pühapäev, 3. mai 2009

Iga vesi

Vahur Kersna tegi järjekordse hea saate, seekord Jaan Tättest. Alati on meeldinud ja meeldib siiani. Lihtsalt nii hea ja mõnus. Viimati nägin ja kuulsin teda 13. augustil Tallinnas. Olime siis Tuuliga. Otsisin ema plaadiriiulilt Tätte ja Matvere plaadi üles, isegi plakat on mul toas seina peal.. aga mitte see..
mitte see..

Viimari kirjutasin Tättest siin kui ma rääkisin suhetest ja sellest, kuidas mina tahaks, et mul oleks. Oli ju selle moodi.. aga nüüd. Ma ei tea, ei räägi ka.

Võtan kõik laulud arvutisse ja loen seda blogi ja kuulan Tättet. Tegelt peaks oma melanhoolsest meeleolust mingiks ajaks üle saama. Sotsioloogia ootab tegemist ja no.. tegelt on mul mingi 100 asja vaja teha, muidu läheb samamoodi nagu psühholoogiaga. Halvasti ju ei läinud, aga noh, läks kuis läks. 

Lähen ja olen nüüd natukene asjalik ja siis tulen ning kuulan ja kui mingit head filmi ei tule, siis jäängi siia. No iga asi ajab nutma, mis sa teed. Piripill on minu sees ja veevalaja on mu õige nimi.

Kommentaare ei ole: