. Õues on küll meeletu löga nagu oleks keegi terve Põltsamaa täis tatistanud. Meeleolu on rahulik.


Pole tükk aega siia kirjutanud. Nimelt kaheksanda õhtul sain teada, et on võimalus Hollandisse minna.. 5 päeva ja üpriski odav. See on väga suurepärane võimalus. Sellest tuleb kinni haarata! Nojah, enne tuleb ankeet ära täita, selle põhjal valitakse. Kuid siiski.. lootus ja hea tunne. Kui kuulen homme, mis Tuuli räägib, siis.. tean. Eks ma tean juba praegu, mida tahan.


Õhtul läksime Sassi ja Kadriga Haraldi poole. Vaatasime tervelt 3 filmi ära.. natukene õppisime bioloogiat, aga mitte eriti palju. Sõime, mõnulesime teleka ees ja kõik muu ununes. Hea oli. Tore seltskond. Sellised hetked on mõnusad.


Neljapäeval.. käisin Jõgevamaa Noortekogu koosolekul. Meil on päris tore kordinaator.. Kristjan. Võtab kõike lennult ja hullult head ideed liiguvad tema peas. Kui varem ei olnud eriti entusiasmi noortekogus käia (liiga loid oli kõik, lausa uskumatu oli see meile Kätriniga.. oleme hoopis tegusamate inimestega harjunud).. ma ei tea.. nalja ka nad eriti ei tee.

Aga, kui Kristjanit eile nägin ja kui tundsin, et koosolekust on kasu.. mhh.. minul motivatsioon tõusis raudselt. Kuid eks näis, mis saama hakkab. Kui terve kollektiiv tahab sama palju nagu osad meist, siis saab asja. Muidu on see lihtsalt üks klubi, mitte noortekogu.

Lootus.

Ootus.


Kadri tuli ka kaasa Jõgevale. Koos läksime ka tagasi.

19:00 oli netikoosolek. Sille, Signe, Tuuli, Jaanika ja mina. Teemaks uus noorsoovahetus. Pead töötasid. Kõik mõtlesid ja pakkusid ideid. Huvitav oli. Siis tuli Kätrin ja ladusime talle oma osad mõtted ette. Mõni läks maha, mõni täiustus. Ja siis oli veel umbes 3 tundi jutu ajamist. Projekti teemal muidugi. Niisama juttu ka. Nojah.. ausalt öeldes.. tahtmine on suur, et uut noorsoovahetust teha, aga kui asju selgeks ei räägita, siis seda keerulisem.

Ma saan aru, et näiteringis 18. ja 19. peame näitlema (Jaanika, mina, Signe, Krissu), aga selles asjas.. nojah.. eilne vestlus ei olnud näitlemine.

Aga edaspidi? Mis saab edasi? See on täiesti tõsine küsimus.

Ma mõistan ehk isegi motiive, miks sedasi lahmasid tookord. Jah, ma saan aru sinust kohati.


Kuid viisakas.. viisakas oleks ju vabandada. Käituda vastavalt.

Kui me oleme nii vastumeelsed, siis miks meiega asju ajada? Ja kui asju edasi ajada, siis miks teha nägu nagu midagi poleks olnud.. nagu miski ei häiriks? See õõnestab töö kvaliteeti. Suhteid.

Nojah. Elame näeme.


Eriti pead ei vaeva selle üle. Veel.


Otsustasin koju jääda.. kuna kell oli lõpuks nii palju.

Õnneks osutus see õigeks valikuks. Toimus ainult 4 korralikku tundi, millest 1 oli keka ja teine klassijuhataja tund ning ülejäänud kaks natukene asjalikumad. Suht mõttetu päev :D


Magasin kodus.. lugesin Fausti. Homme koosolek noortekas. Kell 17:00.


Ja Agnes.. mul on SINU ÜLE NII HEA MEEL!

Sandra! Sina ka! Ära siis meid unusta!



Üks asi on veel, mis rõõmsaks teeb, aga seda ma ei ütle :D

Ja üks teine asi veel.

Üks kolmas ka :D



Ning, Marita.. need sõnad. Sa ütled 2 sõna.. sa ei peagi midagi ütlema. Ma mõistan, et sa mõistad mind. Aitäh Sulle! Kallis!



Siiski oli see üks toredamaid päevi minu vaheajas.

Kommentaare ei ole: