kolmapäev, 28. mai 2008

ÜLE PEA!

Lükkasin ajaloo homsele. Panen äratuse ja siis jälle õppima.

Täna oli väsitav päev.. hommikul koolis: vene keel + ajalugu.

14:00-Tuuliga Kinku telki otsima pühapäevaseks ürituseks.
15:00-noortekasse.. filmi tegema, pühapäevase ürituse viimased asjad korda ajada.
16:00-filmimine - õnnestus kuidagi.. midagi saime ikka linti.
Enne kuut Kinku - ostsime telgi siiski ära. Joosep viis autoga koju ja kobisin rõdule.. haigutasin ja õppisin ärkamisaega (natukene).

Tegin vene keelt.. kõike ma ikkagi ei jõudnud..

KRIIS! See saab läbi, kõigest 5 päeva veel!
Ma saan hakkama, kuigi see tundub nii võimatu..


Ja vene keele õpetaja on segi pööranud.. ligi 21 teksti.. ja need tekstid sain ma alles eile!!! EILE!!! ...lugeda, tõlkida, aru saada + 7 juttu pähe.

Minust saab vene keele filoloog, kui ma selle eksami hästi ära teen! Ma õpin seda millalgi edasi! Lähen hulluks.
Õudusunenägu on see, et ma kukun läbi, et ma teen viletsale tulemusele..

Oleks see juba möödas.
Kuidas ma ennast lohutada saan? :D

Vaatan telekast "Putukalugu" ja lõõgastun :)
Magan ja söön.. praegu söön ma palju, kogu aeg on kõht tühi.

teisipäev, 27. mai 2008

PINGE, mingit lõdvendust pole veel

7 armetut tööpäeva veel. Mida ma ülejäänud aja siis tegin?! Ikka viimastel päevadel võtan end täiesti käsile. Tegin hullumeelse nädalaplaani endale. Vaatan, et ikkagi ei jõua kõike põhjalikult läbi õppida.. ma ei tea, mis ajaloost saab.. lihtsalt lähen ja teen ja kahetsen, et nii vähe õppisin ja et pea on justkui kivist. Ma õpin ja õpin, selline tunne, et varsti lämbun ära. 2 päeva ju veel.. aga ma proovin sellele mitte mõelda. Ma tõesti loodan, et kolme aasta teadmised just reedel välja löövad. Ja ma õpin nagu hull.
Oleks siis ainult ajalugu. Ei. Vene keel on kohe teisipäeval ju. Kahte asja paralleelselt õppida on päris hull. Aga mul on ju nädalaplaan! Juhei.. vene keelega ka ei jõua.. aga veel on aega, veel on!
On pinget ja on aega!

2 viimast eksamit ja gümnaasiumiga on lõpp!
7 päeva ja lõpp!
Ma elan need päevad üle ja ma teen need eksamid ära! Hästi! :)

Ma tõesti loodan, et selline suhtumine toob mulle õnne.. kardan, ausalt.

Ja oleks siis ainult eksamid.. 01.06. meie päev. Homme teeme filmi.. aeg kaob jälle. Ma tean, see on väärtaeg. Ja pause on vaja, lolliks ei saa ka end õppida. Ja mulle meeldib ju, kui mul kiire on. Hinded on juba ammu kannatanud mu koolivälise töö pärast, miks peaks eksamitega erand olema.. ometi ma annan endast kõik, mis ma saan. Ma ju annan. Ma teen, mis meeldib ja annan endast kõik.
Miks ei ole siis tunne suurepärane?

Eksamieelne kriis. Lugesime isaga täna 3 teksti vene keele eksami jaoks läbi. Nojah.. seal öeldi, et kapsamahla tuleb juua, kui raske esam tulemas, et see rahustab maha.

Muide.. üks hea uudis ka. Kuna meie Aegna matk 22. mail oli natukene nässus.. 2 tundi pidime ootama, enne kui mere peale saime, siis nad saatsid uue pakkumise. Saame end registreerida mistahes matkale selle suve jooksul.. uskumatu! See on nii lahe! Meie Tuuliga küll pahased polnud, et aega nii palju läks. Tasuta saime ju selle nii ehk naa. Vahva oli! Ja nüüd siis selline pakkumine :)
Korrektne.
Elagu 360!


Varsti on suvi.. varsti on juuksur ja kõik teised iluprotseduurid ja siis on lõpetamine ja lõpupidu. JA KOOL SAAB LÄBI! EKSAMID SAAVAD LÄBI!

Lõpuspurt peab ikka vinge olema!

PS. Tahan juba tööle minna! Päikest, puid loopida! Tahan raha teenida ja suve nautida! :)

Viimane küsimus: sõbrad, kus te olete? Mõned teist on kadunud... palun andke endast märku.

pühapäev, 25. mai 2008

veereb

Ma ei oska inimestega enam suhelda. Loodan, et see on mingi periood, mis läheb varsti mööda.

Palun vabandust, et ma olen teinekord mürgine ja ei hoia end tagasi normaalse inimese kombel. Taktitunne on 0. Vahel see hirmutab lausa. Praegu näiteks. See olen mina ja ehk ei olegi ma nii väga taktitundeline inimene. Palun vabandust, kui ma pole. Nagu teisedki, nii ka mina - õpin.

Ma tõesti ei taha solvata, haiget teha.
Endal tekib ka paha inimese tunne.


24.05.
Päev algas sellega, et viisin Irisele vene keele lehe ära. Käisime Lailiga õues, hiljem Agnesega. Mängisime korvi ja rääkisime. Siis nägime Riidot ja Agnes läks vanaema juurde. Suundusime Riidoga Tuuli poole. Seal toimus trampliinil hüppamine. Lahe! Öösel käisime Haraldiga õues, sõime pitsat ja kiikusime ja rääkisime juttu.

Täna käisin üksi hüppamas. Olin oma 3 tundi Tuuli juures. Mõnus :)

Timo oli oma rahvaga siin. Kokku ei saanud, tal tegemist. Natukene on kahju ka.

"Tell me, what the f*c* is wrong with me!?"


Muide.. varsti tuleb päev, mil saan rääkida asjast nii nagu asjad olid!
Küll ma olen alles kannatlik.
Ise ka imestan, et võin seda olla. :)

laupäev, 24. mai 2008

tegemist jagub



Alusatn algusest? Ei.



Viimaste päevade märksõnad:
noortealgatusprojekt - lastekaitsepäeva üritus, spordiüritus
lühifilmi tegemine
kajakiga sõitmine - Rohuneeme, meri, lennujaam, kollane pannkoogikuu, bussisõit



Kristo sünnipäev
vene keel
ajalugu

Täna lähen igatahes Tuuli juurde trampliini peale hüppama!!


KÕIK :D

kolmapäev, 21. mai 2008

ajalugu vs. noortealgatus vs. vene keel

ja kõiki valmistan ette ühel ning samal ajal. Valleraa! Kui sellele kõigele korraga mõtlen, võib šoki saada, aga kuna ma võtan asju eraldi, siis ei saa.

Lõpetasin Eurovisiooni vaatamise.. see saade käib iga aastaga ikka täiesti alla. Maitselage. Mehed hääletavad avarama dekoltee poolt, naised plaja kehaga meeste poolt.
Iirimaal oli mõnus mõnitav laul. Tõsiselt.. ja õigesti tegid.
Eestiga sama lugu.
Millal see tramburai lõppeb?
Tsirkust ja leiba!
Lollidele tehakse tsirkust.. lollid hääletavad teiste lollide poolt ja riigid tahavad esikohta, et saaks end "maailmale näidata"! Karamba! :D

Mõned head lood olid.. aga ammu enam ei raba ükski laul sedasi, et sisetunne ütleb, et laul saab esimeseks.
Sellist lugu pole enam kaua aega olnud.

Praegu tundub, et meie lastekaitsepäeval toimuv üritus liigub kenasti oma teed mööda ja asjast võib veel asja saada! ;)
Super!

Käisin täna skatepargist pilte tegemas, projekti tarvis (plaan uusi atraktsioone sinna saada). Kui ma tagasi toa poole kõndisin, mõtlesin korraks: miks ma seda teen? mis ma sellest saan? miks peaks üks inimene tahtma teistele midagi teha.. kellegi teise jaoks. Kasvõi see skatepark. Ma ise ei sõidagi seal ju rula või BMX-iga. Vahel on nii, et teeme mõne ürituse, näeme vaeva ja rahvast lihtsalt pole. Üha enam jõuab pärale, et noori kutsub kohale vaid midagi suurt ja rahaliselt hinnalist.. vahel on täpselt selline tunne, aga ometi me ju teeme.
Ja tõesti, ma ei tea, miks. Ma lihtsalt teen ja see meeldib ja on huvitav. Kohtun paljude toredate inimestega ja ma tean, et seda varjatud kasu on palju, mis saan. Tagant tõukab ka see, et ükspäev on selline üritus, et mitte üks hing siin linnas ei piiksu enam: "noortel ei ole mitte midagi teha". Suured inimesed räägivad nii.. minu ealised räägivad sellist lolli juttu. TULE JA TEE!
Noortel on oi-oi-oi kui palju võimalusi. Liiga palju, seepärast ongi pead kirjud ja ei oska valida.
Eks see nänn ja muu asi on lihtsalt boonuseks.
Mul on hea tunne, kui midagi saab muuta või paremaks teha ega muud põhjust hetkel ei oskagi leida.
Kummaline.. alles nüüd mõtlesin sellele. Ma ise arvan, et see on suur enese arendamine. Tunnen ka seda. Ja kuhugi tuleb ju see tohutu energia panna!

Vahel tahaks ka lihtsalt.. ainult eksamitele pühenduda. Ja siis, kui mul on see aeg, siis pole ma rahul, et mul nii vähe tegevust on :D

Inimene on ikka imelik loom.


Siiski, see meeldib mulle! NOORSOOTÖÖ ROKIB, KUI SA SEDA ARMASTAD, MIDA TEED!


Eile tegime ühe salaplaani ühe sõbraga. Mõni inimene oskab ikka üllatada. Põnev.

Kiired ajad. Viimaks! Mäletan, et soovisin neid aegu.

esmaspäev, 19. mai 2008

nostalgia

http://www.youtube.com/watch?v=gj01dHkhXxE&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=Ixgi67F42Nw&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=JRJA2W9IBx0&feature=related

kunagi kaheksandas klassis vist.. kuulasin Didot hästi palju. Mulle meeldivad tema lood ja see muusika. See müstika ja see kummaline üksindus.

Vahepeal on palju juhtunud. Pikk pikk periood ja eneseavastamine.

Kuidas ma igatsen.
Väga!

PS. Tanel Padar & The Sun - See on See (viimane versioon loost)

inglise keeles siis pealkirjaga I Don't Care ja "Veidi Valjem Kui Vaikus II" plaadil on eestikeelne lugu ka, aeglane versioon, mis on amuti hea. Ühesõnaga, head lugu ei riku erinevad versioonid!

Hea. Jah, on küll!

Keegi kusagil ütles: "Ega ma pole mingi kümnerublane, et kõigile meeldin!" Ei mäleta mina, mis saade või kes.. aga see mõte meeldib mulle. Kui nüüd teha see eestimaiseks, siis: "Ega ma pole mingi viiesajakroonine, et kõigile meeldin!"

Ma olen osav! Ma oskan väga hästi inimestele kummalisi mõtteid pähe tekitada, neid segadusse ajada ja neid endast lollisti arvama panna. Palju õnne Kadi, Sa oled osav!

Aga, mis mul neist?! Ausalt, mis mul neist!
Tähtis on see, et leidub neid, kes hingemuusikat jagavad.
Kõik muu on täiesti tühine. Ja las jookseb mööda külgi maha ja las olla kellegi teise jaoks oluline.

:D

Padar & The Sun - Lõhu Ring

RING, MINE JUBA KATKI!

http://www.youtube.com/watch?v=ke7fqbW-5eo

pühapäev, 18. mai 2008

Kuhugi on kadunud

Kadi teeb nüüd oma ennustuse "Eesti otsib superstaari" saate kohta.
Kuna ma ei tea, kuidas nad järgmine kord laulavad, siis ei oska ennustada, kes välja läheb, kuid Arno ja Jana on minu arvates ühed tugevamad ja Artur ning Kristiina meeldivad ka. Millegipärast arvan, et superfinaalis on Jana ja Arno, kuid mul ei ole mitte midagi selle vastu, kui seal on Kristiina või Artur. Nii ma nad jaotan :)

Õhtu on ilusamaks läinud. Päeval sadas robinal vihma. Õppisin ajalugu ka natukene. Aega justkui oleks, aga pole. Enam ei tasu niisama vahtida, nüüd pean täistambiga õppima, siis on viimastel päevadel enne eksamit hea kindel tunne. Seda tunnet on vaja.

Ma ei jõudnud täna muusikakooli kontserdile, ema ja isa käisid. Und ei ole. Kuidagi.. selline.. millegi vajadus on. Ma veel ei tea, mille, aga midagi on puudu. Midagi olulist on puudu. Ehk ammutan seda mõnest laulust, mida kuulan tänase õhtu jooksul.. ei tea. Joonistanud pole ka nii ammu, aga ausalt öeldes.. pole aega (see ei ole mingi vabandus!!!) ja pole tuju ega tahtmist (juba läheb) ka.
Küll ma joonistan! Küll ma joonistan, kui ma väga vajan!

Natukene tühi on.
See teeb nukraks.
Nädal on läbi saamas, ootan uuelt nädalalt palju õppimist, asjade selginemist (need asjad, mis on seotud projektidega), nädalalõpult ootan lõõgastavat vaheldust ja selle kõige sekka tahan ma vahepeal..

..tunnen sellest nii suurt puudust. Ammu enam pole inimestega suheldes kuhugi sügavamale välja jõudnud. Me lihtsalt räägime.. inimesed lihtsalt suhtlevad.. teevad suud lahti ja panevad jälle kinni. Mõni saab nii, mina ei saa.. mitte lihtsalt suhtlemist ei pidanud ma silmas, vaid..

..mõni saab nii, et ta ei vaja sellist rääkimist. Sellist teistmoodi olemist, seda.. ma tean, mida ma mõtlen. Ma ei tahagi seda lahti harutada. Ma lihtsalt loodan, et ma varsti saan.

Kui nad leiavad aega... kui nad ometi leiaks aega, ükspäev.
Vahel on endal ka hale seda tahta.
Äkki peaks lihtsalt vaikselt passima.

Ja veel... ausalt, ma tahan selle ammuse asja ära lõpetada. Palun, et see päev tuleks, kui ma saan ükskord ometi ennast tühjaks rääkida või siis lihtsalt küsida Sinu käest: "Miks?"
Kõigil pole vaja, aga mul on seda vastust väga vaja. Enda pärast. Mulle enamasti meeldib, kui asjad on selged. Inimeste vahel on asjad selged ja pole mingit puiklemist ja kahtlaseid pilke ja neid kummalisi mõtteid, mis praegu on. Need valed arvamised ja... see teeb asjad ainult keerulisemaks ju.
Ja teinekord meeldib mulle, kui asjad pole selged, ainult sel juhul, kui ma tean ja tunnen, et see teine inimene ei ilusta kunagi enda lugusid valedega. Ainult sel juhul. Ja neid on vähe. Siis võivad asjad saladuslikud ja müstilised olla.

Lugeja ei pruugi aru saada ja ta ei peagi. Tähtis on, et ma ise saan, kas pole?
Tegemised:
-01.06. päeva ettevalmistamine
-vene keele suuline koolieksam (vähemalt 2 juttu tuleb teisipäevaks pähe saada!)
-ajaloo riiklik eksam.. nii palju materjali, et ma lähen kohe hulluks! Ma ei osanud arvata, et see nii kirves on. Tundub vähemalt. Nojah, tänase õhtu pühendan Eesti ajaloole.. loen igasugu pahna kokku ja vaatan, kas midagi üldse meelde jääb.
-neljapäeval saab kajakiga sõitma.. see on puhkus!
-23.05. on Kristol sünnipäev, ta peab seda. Hetkel on see sündmus küsimärgi all. Samal päeval on ka meie koosolek. Selleks ajaks peaks kõik teada olema.. kuidas üritus välja jne.
-noortevahetus, mis pole veel rahastustki saanud, kummitab juba peas.

See kõik on tore ja vahva ja lahe ja vinge ja äge, aga..

..eksamid võiksid läbi olla.


Lähen õppima.

teisipäev, 13. mai 2008

88 PüG 08

Jah, eile see algas: minu tõus langusest. Nagu elu ikka.. lainetab. Nii ka minu oma.
Avastasime Tuuliga, et NPNK kaardiga on võimalik igasuguseid soodustusi saada 12.05.-01.06.
Tuuli leidis ühe tasuta pakkumise.. 18 vaba kohta kajakiga sõitma.. mhh.. Aegna saar.. Tallinna lähedal. REGISTREERIME!
Muidugi ei lootnud me kohe võita..

Ja siis see film, mis ma eile vaatasin.. Kaisa saatis mulle täna siis selle loo ka, mis filmis kõlas. Hea, hea, hea!

Lõpusõrmused saime kätte. Ilus: 88 PüG 08
Lõpualbumid samuti.
Lõpupeo asja arutasime ka.. tundub, et asi liigub. Reedeks kogume rahad kokku ja eks siis vaatab edasi. Piiriojale tahame minna. Sportida saab ja sauna saab. Vahva!
Tutipäeva pilte valisime ka.. kurb on vaadata, et klass pole sama, mis oli 10. alguses. Aga noh.. varsti saab läbi ju kõik, mis seal enam.

Järgmine kokkusaamine on meil juunis.

Üks päev on üks ja teine on teine.
Mul pole täna igav. Olen vene keelt teinud, ajaloos käinud. Kadri ja väikese tüdrukuga käisime õues, hüppasime JJStreedi trennist ka läbi, Laura juhendab neid ;)
Tuuli saatis sõnumi, et registreerus 14. Läksin kähku koju, postkasti ja ülla ülla, registreerusin 13.

ME SAAME KAJAKIGA SÕITMA!!! No loodan, et saan ikka minna.. raha lendab siia-sinna viimasel ajal.

Palju asju.. palju.

Plaanid:
  • 14.05. - Juuksur (Johhaidii ja valleraa.. pole ammu nii tihetalt juuksuris käinud, kui nüüd)Pärast seda Tammele patse tegema.
  • 15.05. - Kristoga ajalugu õppima??? Saadan kirjad laiali seoses laupäevase koosolekuga.
  • 16.05. - Kevadpidu, Riido sünnipäevapidu! + lõpupeo raha üle kanda, Sandrale raha anda, Tuulile raha anda.
  • 17.05. - KOOSOLEK NOORTEKAS!
  • 22.05. - Tallinnasse kajakiga sõitma??!

rohkem ei kirjuta, sest need on praegu ja homme ja ülehomme päevakorras :)

Uni on, ma kohe magama.

Head ööd!

esmaspäev, 12. mai 2008

http://www.youtube.com/watch?v=ek1E2beuA2A&feature=related
See film oli lihtsalt.. hea. Väga hea!

Armastus.. see lihtne sõna, mida nii raske vahel välja öelda. See tunne, mida nii paljud otsivad ja ootavad. Täiesti lihtne film armastusest.. aga see ongi ju see, mida otsime!
Ükspäev teen mina neid samu ja teisigi vigureid, mida nemad seal tegid. See ongi see!

Tuleb aeg. :)



Leidsin täna oma päeviku ja avastasin, et homme on ajaloo konsultatsioon ja vene keel ka. Johhaidii! Nüüd ongi õige aeg õppimiseks. Homme. Ma pidasin oma sõna, tegin vene keelt natukene.

Palun ära tunne end halvasti.. Las ma proisen, kui mul seda vaja on. Peaksid mind ju tundma..
Armastan Teid!

Uus nädal.
Ja ma igatsen!
ARMASTUST IGATSEN!

Saigi see raske lause välja öeldud..
Teen nüüd paar toimetust homse jaoks ja siis poen põhku.

Nädala horoskoop Stiinast:

Veevalaja
Miskipärast tunned suurt kirge palju vanu asju (ja soove, ja mõtteid, ja unistusi, ja inimesi) minema visata ning uus lehekülg pöörata. Pea meeles, mõned vanad asjad on ikkagi säilitamist väärt. Mõned inimesed näiteks. Vanu sõpru on palju lihtsam eemale peletada kui uusi leida.

pühapäev, 11. mai 2008

Head emadepäeva!

Täna on selline teistmoodi päev olnud. Mitte kardinaalselt, aga siiski.. natukene teisiti.
Hommikul.. nojah, kui kella poole kaheteistkümne ajal ärkamist saab üldse hommikuks nimetada.. Ühesõnaga, ma ärkasin, tegin hommikusöögi, istusin teleka ette ja hakkasin sööma. Koristasime emaga päev otsa.. ja ta koristab siiani (vahepeal ta puhkas ka.. ei taha näida Emadepäeval ematapjana).

Kertu oli hommikul vara koogi valmis teinud (Anti ema retsepti järgi!), lilled ja vaas olid ka juba üle antud.. ma soovisin tühjade kätega head emadepäeva.. kallistuse kinkisin ka.

Vahtisin telekat.. nagu kõik eelnevad päevad. Ausalt.. ei ole üldse tuju sinna õue vahtima minna. Ma ei salli üksi linna peal kooberdamist.. jõe äärde istuma minemist.. selline üksik tunne, nagu oleksin juba pensionieas ja naudiksin viimseid päevi. Selline ängistav ja kurb.. mulle ei ole see kunagi meeldinud. Mitte, et toas on parem, lihtsalt õue minemiseks tuleb jälle riideid otsida, pea ära pesta, natukene end korrastada.. aga mille jaoks, kelle jaoks ma seda teen?
Täna, eile ega ka üleeile pole mitte mingisugust isugi end välja ajada.. üksi veel vähem. Minu jaoks on see sama hea kui toas passimine. Nii, et.. olgu kasvõi põrgukuumus ja misiganes pruunistav päike, mul on toas samaväärne olek. Ehk siis, sama igav.

Kodus olen vähemalt koristanud.. õppinud pole. Eksam on alles 30 mai. Homme hakkan vene keelt tegema. Kujutan endale ette, et mul on juba teisipäeval vene keele vastamine. Kui ilm on ilus, istun rõdule maha ja hakkan kirjutama. Homme on rahulik, kõik on ära. Kes koolis, kes tööl.

Mina olen JÄLLE kodus.

Käisime täna koera söötmas.. isa töö juures. Ja vaatasime superstaari saadet. Ma ei saa mainimata jätta, kui suur heameel mul on, et Eliis viimaks välja langes. See oleks olnud liig, mis liig, kui Artur oleks täna läinud. Õnneks..
ma ei taha küll õel olla, aga eks see ongi nii, et ühe õnn on teise õnnetus.

Kusjuures, nii ongi.


Praegu räägin Kaisaga juttu.. üks inimenegi, kes minuga suhelda jaksab! Kõigil teistel on nii palju tegemist.. jaaahh.. ma saan aru. Jah, ma virisen selle üle ikkagi, mis sest, et ma aru saan. Tõsiselt.. vahel on selline tunne, et inimesed ise ei võtagi ühendust.. enne, kui neil midagi vaja on. Ja siis lisatakse muuseas kirjale juurde.. "Kuidas Sul siis läheb?" Nagu inglaste viisakus.. küsivad "How are you?" ja ennast ei huvitagi.. nojah, see on ju see meie viisakus.. lipitseme end verest välja ja oleme väliselt kõik kenad ja eelarvamustevabad.

Öäk!

Mulle ei ole see kunagi meeldinud.. neid inimesi on ka liiga palju, kes kõiki reegleid järgivad. Olgu.. ei kruvi end täna selle teemaga üles.

Vahepeal kaalusin telefoni väljalülitamist. Meel läheb nii nukraks lihtsalt. Tulevad lihtsalt sellised mõtted et keegi ei märkakski, kui ma ükspäev lihtsalt ära kaoksin. On ju sedasi. Kiire kiire kiire kiire kiire.. aga igal pool mujal on küll aega ringi hullata.
Ma tean. Ükspäev on mul endal NII KIIRE, et mul pole kellegi jaoks aega. Jah, ma soovin, et see päev tuleks. Üks päevgi võiks selline olla, kus teised helistavad mulle, alustavad ise vestlusi ja küsivad, kas mul on nende jaoks aega. Ja siis ütlen mina, et ei, mul on homme see ja teine kohtumine, see ja teine töö.

Nojah. Olen lihtsalt kuss ja ootan vaikimisi.
Ütlen ausalt: mul ei ole sellist inimest, kes öösel minuga õue tuleks või minuga rääkida tahaks, kui ma tunnen, et vajan. Ei ole. Ma ei oleks kunagi arvanud, et ma seda ütlen. Olen alati arvanud, et mul on neid toredaid inimesi päris palju. Ja ongi, jah on. Ja neid on jagunud isegi siis, kui on raske ja on kedagi vaja..
Kuidagi tühi on ikkagi. Ma ei tea, miks. On.
Olen vist liiga ekstreemne. Päeval, Kadi, päeval käiakse õues ja räägitakse jutte!

Järgmine nädal on viimaks ometi mul midagigi teha! Teisipäeval on klassijuhataja tund. Oletatavalt saame albumid, sõrmused kätte ning laulame sünnipäevalistele. Riido kingi peaks millalgi ära vaatama. Kolmapäeval lähen vist juuksurisse.. midagi ekstreemset (äkki?!), kui jõuan siis ka segakoori. Reedel kevadpeole ja Riido sünnipäevale ning laupäeval koosolekule. Tõotab tulla.. mitte nii väga igav nädal nagu praegune.

Ma lihtsalt ei suuda mitu päeva järjest kodus olla! Ei suuda tegevuseta ja rutiinselt elada!

IGAV! :D

Peaksin Stiinat lugema, ei tea, mida horoskoop ütleb. Oh, avastasin, et Stiinal on oma kodukas ja seal on horoskoop üleval. See horoskoop pole enne valetanud ;) Minu kohta räägib igatahes tõtt.


Kõik läheb mööda. Nii hea kui ka halb. Kui tunned end praegu kurvana, siis tea, et saabuvad paremad päevad, mil sa praeguse kurbduse põhjusti – tõenäoliselt – ei mäleta.

No, mida ma räägin! Tõsi, mis tõsi! :)
Ma ütlen, et horoskoop ei valeta!

Tsau
http://www.youtube.com/watch?v=latLyAI_mbU&feature=related

Video on lihtsalt suurepärane.. värvid, inimesed..
ükspäev!

sõbrad?

neljapäev, 8. mai 2008

Kummaline.. ma kasutan seda sõna liiga palju.

Kentsakas.. see on ikka eriti naljakas sõna ju.

Ühesõnaga.. õigemini mitme.. ma ei tea.. kas ma olen õel?! Aga see teeb mulle südamerahu. Hehee.. seda enam julgen ma ükskord rääkida asjadest nii, nagu asjad OLID ja ON!


Karamba!

kolmapäev, 7. mai 2008

Ütlen ausalt.. olen homse eksami pärast natukene närvis.

Tahan õue!

See you!

esmaspäev, 5. mai 2008



Enne, kui oma suu avan (see ei käi eelmise sissekande kohta. Kaugel sellest),
pean lugema seda: http://noteretali.blogspot.com/2008/01/tere-htust-mu-kallis-snnipevalaps-ma.html

Ma ei saa rahu ja miks peaksingi?

Oleksin pidanud inglise keele eksamiks sõnastiku pähe ajama, siis oleks enesetunne ka parem sellest eksamist.. phähh.. aga mis sest enam.


Jää jah jah jää, on meie vahel vahel
Sul on vist ikka siiralt suva.
Sa vist ikka päris tõsimeeli usud, et ma olen sellist käitumist väärt.
Sa arvad endast ikka päris hästi.

Kummaline, et nii kergelt inimesi ära oskad visata. Samas.. see polegi ju kummaline! Selliseid on terve maailm täis! Lihtsalt sina sattusid mind minema viskama.. seepärast see haiget teebki.
Jah, teeb siiani!

Tead, ma tahan Sind vihata! Ma tahan seda! Ma tahan Sind lüüa ka! Jah, siiani tahan, ikka veel tahan! Ma tahan, aga veel enam tahan, et sa mõistaksid.
Ometi sa seda ei tee.
Ja minu vihast pole ju kasu, sa ei mõistaks, miks.
Minu löömisest pole kasu, sa ei mõistaks. Küsiksid, miks, mille eest?
Minu tahtest sind mõistma panna pole ka kasu, sa ju ei mõista. Ütleksid mulle: "Saa üle!" ise mõistmata enda sõnade tähendus.
Nagu ikka ju.

Ei, ma ei jäta seda nii.. mul jumala suva, kui palju ma veel piinlema pean! Suva! Sest.. ausalt, ma ei vihka sind.. ma ei oska seda, kurat võtaks!
aga.. ma ei saa enne rahu, kui kõik on valguse käes. KÕIK! Täiesti haige.. ma ei tea SIIANI, kas mu kahtlustel on tõepõhi all. Kuidas see närib mind..

Oled nüüd rahul?! Said, mis tahtsid!

Ma tõesti ei vihka sind.. jumalukene.. ma isegi saan sinust aru.. va sitavares. See on lihtsalt haige, et ma ei oska sind vihata. Naeruväärne, et ma sinust aru saan.

Ma tean, et oled ammu selle ära visanud. Kas oled? Milleski ei saa kindel olla. Ehk mõtled ka sina vahel sellele valele tagasi. Kummaline, millise entusiasmiga me asjasse suhtusime.. kuidas kõik muutus. Kuidas sa valeks tegid selle.. appi, ma ei tea!
Kui praegu ei mõtle, siis ükskord ikka. Kui sa mõtlema hakkad..
Sa ei ole halb.. ei ole. Täiesti armas inimene. Sa oled lihtsalt.. QWERGDRW3QQ"¤¤##¤#¤%&¤#¤%&%¤#!!!!
Aga loodan, et sinu elu on sulle antud selleks, et leiaksid end.. nagu me kõik. Siiralt loodan.

Saad aru, kõik oleks täitsa korrad, kui Sa kurat poleks mulle VALETANUD! Kui Sa poleks NII KURADIMA ARG! Kui sa oleksid olnud tõeline sõber, mitte näkkusülitaja!
Kes kellele tegelikult noa selga lõi?

Ajab marru! Ajab marru jah! Ja ajangi ennast marru! Kasutan täiel rinnal neid emotsioone, mis elu mulle kinkinud on. Kellele see ikka kahju teeb.. istun siin arvuti taga, kuulan head muusikat. Olen üksi toas. Keegi ei saa viga.

Tänaseks aitab sellest..

Aga.. seda koguneb aja jooksul ja vahel pean taas auru välja laskma.


Ausalt öeldes ma ei tea, kas mul on enam õigust?!!

KAS MUL ON ÕIGUST VANA ASJA NÜÜD ARUTADA?!

Ometi peaks hingerahu ka midagi tähendama.. aeg pole oluline.
ON?
EI OLE?




Lõpetuseks ütlen.. sattusin väga kena portsu otsa. Aitäh, elu! Õpin nii mõndagi. :)

laupäev, 3. mai 2008

Küsimus

Lihtsalt uskumatu, kuidas mõnest asjast ei õpitagi.
Ma ei suuda elada inimestega, kes oma tundeid ei väljenda.
Ma ei taha olla esimene.. kes läheb.

See teeb nii haiget, ometi on päris loomulik. On?!


Nojah.. nii see elu on :D


Inka eksam läks ka metsa.. täiega kirves.. hea, kui 20 punktigi täis saan.
Uskumatu.. ajukääbik :D
Mida ma need 12 aastat siin koolis teinud olen?!! Mitte midagi ei ole vist külge jäänud.

Naeruväärne pealekauba.

Eesti tahab insenere, tarkpäid ja .. ülejäänu tuleb vetsupotist alla lasta.
Miski muu ei loe..
..ometi ta loeb!

Ma ei ole üldse rahul ja see on halb.

Nii paljusid asju tahaks.. nii paljude inimestega rääkida.. kus on aeg? Kus on nende aeg..
ma ei tea.. ma ei tea.


Viimane küsimus:
Mis asi on elu ja mille jaoks?

reede, 2. mai 2008

Olin küll mitu päeva Kadri juures.. vaheldust sain.. tore jah.
Homme on inka eksam.. see eksamijura võiks juba läbi olla.. ja kõik see muu ka.

Ma lihtsalt ei tea enam.. vahel.. mida teha?!

Asjad on kuidagi nässus.. päris.. nässus.. ja korras
ja nässus
ja korras
ja nässus
ja korras
ja nässus


Ma ei taha rääkida!

pühapäev, 27. aprill 2008

Viimaste päevade hullumaja

Mingis sissekandes lubasin tutipäevapilte.. palju neid pole, aga mõned siiski: http://fotoalbum.ee/photos/yamakazy/25559655

Reedel siis käisime Jõgeval.. 7 tundi kaltsukates ja muudes poodides. Nii ootasime pühapäevast üritust.. valmistusime selleks hoolega. Pabin oli ka sees, minul isiklikult küll.
Ega ma ei jõudnud mitte midagi kirjandi jaoks õppida. Mitte ühtegi tsitaati.. mitte midagi midagi. Nojah.. kuid kirjand.. ausalt öeldes tunnen, et tegin hästi :) Eks näis, kuidas tegelikult läks.
Sain üle 600 sõna
Mõte jooksis.
Teema meeldis: Olla nagu kõik või jääda iseendaks.
Millalgi panen siia ühed head tsitaadid, mis netist leidsin.

Laupäeva õhtul tahtsid klassikaaslased taas pidu teha. Kogunesime osa rahvaga siis Anti juurde ja istusime seal.. pool 12 sain voodisse ning hommikul vara jälle üles. Ma ei olegi poole lõunani veel magada saanud.. nüüd tulevad inglise keele konsultatsioonid.. ja ega jõuagi..

Vahepeal.. läks asi täitsa käest ära. Tunnen, et meeskonnatöö on üks suur proovikivi. Üks suur õpetus. Ma saan meie grupist ikka väga palju vajalikku tulevikuks. Suhtlemine.. asjade klaarimine.. selgitamine.. kõik need jamad.
Kõige kummalisem on see, et nad ütlesid mulle, et mina klaariks oma asjad ära.. ja siis käis läbi see lause, et üliemotsionaalsete inimestega peab toime tulema jne jne.
Ma ei solvunud, ei, kaugel sellest. Klaarisin oma asjad ära ja.. ja nüüd.. see ei ole mingi takkajärele tarkus, kuid mulle näib, et asjad on nüüd samad ainult inimesed teised.

Ma ei tea, mis edasi saab. Eks igaüks teab, mis otsuseid teeb, kuid ma tean, et maailma kõige raskemad asjad on inimesuhted. Me võime igaüks kirjutada raamatu sellest, missuguste probleemidega elus toime tuleme jne jne.. kuid kahtlen väga, et järgmised inimesed sellest midagi õpivad. Nad teevad omad raamatud enda elust.

Esialgu olin ikka päris ärritatud.. nüüd on juba parem. Kerge on. Probleemid.. paks õhk.. tuleb ära lahendada! :)
ja paratamatult saab keegi rohkem haiget, kui teised. Nii on iga asjaga.. vähemalt ma tahan, et Sa teaksid, me keegi ei vihka Sind ja tegelikult ei ole seda kunagi teinud. Keegi ei ole pahane ja ei arva, et keegi meist on rumalam või ahnem..

Möödub, ma tean. :)
Las jääda hetkel nii.

Kõik muud asjad on pooleli jäänud. Ma pean need käsile võtma.. hiljemalt homme.
Noortevahetuse taotlusvormi parandused - homme!
Tulevikuplaanid - homme!
Marita uurimistöö - täna!

Muide: ENAMUS PÕLTSAMAA NOORI ON IDIOODID!!!
Ainult uluvad, et midagi ei tehta, aga kohal ka ei käi.
Kui te vaid teaks, kui palju vaeva me nägime tänase üritusega.. seakari.. ausõna.. minu pärast lugegu seda blogi ükskõik, kes.
Vahel tahaks lihtsalt eemale minna!
Õnneks saab kool läbi, muidu tuleks ma homme kooli ja oi oi oi... :D:D:D

Olgu.. meil oli igatahes lõbus. Kuigi.. kujutage ette, kui me oleks Hirvo Surva kohale saanud.. appi, kui piinlik.. mis me oleks talle siis öelnud.. Põltsamaa noored haigestusid kõik grippi :D:D:D
Masendav!!!
Masendavad olete!!!
Ma imestan üldse, et noortekeskus teile uksi tahab avada. Minge ja istuge tänavatel vms.. kui nii meeldib.
Oleksime 50.- peale pidanud veel maksma.. või peab alati mingi bänd kohal olema.

:D:D:D:D:D:D
NAER!
Hale.

Loodan, et ma nüüd inimesi ära ei hirmutanud.
Mul on kahju.. kahju teist.. kes te irisete.. ja siis käitute täpselt enda sõnade vastu.
Häbi.
Paras kah.. Kristo saabki selle 6000.- endale, kui inimesed kohe end liigutama ei hakka.

Järgmine üritus on muide spordi üritus.

Appi, kuidas ma tahaksin, et minu tulevik hakkaks selginema.. lausa õudne mõelda, et ma ei tea veel, kuhu minna.. ma tean, ma tahan ka.. aga miski ei lähe..

Päike!

:)

neljapäev, 24. aprill 2008

Kümnel lainel, nagu alati. Kui enamus meist muretseb hetkel vaid kirjandi õnnestumise pärast, siis mina mõtlen pühapäevasele üritusele hetkel ka veel.. terve see üritus on põhimõtteliselt Tuuli, Kadri ja minu seljas.

Esialgu oli närv päris must, aga seekord suutsin end kontrollida ja ega meil asjad siis seisa siin.. homme lähme näiteks juba varakult Jõgevale ja siis rongiga Tartu (minu esimene rongisõit, muide).

Projekt projektiks. Las see olla nüüd.

Eile tegime ühe vinge jooksu koolis ja linnas. Karjusin nii kuis torust tuli.. meeletu. Pildid peaksid millalgi ilmuma.
Õhtul saime pidu. Isegi need, kes muidu ei ole klassipidudel käinud, olid seekord kohal. No.. osad.. need ei tule nii ehk naa.

Täna olen ühe tunni koolis veetnud, tere ülejäänud päeva olen plakatite ja flaieritega möllanud. Kiriklas käisime ka Tuuliga, seoses noortevahetusega.

Homme saame eemale. Õnneks.
Ja selline näebki välja minu viis kirjandiks valmistumisele.
Iseenesest, ma ei põe.. usun, et kirjutan nii, nagu varemgi. Uut aju ma ei saa, hinge ja südant samuti mitte. Kirjand tuleb minulik. Muud ei oska lisada selle kohta.


Päikest on nii palju! Hästi palju!
Olen mõelnud, et eksamid võiksid olla pimedal ajal.. vihmasel ja sombusel ajal. Sellise kauni ilmaga valgub mõte ju laiali!

Minu tulevikuplaanid on nagu nad on. Hetkel on kuul nii koos, et alles õhtul sätin end siia tagasi.. CV ja muud asjad vaja täita. Eks näis..

Suur tahtmine on ära saada.. täna arutasime "Väikest printsi".. mina olen sellest grupist pärit, kes tahavad tõesti eemale saada, et ükspäev tagasi tulla. Mitte see, kes ainult räägib ja tegelikult ei taha kuhugi minna.
Seda, kas ma päris täpselt tean, ma ei tea.. aga ma tean, et ma tahan ja olen valmis minema.. kuhugi pean ma ju ometi saama. Maailm ei saa nii väike olla, et mina liikuma ei pääse.

Eks näis, nagu ma ennist juba ütlesin.

Lähen.. puhkan.. uudistan..

!

teisipäev, 22. aprill 2008

Lapsepõlve päev siis.. pildid tulevad hiljem. :) Ehk siis nüüd: http://fotoalbum.ee/photos/Xpress/sets/435611

Suur väsimus.. koristasin just enda riiulid tühjaks.. kõik vihikud paneme homme kasti.. kunagi saan lastelastele näidata :D

Käisime Viljandis trash'i kuulamas (http://www.trash.dk/). SUPER!!! Hoopis midagi teistsugust. Nagu stomp vms.. prügikastide ja harjadega.

PS. nende kodukalt saab üht videot ka vaadata.

Homme siis tutipäev.. :)
Kummaline olek.. kentsakas.. jah.. ja saabki otsa.. peaaegu.

Homme võiks ühe peokese ka maha panna :)

pühapäev, 20. aprill 2008

Olen juba 2 korda suure teksti maha pannud.. aga ma ei kirjuta seda siia.

Ütlen vaid seda, et mul on nii KÕRINI!


Tahan teha midagi inimestega, kes tahavad sama palju või veel rohkemgi kui mina. Tahan heinamaale joonistama, tahan mere äärde, päikese kätte.. loojangule ja tõusule. Tahan toredaid inimesi enda ümber ja mahlakaid vestlusi. Tahan head muusikat ja nautida elu.. aga mitte sedasi..
..selle pasa sees.


Vahel see tõesti on nii. Pask.


Viimati oli mul tõsiselt mõnus Tartus, Timoga. Janega, kui me kella kolmeni juttu ajasime. Ja Kadri pool eelmisel nädalavahetusel ning Maritaga ühel argipäeval..
Need olid mõnusad ajad.

Tahan välismaale.. tahan.. aga nii viltu veab.. ometi ma loodan veel. Ikka veel.
Ja samas tahan Eestisse, kuid siit eemale.. keskkonnavahetust tahan.

Dagö on hea.. laulab mulle kõrva hetkel oma uusi lugusid.
Ah, mis seal ikka, elame-näeme.

Varsti saan kõigest lahti öelda.. millest tahan.
Vampiire on kõik kohad täis.



jah.
Vähemalt pole õiged.. tunded kadunud.. emotsioonid pole kadunud.. ja õnneks ei kao kuu kuhugi.. ning ööd ei kao.
Ma tahan ainult koolile end pühendada.. või siis teha kooli kõrvalt midagi, mida teised ka teha tahavad. Vastik on teha midagi, mida kõik ei tahagi nii väga teha.

Ja ma tahan nii väga, et osad vanad asjad leiaksid oma lahenduse. Jah, ma pean seda siiski rääkima.. isegi kui ma tunnen, et enam ei peaks. Pean küll. Jah, ma pean, sest ma tunnen, et seda on vaja.
Aga need vanad asjad ei saa ju lõppeda veel. Ja ka see on..

Vastik.
Ja kõrini.

Aga ometi olen ma päris õnnelik.
Oma väikese igatsustundega.

Vaheldust.
Vajadus.

Ma lähen nüüd pesema. Ja kujutan ette, et olen kusagil ära. Eemal. Tünnisaunas või Sinises Laguunis või Peipsi järves või Amazonase vihmametsas või Vahemeres.. ükskõik kus, aga mitte siin.


Varsti näeme (sina, teie, Sina ja Sina ka)!
Ja ma tahan näha ainult tahet täis nägusid, muidu ma lihtsalt lähen ära. Ja veel varem, kui plaanitud.

Mitte, et see peaks kedagi hirmutama.. lihtsalt.

laupäev, 19. aprill 2008

Eile oli siis meie koolis KEVAD rokk+tsill. 4 bändi ja palju erinevat muusikat. Mõnus vaheldus ning lõõgastus. Palju erinevaid inimesi ja tundeid. Minevik ja olevik kõik ühes kohas. Igasuguseid inimesi on ikka olemas.. kummaline, kuidas kõik on, oli.

Suure möllu tegime ära ning läksime edasi. Olime pool ööd Mihkli juures. Omamoodi seiklus.

Täna magasin kaheni ja siis hakkasin koristama, siiani on pooleli.. täna on palju teha, tegus päev ja laiskus ning hirm ning.. eksamid ja kõik muu.. oh, ma lihtsalt ei tea.. ei tea.


Las läheb veel aega mööda, siis tean rohkem.

neljapäev, 17. aprill 2008

Kuidagi nii kummaline on olla. Täna on vihmane ka, aga see ei ole sellest. Kõht on hästi täis. Tegime prantsuse keele omadega süüa. Kana, salatit, šokolaadikooki ka. Maitsev oli. Nüüd kuulan Dagöt ja mõtlen, et plakati jaoks on vaja info kokku panna.. siis vaja veel tegeleda osade tegemistega, mis ei kannata enam oodata. Õhtul, mitte praegu. Olen kuidagi väljas.. tühi.. ja nii täis. Mul on alati sedasi olnud.

2 tundi oli liiga väike aeg. Kummaline on see, et sõnu ei tule siis, kui vaja on.. nad tulevad alati siis, kui enam ei ole vaja. Jah.. selline nostalgiline olek. See ei ole paha, kentsakas. Emotsioonid on nii seinat seina.

Täna hirmutas inglise keele eksam mind ära.. kirjand ka. Varsti on kool läbi ja siis saan vahepeal puhata ka. Kummaline on olla.. väga kummaline. Kusjuures see olek meenutab midagi, mis kunagi on olnud. Ma ei tea, miks see mind nii nukraks teeb.. liiga vähe aega.. vist.

Aga mul on hea meel, mis sest, et vihma sajab ja lained pea peal kokku löövad. Hea on olla..

inimesed on head.

esmaspäev, 14. aprill 2008

Kummaline, kuidas need asjad käivad..
Vahel tahaksin kõik välja paisata.. karjuda.. ringi tuuseldada, lihtsalt sind läbi rahmeldada nende lolluste pärast.. ma ei tea, mida kõike veel :D
Aga SA EI SAA JU ARU!!!!! Milline iroonia, milline koomilisus.. ja kui valus see vahepeal on.

all that bull*s*it you lied about me.. it's not working anymore!

Kummaline.. mina peaksin hoopis vihkama, pahane olema (no, eks ma olin ka) ja pikka viha pidama.. aeg on möödas, pahameel kaudunud. Jah, tore siis, meeldiv, tõesti (see pole irooniaga!).. aga kes teab, mis susser vusser.. isegi mina ei tea.. need 6 kuud, ja ma ei saa kindel olla :D aga ometi kõik tõendid näitavad seda, ma ise näen seda. Jah.. kummaline.. hoopis mina peaksin kuri olema. :)
Ma tunnen, et kõik veel pöördub.. läheb kuidagi teisiti.. no, ma tunnen seda juba pikemat aega.

See selleks.. blablablablaaaaaa..

Mul on liiga hea olla, et seda meeleolu lörtsida.
Kohe tuleb magus uni ja peagi on suured tööd möödas ning kauaoodatud tulemas.
Appi, kuidas ma armastan sellist elu! Seiklused.. isegi igatsus on nii hea.. sest kui ükspäev sa näed, kohtud. Ja ma saan seda olukorda varsti nautida. Ja loodan, et kunagi hiljem veel ja veel ja veel ükskõik, kelle heaga, kes mul on :)

Hea noh!


http://www.youtube.com/watch?v=aBKcKQHZXks&eurl=http://www.orkut.com/FavoriteVideos.aspx?uid=58575133908953019&na=4&nst=26&nid=dWlkXzAwMjYyMTkyNDB8ZnRfdmlkLG5

pühapäev, 13. aprill 2008

Saun ja maaõhk teevad head

Eilne õhtu siis. Sauna sain.. viimati käisin seal vist 27.12. Otepääl.. hahaa.. naljanumber.. õige eestlane peab saunas ikka iga laupäev käima, aga jah.. meie siin.. linnarahvas.. kohati lausa häbiasi, et sauna nii tihti ei saa, aga seda erilisem see on.
Nojah.. käisime saunas ära ja vaatasime natukene telekat ning siis magama. Hommikul molutasime veel natukene. Helistasin Timole ka (ta sai täna 21) ja kolmapäeval vist näeme ikka. Helenal ka sünnipäev ju. Õnneks sain Kaidoga, ta ise läks ka oma koju, Tallinna.

Nüüd istun siin, ajaloovihik avatud, loen netist Iseseisvuse taastamise kohta ja NSV Liidu lagunemisest. Kummaline.. kõigest nädal veel (mõtlen tööpäevi) ja siis ongi eksamiperiood. Praegu on kõige parem üks päev korraga elada. Tulevik on väga ähmane. Uurin ja puurin, sebin ja siblin.. oleks justkui eesmärk, aga miski mängib minu vastu. Kolmapäeval pean end vist käsile võtma.. mnjaa. No.. muidugi kaob isu ära, kui aina saadad neid kirju ja siis ei vastata. Aga see pole ka mingi takistus. Saadan kasvõi 50 kirja ühele isikule kui vaja. Ükskord peab ikka vastama.

"Superstaari" vaatasin.. no, mida?!! Kuidas on see võimalik, et Keit, kes nii hästi laulab, välja läks. Ja see teine.. mul ei tule isegi ta nimi meelde.. sai edasi.. arvata on, et mingid kutid helistasid tema poolt, kuna ta on suht beib ja tema õpsid ka, sest tüüp pürgib kulla poole ;)
Palju õnne, aga ausalt.. ta oli päris hale laval.

Siinkohal tervitan Kadrit ja Kaidot, kellega koos veetsin ühe maru nädalavahetuse!
Ning veelkord: Palju õnne sünnipäevaks Helena ja Timo! :)

Kallistamisteni!

laupäev, 12. aprill 2008

vaheldus. viimaks.

Reede
Laman hetkel risti voodis. Ma ei ole kodus, olen Jõgeval, klassiõe, eelkõige sõbra Kadri juures, ta ise on hetkel pesemas. Ma pole ammu end nädalavahetusel välja ajanud.. kuhugi eemale sõitnud, tänane tundus just õige päev olevat ja ongi. Täna olin koolis maskoti sees.. 3 tundi vähemalt. 1.-4. klassidel oli näitemängupäev. Nad on ikka väga vahvad :) 7 päeva ametlikku kooli veel, siis on eksamiperiood.. kummaline. Saabusime umbes pool tundi tagasi Jõgeva kultuurikeskusest.. kõrgemal koorekihil on seal pidu.. tantsivad ja söövad ja joovad. Kadri ema on puhvetis seal hetkel.. tal on nii palju teha, aitasime asju kohale viia ja tassisime, otsisime igasuguseid nõuseid jms.. hullumaja, aga nii hea vaheldus vaimsele tegevusele. Ja vähemalt sai kedagi aidata täna :)Kaido saabus just, vaatame siin Dr. House´i, väga hea sari!
Varsti lähme välja.. kuhugi.. kellegi juurde. Mõnus vaheldus :) toredad inimesed.

Laupäev
Ongi siis laupäev, koogi tainas kerkib. Eile sain päris hilja voodisse, poole nelja ajal. Täna hommikul põrutasime siis Tartu. Ilus päikeseline ilm oli. Käisime haiglas.. minust ei saa küll arsti, see on nüüd kindel. Kuidagi nii umbne on ja.. aga Kaido vanaema oli küll rõõmus, et me tulime. Siis kolasime niisama poodides.. midagi ei ostnudki, aga kolmapäeval lähen uuesti (kui Timo ikka on kolmapäeval Tartus, loodame).
Riido ja Lauri - tobud, olid juba Põltsus, kui helistasin.. pidin ju Riidoga veel koju saama ja.. Peipsi äärde nad ka ei läinud.. ei oska asju ajada, ma ütlen :D
Aga nüüd saangi veel Kadri juures olla. :)

Homme õppima.. hehee.. aga täna.. eks näis, mis õhtu toob ;)

teisipäev, 8. aprill 2008

Pühapäev oli üks päris masendav päev.. kui aus olla, siis terve nädalavahetus oli seda. Tegin paar sammu, mis muutsid natukene mind ja kedagi teist ka..

Teisipäeva õhtu ja vene keel on peaaegu selge, raamat täiesti läbi ning homne võib tulla! Olen pühapäevast alates ainult õppinud ja õppinud.. hullumaja, kuid natukene veel ja siis on see läbi.. jätkuvad vaid eksamitunnid. Otsisin veerand tundi tagasi endast pilti lapsepõlvepäeva jaoks.. ei oska valida ja kui aus olla, siis ei olegi eriti neid lapsepõlvefotosid.. just neid, kus ma pisike põnn olen.
Asjad liiguvad, vaikselt. Eile meisterdasime plakateid. Tulemas on KEVAD ROKK TSILL kontsert koolis.. 4 esinejat laval (bändid jms). Istusin siin millalgi.. msnnis.. ma istun viimasel ajal väga harva siin. Ei kannata eriti arvuti taga olla, selg jääb haigeks ja kuna isegi peab siin vahel tööd tegema, siis niisama ei raatsi küll aega raista. Praegu olen siin muusika pärast ja selle sissekande pärast.

Oletatav kava järgnevatest sündmustest:

9.04. - Emme sünnipäev

10.04. - Kontsert PÜGis: Taavi Otsus ja meie neidude ansambel (lähen appi laudu katma); Kaisa ja Lailiga kokku saada?!

11.04. - Oi, ei tea, mis see päev endaga toob.. nad räägivad midagi peost. Pole ammu mingit pidu teinud. Nüüd küll võiks.

13.04. - Helena ja Timo sünnipäevad!

14.04. - noortekas kokkusaamine???

16.04. - Tartu??? Kõik oleneb, kas ta on seal siis või ei.

18.04. - KEVAD ROKK TSILL

22.04. - Lapsepõlvepäev! Viljandisse Kultuuriakadeemiasse kontserti kuulama/vaatama.

23.04. - Tutipäev.. lõpukella aktus.. jooks läbi koolimaja ja mööda linna..

26.04. - KIRJAND!

27.04. - Filmi- ja kultuuripäev "Täht on sündinud" projekti raames.

...

selle kõige vahele mahub meeletul hulgal õppimist, loodetavasti lõõgastust ka ja muidugi tahan ma ootamatuid seiklusi ning häid emotsioone ja mõtteid.. ma arvan, et selle kõik ma saan ka.

Ja nad lähevad homme Palestiinasse.. loodan, et nad näevad seal vanu häid tuttavaid, kes ühel kevadel siingi käisid..

Muide.. asi vist liigub.. ja ma ei peagi septembrist siia jääma.. eks näis. Kohe hakkan sellega tegelema.. kohe.

Reedel pidu? Homme ajan seda asja ;)

Tahan lamada heinamaal, õlekors suus ja jälgida taevas liikuvaid pilvi. Tohin?
Veel tahan ma sõita autoga mööda maanteid ja kuulata kõige paremat muusikat ning tunda tuult enda juustes.. tahan sirutada käe aknast välja ja tuult katsuda.
Ma tahan istuda maha heada inimestega.. juttu ajada ja lõõgastuda, süüa midagi head ja nautida ennast ja neid.

Varsti.

laupäev, 5. aprill 2008

Jah, ausus teeb haiget endale ja teistele.
Anna mulle andeks, aga nii on kõige parem. Usu, ka sinu jaoks.

Ma tunnen, et ma vajan seda, mis on.. vabadust.. ma lihtsalt vajan seda. Ja kes teab, ehk armun alles 30selt täiesti ja põhjalikult ja see viib mu mõistuse. Hetkel on mul nii raske kedagi kellestki paremaks pidada.. ma hindan enda sõpru väga. Sind ja teisi sõpru. Ma ei tea, mida ma tahan.. ootan.. aga ma tean, et seda ma ei taha.


Andesta.



vestlen.. ja kuulan häid laule. Uni on silmas, aga mis siis sellest.. homme ju vaba päev.

neljapäev, 3. aprill 2008

Jah.. olen vastik tülitekitaja, kelle suu võiks olla kokku õmmeldud ning mõtted viie sekundi jooksul peast kaduda.
Oh, kuidas inimesed mind siis armastaksid :)

Mõni teine inimene ütleks kindlasti, et las nad siis solvuvad.. las olla.. jäta..
aga mina ei saa. Ei saa jätta.

Rumal Kadi õpib selle koha pealt nagu iga teine õpib mingi asja pealt. See on minu nõrk külg. Vähemalt ma tean seda.. ja eks ma siis kleebin suukese kinni ja nõustun.. pealtnäha iga asjaga.. isegi nendega, mis nii väga ei meeldi. Tuuli oskab natukene seda.. ta oskab end vaos hoida.. ja ei lähe otse priuskama nagu mina.. va. jobukas. Ausalt :D

Olge mureta, varsti saate minust lahti.. mina, kes ma alati keema lähen ja ei suuda põhjamaainimese kombel end vaos hoida. HEAS MÕTTES! Uskuge ometi! Iga minu sõna ei pea ka olema halva tähendusega... oeh.


Aga.. tegelikult on viimastel päevadel üllatavalt hea.. pooleaastane vaikus sai õrnadeks sõnadeks.
Suur edasiminek. Siia juurde taas see traditsiooniline lause: igal asjal oma aeg. Minu aeg tuleb.

Ning TIMO ON EESTIMAA PINNAL NÜÜDSEKS 3 PÄEVA JUBA (vist) !!! Lahe :D
Tagasi füüsika kallale. Karamba! :)

teisipäev, 1. aprill 2008

Kiire, kiire, kiire, kiire, kiire, kiire, kuid ma olen päris õnnelik! Igas päevas on midagi ilusat.. hetkel.

Ootan vastust.. tuleviku küsimus. ???

Noortevahetuse projekt läks taas teele.

Noortealgatus areneb edasi ;)

Vene keele kursuses on 3 viit.

Kool täitsa meeldib hetkel.. ja vaeva peab ka nägema hetkel. Kummaline, et mõni saab öelda, et 12 klass ei ole teab mis raske.. ja kahelda selles, et näiteks mul ja mõnel veel kulub enamus ajast õppimisele.. kummaline.. aga pole vahet. Ma teen ikkagi seda, mis eelkõige tähtis. Vot.

Olav Ehala jt. meie koolis Jazzkontserti andmas.

Üllatus üllatus: võitsin Good Charlotte'i pileti ja koheselt otsustasin sellest loobuda.. hea pakkumine.. väga hea, aga Tartu eelkõige. Tartu ja lõpuriided.

MA SAAN HOMME TARTU!!!

Marita.. kirjutasin sulle juba kõik, mis tahtsin öelda.. ma ei hakka enam seda välja pressima. Tea, et Sinuga ei ole kunagi igav ega tüütu. Uskumatu, kui hästi ma end Sinuga koosolles tuunen. Kallis oled! Armastan Sind Väga!

Ja Timo.. Tuleb/ehk ei tule .. peagi Eestisse. Hea uudis, päriselt. Pole üle aasta kohtunud.

Ja nüüd tuleb vaid oodata.. nii üht kui ka teist.

Homseni!

Ja veel.. kui tuleb aeg, siis ma räägin. See jooksev teema..

esmaspäev, 31. märts 2008

Üks koolinädal juba läbi ja teine algas täna. Vähe on veel jäänud. Kavatsen hea lõpuspurdi teha. Kohe lähengi raamatut lugema. Remarque ja siis Salanger.

Eelmine nädal oli asjalik. Lahtiseid otsi on palju. Ootad ja ootad. Teinekord ei saagi midagi teha, peab olema kannatlik.

Mõne koha pealt vaikin. Sest igat asja ei saa ega tohigi avalikkuse ette tuua. :)

Reedel tegime lumememme ja sõda kunstiajaloo tunnis. Laupäeval oli meie grupi pidu. Tore oli, ainult Joosep ja Kätrin ja Mait ja Neili ja Toomas puudusid seekord. Jura.. ükskord peab tulema ikka õige pidu :)

Elan päev korraga.

Täna on issil sünnipäev - ilus 42.

Maritaga pidin ka õue minema.. sinna see ongi jäänud. Ning Haraldiga pole ka ammu väljas käinud. Tegemised.. aeg.

Timoga ikka räägin vahepeal netis.

Jah.. vaikselt liigub. Tasa ja targu :)
Peaks end äkki kolmapäeval Tartu ajama..?

esmaspäev, 24. märts 2008

ja ta ütles, et meil pole siin enam midagi arutada..

see on siis kui usud üht ja ainult üht ja ei kuula enam midagi muud.

aga.. nagu ma ütlesin: õige aeg.

:)

ei ei ei.. ma ei räägi sellest, mida nemad nimetavad käimiseks.. armastuseks.. liblikateks kõhus. Ei.. see on midagi enamat.. hoopis enamat: räägin sõprusest. Sõprusest! Kogu aeg ja alati olen seda teinud. Ma ei ole ühtegi jama teinud liblikate pärast oma kõhus. Paljud saavad alguse sõprusest.. need arusaamatused.

Ja nemad pabistavad ja ei usu..

hindan liiga palju sõprust. See oleks ju olemata.. kui ei oleks olnud sõpruse tunnet.. et SEE ongi SÕPRUS! Et sõprus võib olla tõesti nii hea.. jah, ei või. Mõne jaoks ei või. Ja nad panevad selle kohe.. mis see nüüd oligi 'talle meeldib minu poiss' arvele. See jama on möödas selles jamas.

Vahel, külavtes head, saame halva.

http://profile.myspace.com/index.cfm?fuseaction=user.viewprofile&friendID=214253963

Ma ei tea ja ei peagi. Ükspäev ehk.. aga ehk mitte kunagi. Kahju, et mul poh**i ei ole.. aga ehk ongi see parem kui mängida kivikuju, rüütlit ja eriti õilsat ning armastusväärset inimest.. teeselda, et oled eksimatu.

Palju õnne.. ükskord näeb iga väiksemgi ajukääbik, et see pole SEE.

Ja äkki olengi mina see ajukääbik, kes rikkus ära kogu värgi.. olen sellele algusest peale sellise pilguga ka vaadanud. Ei, ma tõesti ei taha ega ei ilustagi ainult ennast. Minusugune ajukääbik sai juba oma õppetunni.
Jah, oletame, et ma olen nüüd keegi teine, kes ütleb, et mina rikkusin kogu asja ära. Oleks võinud ju vait olla ja üritada endale selgeks teha, et SÕNA pole sisuga ja PILK, mis on nii täis on tegelikult tühi, et kui ütelda teisele, et hoolid temast, siis tegelikult ei hooli.. miks öelda neid tühje sõnu ja saata neid tühje pilke?
Liiga erinevad maailmad ja liiga erinev arusaam tundest sõprus.. hoolimine.. pilk.. lubadus.. sõna.

Kui mina ükspäev kõrvuni sees olen, nii sees kui vähegi olla saab, siis ei kujuta ma ettegi, et ma piiraks vabadust.. kellegi temal ja endal. Ja ata-ata kui ma seda tegema peaksin.

Liiga erinev maailmapilt ja arusaam. See ei peaks olema takistus.. aga näete, on.

Ma ei peaks ju.. aga ma tunnen, et see on vale. Ja siiani usun, et nii ei jää. Vale heidab kuue.


Ma ei peaks.
Aga sisemus ütleb, et pean.
Ei ole kerge.. aga enam kergemaks ei saa ka teha, kui olen juba proovinud ja üritanud.
Igal asjal oma aeg ja koht.
Juusiis pole veel minu aeg.
Aga see ei jää tulemata.
mkm, ei.. nüüd peaks tulema vist rahulolu.

http://profile.myspace.com/index.cfm?fuseaction=user.viewprofile&friendid=218071240

Ei, mis mina.. ärevus, sest kool saab läbi ja uudishimu, sest siiani ei tea, kas mind ootamas Argentiina, Hispaania või kodumaa haridusmajakesed.
Õnneks on veel aega. Selles mõttes õnneks.


Vene keel
Inglise keel
Bioloogia

Marss õppima!

laupäev, 22. märts 2008

See
http://youtube.com/watch?v=9B-h1EEsKDA&feature=related
see
http://youtube.com/watch?v=grFSktOx6qo&feature=related
see
http://youtube.com/watch?v=2UZsIGQaLKI&feature=related
see
http://youtube.com/watch?v=NpKx8Z76QdE&feature=related
ja otseloomulikult.. see
http://youtube.com/watch?v=R_kLwQJUqYU&feature=related

Suvi 2006
Kihnu
Karmeni cd-pleier
männid
päike
meri
hea tunne
...

võin öelda, et olin õnnelik.

Kuulan neid laule nüüd.. ja tunnen, et olen päris rahul, aga mitte enam sedasi nagu siis. Kuid usun, et need ajad ei jää tulemata, kus taas saan öelda nii.

Palju head on. Häid inimesi. Mõtteid.

Aga ma tahan hetkel miskit muud. Eemalduda, et tulla tagasi.

Hea.
Aitäh.


Varsti liigun õue.

neljapäev, 20. märts 2008

Kuidas?

Kuidas saavad asjad korda, kui ma ei saa enam midagi teha.. kuidas teistel nii lihtne on.. nii mulle näib. Miks minule teeb see haiget, et nii on? Jah.. nad ütlevad: ta ei ole sind väärt.. ükskord ta saab aru.. kõik muutub kord, kannata.. ja mina ei tea enam ammu.

Vahel on lihtsam, siis on jälle raskem. Jah, nemad ehk ei kirjuta enda mõtteid avalikkusele üles.. niivõrd kuivõrd avalikuks seda kohta siin võib nimetada.
Mina kirjutan. Vahel teeb nii kurvaks, et inimesed nii rumalad oskavad olla. Mitte, et mina ei oleks.. aga need olukorrad, kus saaks.. teisiti.. nad peavad ikka ainult lihtsama tee valima. Miks nad valetavad? Mängivad? Kus on südametunnistus?

Kummaline.

Teadmine, et osad inimesed, kes võiksid arvata head.. enam nii ei arva, sest teised mõjutavad nende arvamust. Ja siis lähebki kõik rajalt välja.. metsa. Ja ma ei saa midagi teha. Lähen ja alandan end.. pimedale sa ei seleta, milline on punane.. ei saa öelda, et see on vere värv, kui ta ei ole seda kunagi näinud.
Raske. Vahel on. Hetkel on jälle.

Olen küll inimeste keskel.. harva on täiesti hea.. hingesuguluse tunne osade inimestega.
Jah elu on elamist väärt. Häid hetki on nii palju.. rõõmsaid momente elust võtta..

Millega ma selle ära olen teeninud? Pahameele.

njah :)

See you soon.

Esiteks:
http://www.youtube.com/watch?v=51V1VMkuyx0

ja kui olete natukene aega juba kuulanud, siis vaatame edasi.
Minul on juba mõnus olla.. igatahes.
Alustame.
Teiseks:

Teisipäeval ja kolmapäeval oli seminar. Türi-Allikul? Vist oli selline nimi. Veski-Silla motellis ööbisime ja tegutsesime. Teemaks oli inimkaubandus. Sain väga palju vajalikku infot.. see oli omamoodi huvitav seminar. Lahedad inimesed ja mõnus aeg. Tagasitulles lugesime vastutulevaid autosid.. kes saab kõige rohkem Audisid, Forde, Volvosid, Opeleid, Toyotasid jne jne.. hehee :D minu võit: kuni Põltsamaani sain ligi 37 Fordi ;)

Õhtuks olin nii unine ja kõht oli ka megatäis.. läksin siis natukeseks seiklema maailma. Jõudsin hetk tagasi kohale.
Ja no.. ausalt.. give me a break!
Inimesed on ikka täiesti pööraseks läinud. Mulle on vist otsa ette kirjutatud: "Vala oma pahameel siia!" :D
See on koomiline. Ebameeldiv, aga koomiline. Heh.. olge mureta.. natukene veel ja ma olen läinud.
Kõige koomilisem ongi see, et isegi kui kõik ilusasti ära teed, isegi siis leiavad inimesed midagi mille kallal nokkida.

Kolmandaks:
Aa.. tegin oma elus ühe suuremat sorti muudatuse (wink-wink). Eks aja pikku hakkavad jutut linna vahel liikuma. Inimestel on ju ikka põnev teiste eludes surkida. ;)

Nüüd asun asju lahti pakkima ja siis raamatu kallale, milleks on seekord Vladimir Nabokov "Kutse tapalavale" (eelviimane kohustuslik kirjandus!), teise võtsin vabatahtlikult: Anna Gavalda "Ma armastasin teda".. raamatukokku jäi muidugi tosin raamatut, mida ma veel tahaksin tulevikus laenutada.. üks Hemigway raamat.. mingi uus vist. Trükk tundus küll uus olevat jm.
Gavalda üht raamatut olen juba lugenud: "Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks". Priit soovitas kunagi neid. Esimest lugesin soojal suvel rõdu peal.. teist loen lumesajuga toas :) Loodan, et see vaheaeg jõuan.

Peale selle on vene keel vaja ära tõlkida.. see läheb kiiresti.. seekord on mul vähe teksti. Aga siis veel kokkuvõte ka ju ja lugema õppida ja tõlkima.. omajagu tööd.

Ja muidugi CV ja kaaskiri ka. Need kohe kindlasti.

Ning siis need ülejäänud asjad.. kui korraga mõelda kõigi nende asjade peale, võib lausa lolliks minna. Tasapisi.. pisitasa nagu aiakas ütleb.

Lõpetuseks:
Alustan siis.. söögiga! :D

esmaspäev, 17. märts 2008



ÖÖKOOL
7.-12.kl õpilane!
Kas tahaksid veeta ühe huvitava ning seiklusrikka öö koolis? Kui JAH, siis loe edasi.
16. märtsi õhtul on Sinulgi võimalus tulla kooli
kella 18.00-ks ja jääda ööseks.
Registreerimine algab kell 17.30.
Öökoolist tuleb lahkuda 17. märtsil kell 13.00.
Oleme mõelnud sellele, et Sul igav ei hakkaks,
seega on õhtu jooksul toimumas palju huvitavat.
Mängud ja võistlused
Koolitused (seksuaalkasvatus, HIV/AIDSi ennetus, väärtushinnangud, hingesugulast otsides, liiklusohutus, kuritegevus)
Töötoad (NB! jalga panna varvassokid)
Esinejad
Filmi vaatamine
Ööjutud
Ööbimine toimub klassides, seega igaüks muretseb endale kõik vajaliku magamiseks. Hea kõhutäie eest oleme samuti hoolt kandnud.
PS! Kohtade arv on piiratud, seega toimub eelregistreerimine.
Palume soovijatel registreerida hiljemalt 10. märtsiks projektijuhi Annika juures ja tasuda ka osavõtumaks. Kõik see maksab Sinule kõigest 50 krooni.
Projekti rahastab Eesti Õpilasesinduse Liit (ISIC Projektitoetus) ja Põltsamaa Ühisgümnaasium.
Öökoolist osavõtjatel on kohustuslik esitada lapsevanema luba, blanketi saab välja trükkida siit.

Lahe oli. Täiega lahe. :)
Olen väga väsinud. Magasin 2 tundi öösel ja 5 tundi kodus. Pole 2 päeva netis käinud. Lugesin kirjad ära, saatsin osad edasi ja nüüd hakkan homseks seminariks asju pakkima ja siis pesema ja siis perenaisi vaatama kanal 2-st.

Jah, pärast kolmapäeva hakkab suur töö pihta. Kool pole ju veel läbi..

Ootan oma kirju nagu tobuke, aga siiski ootan ja loodan, et tulevik tuleb helgem ;)

:)





kolmapäev, 12. märts 2008

Suht metsas..

Tartu jäi ära.

Ajaloo töö läks ka metsa, ometi ma õppisin.. mnjah.

siis see.. avaldus.. ah, ei tea.

Ei ole eriti tuju. Ei ole midagi positiivset.. va.

see hea lugu, mida ma hetkel kuulan ja teadmine, et vaheaeg pole kaugel.

Vahel ongi nässus.. :(

teisipäev, 11. märts 2008

Juba on osad asjad uppis. Tartu jääb ära.. teine kord!

in action

Hetkene kalendriplaan:
  • 12.03. - Kool ja siis Tartu!
  • 13.03. - ettevõtluspäev Jõgeval ja siis ÕE koosolek. ÜLITÄHTIS!
  • 14.03. - koosolek noortekas!
  • 16.-17.03. - ÖÖKOOL!!!
  • 18.-19.03. - Seminar Järvamaal! / töötoad noortekas
  • 22.03. - meie grupi pidu? Viimaks?! Lõpuks saab puhata :)

ja edasist ei taha ma veel mõeldagi.

Aga tänane noortekogu koosolek üllatas mind positiivselt. Me jõudsime nii palju asju ära arutada ja ülesanded korralikult ära jagada. Väga mõnus oli. Ausalt. Õnneks tuleb seminar ja siis võib meil veel lahedam olla. :)

Öökooli ootan väga.. tõsiselt kohe.

Täna, homme, ülehomme olen rakkes.. Homsesse toob lõõgastust Tartu. Kino ja poed. Vaikselt mõtlen juba lõpupeole.. riided ju!

Rahu, ainult rahu. Mu pea kihiseb seestpoolt. Peaks aja maha võtma ja tegema pool tundi neid hingamisharjutusi, mis me kõnelaagris tegime. Mis sest, et see kihin mulle meeldib.. kuid rahu ja vaikust on ka vaja. Ja siis tulen tagasi ja lõpetan oma asjad.

Appi, mu pea :D

esmaspäev, 10. märts 2008

Puhkust!

Puhkust!

Puhkust!

Puhkust!

Puhkust!

Puhkust!

Puhkust!

Mulle meeldib, kui on palju teha, aga kui juba ahistama hakatakse ja vabadust piirama, siis ei meeldi.

Õnneks tuleb Öökool. Ainuke asi, mida hetkel väga ootan :)
Jah, ma olin täna natukene kummaline. Olen seda muidu ka.. aga.. Lihtsalt.. tunne pole õige. Ei ole ja ma olen natukene kurb, aga samas.. õnnelik, et ma selle ära tabasin.

Õige aeg.. ja siis.. :)
hakkab parem. Ausalt.

reede, 7. märts 2008

Kui sa oled viimseni endast välja aetud selle kõige otsesemas tähenduses, siis paratamatult muutun ma natukene liiga vastikuks. Raske on säilitada kannatus ja enesevalitsus.
Peaaegu iga päev tahaksin ma kõik välja öelda.

Ükspäev on see jama läbi.
Nii lihtsalt ei käituta nagu sina tegid..

sõber või asi.. rumal. Väga rumal.


Ma ei oleks kunagi arvanud, et pean nii kaua midagi selgitama.. ootama.. see on sama hea.. kui seletada sulle, miks punane on punane. Või miks päike soojendab meid.. või..
ühesõnaga.. loll ei saa ikka aru. Senikaua, kui sa ei õpi end teiste olukorda panema, ei saagi sa mõista.

.. ei saagi.

AITAB!
Olen juba hiljaks jäämas.
Pole 100 aastat siia kirjutanud. Tihe koolinädal on möödas.
Koosolekud
ettevõtluspäev
ÖÖKOOL
kontrolltöö kontrolltöö järel
jne
jne

Ei, ma ei kurda. Kõik see on vahva! Eriti öökool. Midagi esmakordset meie koolis. Ja hea, motivatsiooni täis meeskond ka.

Kahju, et muud asjad sedasi ei liigu.. aga lootus pole kadunud. Ja ei kurda ka, jällegi.

Vahetades teemat..
ikka see sama idiootlik.. ei.. lausa haigelt nõme käitumine. "meie näime ideaalsetena".. endal seest mädaneb. Absurd! Ise ka aru saate, kui haige. See oli nii ammu.. ja ma olen oma eluga palju edasi läinud, kuid mõni meist käitub ikka nagu pime. Jah, oledki pime! Mitte midagi sa ei tea ja ei lasknud öelda ka. Ole siis pime! Su oma vaba valik! Kunagi saad ikka kõik teada.

Ega mina siis niisama siia maailma pole sündinud. Kui mul on võimalus, siis kasutan seda. Varem või hiljem. Sest ennast ma ka sopaga ei lase määrida.

Minugipoolest.. mängige seda nõmedat mängu.. vaadake minust mööda. Naeratage võltsnaeratust ja tundke end süüdimatutena. Sügaval sisimas.. teate ise ka, et see pole päris see.

Jah, ma olen õel. Jah, ma tahan, et Sa saaksid sellest ükskord aru, kui loll sa olid, oled. Sest elu ei saa olla nii ebaõiglane, et sa jäädki päikese kätte peesitama.. saad päikesepiste.
Nojah.. olen õel siis olen. Aga eks ikka põhjusega. :)

Kui ma vastasin eestikeele õpetajale Remarque teost "Läänerindel muutuseta", siis jõudsime ühele järeldusele: sõdade põhjused on ammused lahendamata probleemid.

Minu sõda on alles ees. Ei, ma ei ole kättemaksuhimuline.. natukene ka seda ehk. Aga ma lihtsalt tahan seda, mis mult ära võeti: õigus selgitada ja näidata ka asja teist poolt.
Sest tollel lool ei ole ainult üks pool, mida te nii väga püüate näidata.

Ma ei saa sellele täna enam mõelda, sest mul hakkab paha sellest haigest käitumisest!
Päevast päeva. Ma ei jõua ära oodata, millal kool läbi saab. Samas.. oi, kui paras, et te päevast päeva mu nägu peate nägema, mu häält kuulma. PARAS!

Kõik on alles ees.. ei taha öelda, et hullem.. aga kõik. See on lihtsalt ajapikendus, mis hetkel toimub. Te ei usu mind?
Parem hakake uskuma.


Oeh..
Nüüd lähen õue, talv on. Ja kohe saab pitsat süüa ja filmi vaadata ja muud head.


Teisele lainele.
Ükspäev korjan selle teema uuesti üles. Aga selleks tuleb oma aeg.


Muide.. Timo jõudis eile Aafrikast Inglismaale! Füüsiliselt jälle lähemal, kuid see ei ole nii tajutav kui vaimne lähedus. Fantastiline :)
Tõeline sõprus.. või kuidas seda tunnet nimetatakse. Heaolu.

Minek.

pühapäev, 2. märts 2008

Lähen ajast tagasi.
Ega mul ei olegi enam meeles, mis oli. Nii pikad vahed tekivad. Elu ise on muutunud tähtsamaks, kui siia kirjutamine. On?

Täna tundsin.. segased tunded on sees. Kõnelaager meeldis mulle väga. Vahur-Paul Põldma oli meie grupi õppejõud. Meeldejääv, sügav, mõtlik.. ma üldse ei taha siin kirjeldada seda.

Tulin koju.. tee peal lasin mõttel lennata. Mul tõesti on selline tunne, et olen sündinud valesse kohta. Kuidagi valesti on. Selline tunne, nagu ma oleksin võti, millega üritatakse ust lahti keerata.. aga siis selgub, et sakid ei sobi kokku - see võti kuulub kuhugi mujale. Mina. Ma ei tea, kas see on lollus või lapsikus või mis see on, aga ma tean, et ma ei taha nii tunda. Paljud asjad on viltu, valesti.. minu pärast ja teiste pärast. Ei, las nemad elavad nii nagu nemad tahavad. Muuta saab ikka ja alati ennast. Tühi on. Kuigi ei peaks olema. Aga on. Kuuluvusetu.
(mul on peal see melanhoolne tunne)

Jah, ma ei näe helget tulevikku, aga ma ometi usun ja loodan, et ka minu jaoks on maailmal midagi varuks. Just.. midagi. See, mis muudaks kõik. Väike, aga suurelt.

Jah, ma ei näe end järgmisel aastal siin. Ma olen mujal ja ma tahangi minna. Minna, et tagasi tulla. Enne minna. Ma lihtsalt ei taha.. siia.. ma tean, et kui lähen, siis tagasitulles olen veel rohkem eemal. Aga isegi sellesse ma ei usu.

Igatsen midagi, mida pole näinud. Ja igatsen seda, mida vaimusilmas näen. Reaalsus ei saa olla midagi muud. Lihtsalt ei saa.


Money don´t make my world go round
I´m reaching out to a higher ground
To a warm and peaceful place
I can rest my weary face

Life´s answers we try to find
Battling inside our minds
Where do I go from here?
Will all my friends be there?

Cause we´re living, we´re living in a crazy maze
and we´re fighting, we´re fighting to rise above the haze
light´s at the end of the tunnel
sometimes the journey is long
there are many theories
who´s right and who´s wrong?

The pressure´s on I have to choose
I've got nothing to lose
I close my eyes I take a chance
Now I dance a different dance.

What´s the key to a happy life?
A healthy mind and lots of spice
Running barefoot through the trees
That´s my idea of free

pack my bags, I´m on my way
Don´t know where I´m gonna stay
I´m on the train bound destiny
I can set my spirit free.

we´re living, yes, we´re living in a crazy maze
and we´re fighting, we´re fighting to rise above the haze
light´s at the end of the tunnel
the journey may be long
there are many theories
who´s right and who´s wrong?

Ma pole 3 päeva netis käinud ja ma ei taha ka. Tahan vaikuses olla. Ma ei taha end siduda asjadega, mis nõuavad tähtaega. Varsti on mul see võimalus. Ma saan lihtsalt olla. Ma ei taha olla kellegi utsitaja. Ma tahan teha rõõmuga. Või siis üldse mitte teha.


Saame kokku ja joome teed, palun.


Palju õnne teile! Ilusad ja hingestatud inimesed. Kuldsuud.

kolmapäev, 27. veebruar 2008

Kui ma ükskord aega leian, siis kirjutan siia taas.
Hetkel.. busyne.

"You forgot one thing.. I get my life back too"

http://www.youtube.com/watch?v=giZlzk48nvQ&eurl=http://www.orkut.com/FavoriteVideos.aspx?uid=58575133908953019

Kirjutan tsitaate edasi.. täna öösel ma vist ei maga.
"Läänerindel muutuseta" laseb mul tungida sõja olemusse.

neljapäev, 21. veebruar 2008

Teater on möödas. Merlit ja Reelikat nägime ka. Nad olid koos meiega. Olen seda vist juba öelnud.. vist ei ole ka.

Riigikogus ja Kumus käidud. Kumu meeldis väga! Need maalid.. mhh.. just see impressionistlik ja see uuem stiil meeldisid. Nõukogude realism ka. Vinged pildid ikka..

Täna oli kõnevõistlus. 22 esinejat ning palju huvitavaid kõnesid. Meeldis. Meil on väga hea tase! ;)

Selle aasta kõnelaager tõotab tulla hea. Ootan.



Homme Kadri ja Kätriniga Tallinna. Koolitus on Lääne-Virumaal. Super! Ma pole sealt sadu aastatid läbi sõitnud. Head mälestused. Eks näis.. kuidas me sinna lähme.


Head tunded.
Halvad tunded.
Liigne rahulolu ei sobi mulle.
Aga rahutus ka ei meeldi.

Ootan.
Naudin hetke.
Kuid siiski tahan minema saada.
Olenemata sellest, et ma isegi naudin oma elu siin.
Ma tahan.. minema. Mingiks ajaks.

teisipäev, 19. veebruar 2008

Asjade käik

Pühapäeval tõmbasin need lood endale arvutisse. Eriti see üks meeldib mulle. Sõbrapäeva peol oli nii tuttavlik see lugu.. pildid.. kinosaal või midagi seesugust, pisarad, rahulolu. Mingi hea hetk. Jah, see oli näiteringiga. Maarja tuletas meelde. Ja nüüd siis sõbrapäev. Ja nüüd minu arvutis.

Kummaline. Asjade käik ja elu ise. Me kõik arvame teadvat seda süsteemi, mismoodi elu käib. Mismoodi peab käituma teistega ja ise hakkama saama. Jah, me ehk teame, aga me keegi ei tunne. Mitte keegi meist ei tunne enne, kui ise ei ela! Vahel see üllatab mind. Eriti praegu.

Positiivne üllatus. Mul on hea. Jah, ma tunnen, et minust hoolitakse ja peetakse lugu, olenemata sellest, et võin vahel päris kurnav ja tüütu olla.. ikkagi on see miski, mis on ja mida ei saa varjata paha tuju ja meeleolu ja isegi pläss väljanägemine. Ikkagi.. siiski on neid, kes minus minu ära tunnevad. Aitäh!

Praegu on osad asjad natukene keerulised, kuid ma ei pea neid probleemideks. Lahendatavad asjad ja natukene raskemad asjad. Kurnavad.. üpris palju. Raske on mitte välja teha. Jah, on raske. Aga see aeg pole kaugel, kui näiteks kool läbi saab ja kui ma siit ükskord minema peaksin.. mingiks ajaks. Jah, ei ole lihtne, aga pole ka ilmatuma raske. Kuid tüütu on ja ma ootan seda vabanemise tunnet. Otsin seda igast päevast, milles elan. Vahel leian rohkem, vahel vähem.

Hetkel on enamasti negatiivsed kirjad mu postkasti hõivamas. Euroopa Noored.. saime rahastuse, jah! Jah.. tean, et suur summa. Kuid me saame hakkama ja ausalt.. mu pea on isegi asju täis, ma ei taha mõttetut pahna.. millega enda pead vaevata. Jah, ei taha! Eks nemad enda eest ja igaüks enda eest. Vahel peab lihtsalt ignoreerima ja minema oma eesmärgi suunas.. tegemata välja sellistest teguritest nagu nende kiri.

Jah.. nad räägivad, et on igasuguseid inimesi näinud ja ei tohi südamesse võtta. Ma olen ka. Ma tean ka selliseid. Aga iga kord võtan südamesse. Olen kord selline. Minu kahju. Aga, mis siis sellest :) Vähemalt ei pea ma näitlema. Ja kogu aeg on silme ees see, mis olen. Ja need, kes tahavad muud näha.. vale tee.

Loodan, et sellega saab korda. Saab!

Positiivne on see, et minu asjad liiguvad.. motivatsiooni jagub.. mõnesse kohta vähem, teise rohkem. Hetkel sellesse teemasse päris palju. Ja ma nokitsen edasi. Teen tööd, et lõpuks midagi enda jaoks korda saata. Ainult iseendale ja enda jaoks. Tundub isekas, aga pole :)

Täna oli kõne. Huvitav loeng.
Homme on teater.
Ülehomme Tallinn. Riigikogu. Kumu.
Ja siis vaatab edasi..


Kallis oled! Kummaline, et ma Sind igatsen. Nii ammu ja siis nüüd.. aitäh, et mu üles korjasid. Elame näeme. Kuid hetkel naudime seda, mis on.


Purple Rain kõrvus ja kohe unemaale minek.
Kallistan.

laupäev, 16. veebruar 2008

Täna juba 16. 10 päeva pole sissekandeid teinud. Päris häbiväärne lugu. Nagu alati, nii ka seekord - palju on juhtunud. Alates mõnusatest asjadest, lõpetades vähem mõnusamatega.
Sõbrapäev läks kord :)
Eilne läks ka korda.
Täna sai vanaemal sünnipäeval käidud. Kõik see rahvas oli koos.

Õues on viimaks pakane ja natukene lund.

Tartuskäik siis. Mõnusad 4 tundi sai Kaubamajas ringi trööbeltatud. Lauri ja Riido olid matat õppimas ning meie šoppasime ringi. Sain teksad ja sain ka lõpetamiseks natukene vajalikku.. ja see oli õnnestunud ost. ;)

Tegus nädal.. nagu ikka :)
Täna on selline pehmem päev. Homme jälle.. tegutsema.

Kasutan siis tänast õhtut maksimaalselt :)

kolmapäev, 6. veebruar 2008

Palju on juhtunud.. minuga. Palju head. Ja Kui mõelda, olen ma selle täiega ära teeninud ka :)
Isegi mu jalanikastus on hea.. Kuna kohe-kohe on sõbrapäev ja siis mul puudub võimalus kõik enda peale võtta. Ma lihtsalt peangi teistele ülesandeid jagama. Jah, elu paneb ise paika.

Nii on iga asjaga.. vist.

:)


http://www.youtube.com/watch?v=WlhwHVC6Pt4&feature=related


Lonkan ühte jalga, aga see valu on tühine võrreldes sisemise valuga.. nii, et ma lonkan hea meelega seda jalga.. sest vaimselt on rahu.. VIIMAKS!

Ja see läheb paremaks.. veel paremaks.. aina paremaks. Sest, kuidas saakski teisiti? Pärast langust tuleb ju ikka tõus.


:)


Double hugs.

laupäev, 2. veebruar 2008

50:50

ma ju teadsin, et ta ei tea.. ja sul oli jultumust valetada.. veel pärast seda suurt valet.. sa ei saavuta sellega midagi. Mul on sinust kahju, et sa sellest aru ei saa.. Ausalt, mul on sinust kahju..
Sa lõid mu minema, kuna ei julge endale tunnistada, et see, mis ütlesin, on tõsi.

Ma tahaks sind aidata.. aga see pole minu elu.. minu maailm ja minu õnn ammugi mitte.
Vaatan, mis aeg teeb.. ja siis vaatan edasi.

Kummaline on see.. et sa mind ei karda.. võin ühe sõrmenipsuga kõik välja laduda. Aga ma loodan ja usun, et sa oled ise aus.
Kas oled?
Ja see on samuti kummaline, et sa minu käitmusest.. lugu ei pea. Sellest, et ma pole midagi rääkima läinud talle!

Tead.. ma nii tahan sind sitaga loopida.. aga ma pole sinu moodi!
Samas.. minul on tõde.. ja sinul olid valed.
Tõega saab haiget teha, aga see ongi nii..
..et tõde on valus.



Mida ma teen.. mõlemat moodi saab keegi haiget.

teisipäev, 29. jaanuar 2008

noortevahetuse taotlusvormi täitmine käib täie p**aga!

Projekt projekt projekt.. ja nii ta meil läheb. Täna umbes 5 tundi juba :) kirjutame ja mõtleme ja arvutame.. juhe nii koos, aga nalja nabani ja huumor käib iga pingelise olukorra juurde..

Oeh..

see võib tunduda kekkamisena, aga.. see on nii meeldiv tunnustamine.. Neiud, see on teile!
Meile!



Kõige tähtsam on see, et NÜ Juventus on olemas väga aktiivne noortegrupp, kes on end õigustanud mitmete projektide kirjutamisel ja ellu viimisel. Viidi ju läbi ise noorsoovahetus Põltsamaal koostöös 5 riigi vahel. Kirjutati uus noorsooalgatus ja tänaseks on Euroopa Noored juba oma jah sõna andnud. Lisaks osalevad kaks noort jaanuaris Marseilles (Prantsusmaal) võrgustiku Mosaic kohtumisel, et uuel aastal noorsoovahetused jätkuksid. See kõik on järjepideva töö tulemus, et noorsootöö oleks noorte endi pärusmaa ja nad saaks teha seda, mis nende arvates on noorsootöö :). Noorte aktiivse kaasatuse saavutamine on iga noorsootöö asutusele parim kink ja soov. Oluline on ka see, et NÜ Juventus tegevuse mõjutusel on mitmest aktivistist saamas noorsootöötajad ja oma praktika kohaks on nad valinud Allika ANK.
(allikas: http://nyjuventus.ee/allika.php?uudised=1&uudis=71)


Juhtus ka midagi põnevat?
Esmakordselt oli meil vabatahtlik. Hispaaniast. Ta oli meie juures kaheksa kuud. Uus oli ka aktiivgrupi märkimisväärne agarus. Usk noortesse hakkab tagasi tulema. Nad viisid oma projekti 99 protsendi ulatuses ise läbi.

Mis oli kõige tähtsam sündmus?
Kõige tähtsam on see, et NÜ-l Juventus on olemas väga aktiivne noortegrupp, kes on end õigustanud mitmete projektide kirjutamisel ja elluviimisel. Viidi ju ise koostöös viie riigiga läbi noorsoovahetus Põltsamaal.


Kõik on võimalik neile, kes julgevad unistada! See on meie moto.
(allikas: http://www.vooremaa.ee/?category_id=4&article_id=13633&issue=610)


MOTIVATSIOONI AINA TULEB!
Meie ööd ja päevad msnnis ja Rivaalis.. projekt ja projekt ja projekt.. vahel täielik allaandmise tunne.. kuid uue õnnestumise korral, taaskord edasirühkimine.
Naljad.. pea ülekuumenemine.
Meie grupi peokesed ja uute noorte värbamine ka.. tasapisi, pisitasa :)

Imeline!

:)

Minu elu üks parimaid aegu.
See jääb meelde.


Nüüd jääb üle vaid loota, et homme saame eelarve korda + päevakava + 10 muud asja veel :D


Ööd!

esmaspäev, 28. jaanuar 2008

nii hea on mõelda, et kõik on alles ees



I miss you.
Sometimes more
sometimes less
How can I miss you, when you are allready here?! In my heart and soul.

Igatsus teeb head.




Joonistan pilti, päiksekiirtega.. :)



2005 aasta suvi

laupäev, 26. jaanuar 2008

Sünnipäev vol2

Neljapäeva õhtul olin ligi 3 tundi õues. See oli tore aeg. Hästi hea tunne on vahepeal lõõgastuda ja mõelda hoopis muudest asjadest. Jah, vahel on tõesti täiesti kama. Ja meil oli tore.

Tänane hommik algas uniselt, kuid olümpiaad oli päris huvitav. Tulemusi veel ei tea. Reelika ka kirjutas seal. Mõnusad 2 tundi.

Päike paistis.. viimaks ometi. Põltsamaale jõudes läksin poodi. 2 tundi vahtisin seal. Sain päris korralikke asju. Sünnipäeva puhul tegin endale välja.
Ootasin Merilit.
Tundus juba, et keegi ei tule, aga ei.. õnneks nad tulid. Läksime vanaema juurde ka. Kui koju hakkasime sõitma, siis panime Elmari peale ja laulsime ning tantsisime autos. Merili ütles, et Põltsamaa tekitab mõnusa nostalgilise tunde. Ta lubas mingil reedel siia sõita. Siis saaks ringi tuiata linna vahel ja juttu ajada. Oeh.. tore on nendega.

Mõtlesin, et vaatan seda ajaloo raamatut.. aga ei. Uni on liiga suur. Ma kavatsen kohe voodisse vajuda, et homme uue hooga alustada. Nädal ju algab taas.. Johaaidii! Valleraa!


Tahaks juba minema saada..
..samas, võimalikult palju võtta. Kõike head, mis võtta annab. Muu.. pole oluline. Ükspäev lõppeb see niikuinii.. polegi vist mõtet siin ulguda, et tahan minema. See aeg pole kaugel ja kunagi tahan seda tagasi.


Mhh.. saadad või ei saada?!
Ootan.


Head ööd.

reede, 25. jaanuar 2008

Jah.. murdsid oma sõna.
Katki tegid selle. Ja veel sellise rahuloluga nagu poleks sa kunagi nii suure suuga seda kõike lubanud.
Mis kõige iroonilisem.. jah.. ma ei ole irooniline parem :D

Minu jaoks igatahes, pole vabaduseta suhtel mitte mingisugust mõtet. Sõbrad peavad ka olema. Ja eks see oli üks põhjus, miks kõik läks nagu läks. Ja see, miks nüüd on meeletu mõttetut mõmin ja vastik käitumine (ignoreerimine) tuleb ju sellest, et ma ei lasknud sul endale haiget teha. Sest igakord, kui lubad, ei saa sõnu tagasi võtta.. suure suuga muliseda ja pärast mängida jõledat kannatanut. Sa lihtsalt ei oska sõprust hinnata. Jah.. küsisid, kas tean, mis on armukadedus?

Kas sa tead, mis on Sõprus? Kes on sõbrad? Need, kellega tuleb salaja suhelda? Need, kes tuleb alati viimasele kohale asetada? Need, keda ei mõisteta kui sõpru vaid kui.. kedagi teist.
Mhh.. juusiis on põhjust sinus kahelda. Miks muidu on nii :)

Nojah.. eks sa siple.
Eks me kõik teeme seda siin maailmas.

Usalduse puudulikkus. Jah, valus. Ja ma ei naera selle valu üle.
Mul on kahju.
Ja vahel täeisti kama.
Lihtsalt savi.
Aga sul veel rohkem. Paras. Sest see on eriti sitt tunne. Kõige nõmedam on täielik ükskõiksus. Täielik.

Ukse kinni tõmbamine ja võtme minema viskamine.
Mitte midagi ei võitnud sa sellega.
Kaotasid.

Sest jura käib edasi. Minuga või minuta. Nüüd oli iroonia.
Ukse kinni tõmbamise eest.





Muide.. homme on eesti keele olümpiaad Jõgeval. Merili tuleb ka siia. Ja projekt hakkab valmima.
Tulevikuplaanid liiguvad.
Jah..
täna ta ütles, et mul peaks olema täiesti ükskõik.. ja peakski.
:)

Varsti.

kolmapäev, 23. jaanuar 2008

Siiski tahan kaasa võtta ainult hea.
Joonistasin 2007 aasta suvel endast kogu selle välja.. juba varem alustasin sellega. Tahtsin Sulle sõidu aeg kinkida selle.. või sünnipäevaks.. no, millal iganes. Endale ma seda jätta ei saa.
Aga nüüd..
ma ei taha seda endale.. ei taha ka ära põletada. Ehk saad selle kunagi. Ehk mitte.

"Hate me for all the things I didn't do for you"

Uks on kinni ja lukus, võti ära peidetud.
Sel juhul otsustasin siia kirjutada. Ma ei tea, kas juhtud seda lugema, aga siia see tuleb.

26. mai 2006

Rääkisin, et mul on nii hea tuju (Kaisal oli ju sünnipäev), et võiksin hetkel ööläbi juttu rääkida ükskõik kellega. Ta ütles, et seda me võiksime teha. Aga suvel. Istuda lauluväljakul ja lihtsalt juttu ajada (minu suureks üllatuseks). Muidugi! Miks mitte. Ma olin nõus. Nii see jäi. Tookord ma ei teadnud veel midagi. Aga oktoobris sain teada.

0ktoober 2006

Pikk suvi oli möödunud. Vahepeal ei olnud kummalgi meist mahti seda öövestlust ette võtta. Aga pole hullu, see oli ju lihtsalt üks ettepanek. Jah, mul tekkisid tunded. Millalgi kevadel.
Istusime lauluväljakul.. mäletad Marita? Ja ma rääkisin Sulle neist. Mina, kes ma nii harva sedasi tunnen, tundsin tookord NII! Imeline tunne. Lootus ja ka teadmine, et ma ei pruugi saada vastu tunnet.
Me saime kenasti läbi. Nagu ikka. Koolipäevad möödusid nagu kõik teisedki. Täis rõõmu ja häid emotsioone.

02. November 2006

Ning ühel päeval.. Sa pakkusid välja, et võiks sõitma minna. Ööläbi. Eestimaa peal. Muuskat kuulata ja sõitma minna. "Suvel teeme nii,ma luban." Muidugi ma olin nõus! Meie suvine rääkimine jäi ära, aga sõit tuli asemele. Ja seekord tundus asi tähtsam olema. Sa lubasid, seepärast. Ja nii meie plaanid liikuma hakkasidki. Jah, ma tundsin ka siis veel. Ma polnud päris kindel, aga teadsin, et midagi.. midagi teistsugust ma tunnen. Midagi, mida pole ammu tundnud.

"Luban kõige nimel."

Mida tähendab Sinu jaoks lubadus?
Minu jaoks on see lubadus.
Sinu jaoks..

Sa said mu tunnetest teada. Ma ei suutnud neid enda teada jätta. Ma pidin need välja saama. Koos enda tunnetega - minu nõrk koht selles olukorras - olin üliemotsionaalne. Sa aitasid mind palju. Ma palusin, et sa selle enda teada jätaksid. Ma tegin end selgeks. Ütlesin, et mina Sinu suhteid ei riku. Ma tean, kuidas asjad on, ja need olid sedasi. Ma olin sellega leppinud, aga süda veel mitte. See võttis kaua aega. Ja sa aitasid mind. Aitasid palju. Sellega, et ei keeranud mulle selga. Rääkisime ja teadsime, et ükskord saab kõik olema hea. Sa ütlesid nii. Ja ma uskusin. Sul oli õigus. Kõik SAAB olema hea! Jah, ikka veel usun ma seda. Sest nüüdseks on see möödas. Nüüd on midagi muud.. viltu.
Mina sinu asemel ei oleks vist seda välja kannatanud.. nii nagu mina tundsin.. ma ei oleks.. oleks end halvasti tundnud. Eks sa tundsid ka.. ja see oligi kõige vastikum. Kuid me saime hakkama. Olime vagusi. Sa aitasid mind ja mina vähkresin veel kaua. Kaua-kaua.

Mäletan, kuidas Ta (neiu) küsis.. kas peab minu suhtes ettevaatlik olema? Kas minust on ohtu? Me tegime aulas mingeid eesti keele kavasid. Siis rääkisime. Ma ütlesin, et ei. Ta arvas, et olen noa selga löönud. Keegi pani ta kahtlema. Ja ma vist tean, kes see oli. Enam pole sel vist tähtsust. Aga siiski. Ja ma ei valetanud Sulle. Ei valetanud. Sest me leppisime kokku eelnevalt (noormehega), et ei räägi sellest kellelegi. Et tema hoiab selle enda teada. Usun, et ta pidas sõna. Ja mina teadsin, tundsin ja ütlesin ka, et ei sega end kellegi vahele. Ma vihkan sellist asja! Mulle ei meeldi sellised suheterikkujad. Seepärast ma ise ka nii ei tee. Ja ma pidasin oma sõna. Ma ei palunud teda, et ta minuga koos oleks, kuna teadsin, et tal on südames keegi teine (või keegi kolmas.. ka sellel pole enam vahet, aga siiski). Ühesõnaga, tal oled südames Sina (neiu).
Ja ma ei näinud põhjust, miks peaksin rääkima seal aulas.. üldse.. kus iganes enda tunnetest, kui sellest ei ole midagi tulemas. See on vaid minu takistus ja õppemoment. Ma ei tahtnud tekitada Sinus vältimise reaktsiooni enda suhtes. Ei tahtnud. Sest kasu poleks sul sellest teadmisest olnud, pigema kahju sulle endale. Mina saan hakkama, mõtlesin. Sain.

Jaanuar 2007

Pärast vaheaega hakkame raha koguma. Sinu suurepärane idee. Algul olin vastu.. et kuidas me siis sedasi raha kogume, kui Sina ainult maksad? Ma tahan ju samamoodi minna! Võitluses enda tunnete mahasurumisega, üritasin seda sõitu võtta kui nö. sõbrad kahekesi lähevad. Sellisena sai see idee ka alguse ju ;) ööläbi rääkimise näol. 2 inimest, kellele meeldib suhelda, lähevad koos rääkima. Jah. See tuli mul välja. Sest suvi.. suvi ju nii kaugel ees.. olin kindel, et selleks ajaks mu tunded kaovad.. muutuvad tagasi sõpruseks. Ja nad tasapisi hakkasidki seda tegema.
5.- iga päev ja alates teisest poolaastast. Ning panime vankri liikuma. Iga päev sain sinult 5.- Ja kui vahel puudusid sina või puudusin mina, siis arvutasime summa ja sa andsid selle. Vahel vähem, kui saiakesi ka tahtsid. Nii me kogusime. Mina sain raha, korjasin kokku ja tõin koju karbi sisse. Arvutasime, et päris korraliku bena raha saame.
Millalgi sel hetkel.. kui asi juba nii kaugele jõudis areneda (meie idee!), ma küsisin.. kas Sa ikka tahad minna? Ütlesin, et saan aru, kui Sa ei tahaks.. Saan aru, kuna minu asemel peaksid minema ju oma neiuga.. miks minuga? Olen ju lihtsalt sõber/tuttav. Aga Sina ütlesid, et tahad minna. Et miks ei peaks tahtma. Jah, me kumbki ei rääkinud sellest minekust. Sina ei rääkinud oma neiule ja see ei olnud ammugi mitte minu kohus. Pigem sinu. Minu jaoks oli see normaalne, et 2 sõpra lähevad koos rääkima. Et 2 sõpra saavad kokku ja räägivad juttu! Isegi ööläbi kui vaja!

Kolleriga on meil nii olnud :) mis sest, et tal on oma neiu.. meie oleme ju sõprad. Ja miks tunda armukadedust, kui minust pole mingisugust ohtu. Võrgutada ma ei oskagi vist :D Ja ma pean seda alatuks ning nilbeks! See poleks mina! Vot.

Aga seda, miks sina ei räägi.. ausalt öeldes.. ma ei mõelnudki siis sellele. Ja miks oleksingi pidanud? Jah, miks. Kui mina ei näinud probleemi.

Ja sa vaikisid. No, eks me teame ka, miks.. sa olid siis segaduses. Kas tema või tema või tema jne. Ja mul vist isegi vedas, et mina olin sõbra staatuses :)
Nii on vabadus suurem!

Tean rohkem, kui pealtnäha paistab.
Tänu oma tunnetele, häiris mind, et Sa neidude südamtega mängid. Sa teadsid seda ise ka. Ma ei mõistnud sind hukka. Üritasin aidata ja suunata.. et.. mis on see, mida Sa tegelikult tahad. Jah. Sa olid segaduses. Ja seda raskem mul üle saada enda tunnetest. Aga see oli ainult minu mure. Minu tunded.
Ja sina võtsid vabatahtlikult ülesandeks mind aidata.

Jaanuar 2007

Tunnetekeeris võttis hoogu. Ei, mitte mina.. teised. Ja mina sunniviisiliselt koos nendega ja ikkagi eraldi.
Sa aitasid mind edasi. Kogu aeg.. vabatahtlikult. Aitäh selle eest. Vahel soovisin, et mind per*e saadaksid.. aga see oleks olnud veel raskem. Just nii oligi kergem. Kergem endast võitu saada.. tasapisi.
Sa ei saatnud ka. Sa ei tahtnud. Ei tea mina, miks.
Sina võitlesid oma segadusega. Tema kannatas. Sina kannatasid. Ja veel teisi ka oli neid.. kes kannatasid. Ma ei saanud ka neid hätta jätta. Uskudes, et kõigil saab olla üheaegselt hea.. olin vist rumal. Aga saabki. Teil ongi nüüd.

Mäletad (neiu) rääkisime Sinuga suvel.. ligi 3 tundi. 2007 aasta suvi. Ma ütlesin, et sa kirjutaksid minu sõbrale.. et te klaariksite oma asjad ära. Sest ma uskusin, et kõik saab olema hea! Nii, et Sina ja Tema olete koos. Ja ka mina tulen ükskord välja enda asjadest.. siis oli see juba möödumas. Võiksin öelda, et läinud.. vaid väike värelus, mis sõpruse koju üha enam ja enam võttis.
Sa kirjutasid.
Ja te hakkasite korda saama.
Vaikselt, aga siiski.
Mul oli hea meel.
Ja ma lootsin, uskusin, et nüüd läheb kõik paika. Sest kellelegi pole vaja mingeid mõttetuid jamasid.

Veebruar 2007

Jah.. ma olin tunnetekeerises. Tänu enda tunnetele teadsin kõiki teisi.. nägin seda, mida paljud ei osanud aimatagi, et ma tean. Ainult seepärast, et ise tundsin Sinu vastu tundeid. Pidasin seda esialgu karistuseks.. hiljem mõtlesin, et see ongi minu proovikivi. Minu ülesanne.. aidata teid! Sest teie olite selles keerises.. ja seal võis neid veel rohkem olla. Ehk oligi. Mina olin enda tunnete pärast pealtvaataja.. vahekohtunik.. kellel sõnaõigust polnud. Raske oli see aeg. Igaüks püüdis omal moel välja tulla. Ma lootsin, et leiad oma tee.. selle tundeni, mida Su neiu sulle pakkus/pakub. Ja vahepeal ma olin su peale kuri! Sest sa tegid haiget.. neile.. ja ka mulle, kuid see polnud oluline tol hetkel!!! Ei olnud. Sest Sinu tunded.. Sinu segadus.. ja nemad. Ja segadused. See oli raske. Ja ma püüdsin Sind mõista. Panustasin suve sõitmise peale.. et siis, kui mu oma tunded kadumas või kadunud, siis ütlen, et ma tean.. et ma tean, mis oli. Isegi kui arvad, et ma ei tea. Ja ma ei mõista hukka Sind.. ainult palun leida endas selgus.. sest muidu kannatavad paljud.
Sa teadsid seda isegi. Et asjad on nässus. Ja teadsid, et ma ei mõista Sind hukka.. kuigi kartsin nende pärast. Sinu pärast.. natukene enda pärast ka. Aga ennast ma tunnen. Ma teadsin, et pean vastu. Kusagil sisimas ma teadsin seda.

Keerulised ajad olid.
Iga päev. Koolis. Pärast kooli.
Viha. Tunded. Armumine. Mõistmine. Mittemõistmine. Pisarad. Naer. Kurbus. Tühjus. Tunne, et tahan aidata.
Liiga palju erinevaid tundeid ja tahteid ja mõtteid korraga ühes hetkes. Korraga domineerimas.
Võitlus iseendaga, et võidelda end sellest ringist välja.. mul oli tunne, et olen eksinud võõrasse klassi. Ja seal toimub kaklus, mingi tüli ja kuna ma sinna sattusin, pean aitama. Pean! Sest ignoreerimine on mitte aitamine, selja keeramine, näo tegemine, et kõik on korras.
EI! EI! EI! ja veelkord EI! Ma ei ole selline.. ma tahtsin olla vahel.. palju tahtsin olla! Aga ma polnud. Pole. Lihtsalt ei saa olla keegi, kes sa pole. Mina ei saa.. ma ei oska.
Vahel oskan, aga siis meelega. Aga ka see on võlts.. ja viskab varsti üle.

Märts 2007

Mina ja minu kannatamatus.. minu segased tunded ja ma kurnasind Sind meeletult. Tahtsin, et see juba läbi saaks. Et kõik oleks normaalne. Ilma nende tunneteta, mis mind ainult piirasid. Mis tundusid nii üleliigsed.. nii üleliigsed. Oleks kõik enda südamest igal võimalusel välja rebinud. Ma kaotasin vahel.. palju enda ära.. ja ma olin vastikult tüütu.. sina seda nii ei näinud. Mina tundsin, et olen.. igasugused halvad mõtted..oeh.. ei taha sellest rääkida.

Aprill 2007

Mind oli ajanud segadusse üks inimene.. üks inimene väljaspoolt. Ta rääkis nii.. et.. ma peaaegu uskusin teda. Ja uskusin, et Sa oledki paras idikas! Aga ma ei tahtnud seda uskuda, kuna olin näinud ju midagi hoopis paremat. Kedagi hoopis toredamat. Seda, et Sa pole selline, nagu Tema rääkis. Ja ta rääkis mulle veel.. ja tahtis teada ka (aga ta ei saanud). Kuid rääkis. Te kandsite seda raskust edasi.
Tema lisas õli tulle.
Ta õpetas Sind, mis vihastas..
Ärritas mind.. sest äkki ongi tal õigus? Küsisin Sinult samal õhtul, mis värk on.. ja Sa ütlesid.. ja ma uskusin Sind taas. Sest tean, et Sinu sees on midagi head. Aga seda Tema (kes rääkis) ei näinud. Ei näe siiani. Minuga oli teisiti. On siiani. Kuid kas ma enam seda hindan? Ei usu.
Uskusin Sind.
Piinasin iseendaga. Piinasin iseennast. Aga uskusin edasi. Kõik muutub.. ja muutub nii, et tunded kaovad mu seest.

Mina ja minu kannatamatus.

Suvi 2007 täpsemini august ja ka augusti lõpp.

Terve suvi oli läinud. Tunded kadumas. Asendumas sõprusega. Algasend. Imeline suvi. Üks mu parimaid! Meie kogutud raha minu karbis. Ja sõit veel tegemata. Teadsin, et sul kiire. Aga küsisin ja uurisin asja. Tundsin, et mul ei olegi äkki õigust minna mitte kuhugi. Et see on juba väljapressimine.

Ja sina: "emm...ei ole mõtet mõelda asja üle.Ni nagu nad ei ole."
Minu jaoks oli see reaalne, et sõit jääks ära.. ja Sina: "ma pole selline naq sa arvad"

Mina:
"Minu jaoks oleks reaalselt mõeldav see, et sa ei taha enam minna, kuna kui mina panen end sinu asemele, siis ma ei tea, kas ma läheksin kellegi.. klassikaaslasega sõitma, kui mul endal on nii kena neiu"
Sina:
"sa oled mu sõber"
Mina:
"Ma tean.."
Sina:
"ja ............... on mu tüdruk"
Sina:
"need on kaks eri asja"

Jah, minu mõtted ju! Täpselt nii tunnen ju mina ka. Lihtsalt ma märkasin, tajusin (vist valesti.. aga nüüd näen, et ei.) et Sa võid ümber otsustada. See oleks olnud täiesti normaalne.

Ma andsin Sulle võimaluse lahti öelda enda sõnast.
Aga sa jätsid selle.
Ja ma tundsin, et juusiis.. tundsin, et nii ongi siis hea. Ja ma ei pea kartma.

September 2007

09.09. - Noorsoovahetus oli peaagu algamas. Sa helistasid tol päeval. Ütlesid, et pole ära unustanud meie sõiduplaani. Ütlesid, et sel nädalavahetusel sa ei saanud, et järgmisel võiks. Mina ütlesin, et mul siis noortevahetus käsil. Aga pärast seda teeme ära. Üha rohkem uskusin, et sa siiski soovid veel minna. Ja meie plaan on sama, mis ta oli 2006 mai. Imetore.. mis sest, et vahepeal nii palju juhtunud oli. (:

Noorsoovahetus lõppes. Ja päevad läksid. Kahtlused tahtsid uuesti tulla, kuid lootus ja kinnitused olid, aga..

Oktoober 2007

..siis muutus kõik. Nagu välk selgest taevast laekus mu postkasti kiri.. et võiksin Kadriga hoopis minna, kuna tead enda aega jne jne.. ja raha võin ma endale jätta.. kui helde.
TÄIELIK SEGADUS!
Ainus küsimus:
Miks alles nüüd?
Kus olid Sa varem?

Olgu.. sellest ei räägi enam.. sellest segadusest.. sellest olen ma rääkinud, olen nutnud.. ja Sa ei mõistnud minu segadust.
Usu.. ma tean, et sa sisimas tead ise ka.. äkki tead.. et ma saan aru, et Sa viimaks (vist) jagasid, et Sa armastad oma neiut! Sul olid äktselt mingid põhimõtted tekkinud.. Ma seletasin oma segadust. Sa ütlesid ainult: et las jääda nii, las olla nii. Las raha jääb minu kätte.

Mis raha? Sinu raha? Meie sõidu raha? See on nüüdsest vaid Sinu raha. Sinu asjade jaoks.
Poetasin selle sulle ümbrikuga koolikotti, kui sööma läksid. Said selle kätte, loodan. Ja loodan, et oled ka ära kulutanud. Kuid loodan, et sa ei ostnud midagi püsivat.. sest muidu tuletab see iga kord meelde Sinu Suuri Sõnu.

Mis kõik olid ühe hetkega valeks muudetud.

Kuna sa ei andnud mulle võimalust otse rääkida.. sa ei andnud. Saatsin kirja. Ja sa vastasid.. minu küsimusele, kas su neiu teiab KÕIKE?! Täpselt nii NAGU ASJAD OLID?! Ütlesid, et jah. Ma olin segaduses. Jah.. uskusin, et ta võib pahane olla.. sinu peale ja minu peale ka.

Aga et ta on siiani pahane.. Et Sa oled siiani külm. Sellest ajast alates. Ütlen ausalt, ma lihtsalt ei usu..
olen sellest nüüd üle.. üha rohkem.. tänu Maritale, kes on minuga olnud alati! Alati! ja tänu teistele sõpradele.. kes.. igaüks omal moel mind aidanud on.

Ma lihtsalt ei usu, et Sa tead KÕIKE. Ka sina panind ukse kinni minu nina all. Ja sulgesid end sellesse ruumi.
Jah, ma ei käi peale.
Ma ei saada sulle kirja.. kirjutan siia. Kõik on lagedal. Ei ole mdagi varjata.

Ma ei ole Sulle nuga selga löönud.
Minu tunded kadusid suve jooksul.
Ja see sõpruse tunne muutus kübemeks oktoobris. Midagi on siiski alles. Enam mitte viha ja arusaamatus ja valu.
Suvel kadusid.
Ja need ei olnud kunagi põhjuseks, miks me sõitma plaanisime minna.
Idee algas 2006 mai.. 10. klassi lõpp. Siis. Ja aluseks oli suhtlemine, sõprus. Ei midagi enamat.

Ma lihtsalt ei usu.. mida enam ma mõtlen selle üle.. ma ei usu, et Sa tead kogu tõde. Lihtsalt ei usu.
Raha kogumine.
Öösel vestlemine.. tol hetkel ei puudutanud see tegelt kedagi. Üldse kohe mitte polnud kellegi asi.
Sõidu idee tekkimine.

Ei, ta ei ole Sulle seda nii rääkinud nagu mina siin.
Või on?!
Kui on, siis ma vist tõesti ei ole Sind kunagi tundnud.. ja see austus mis mul Sinu vastu oli, oli puhas lurr.

Ei, ma ei usu seda.
Jah.

Ja kui sa teadki kogu tõde nii nagu see oli.. siis palju õnne mulle.. olen siiski elus ja ei surnudki sõbra kaotuse kätte. Ja selle vaenulikkuse kätte.

Minu jaoks oleks võinud kõik edasi minna..
Oleks te vaid mind ära kuulanud..
...
Lükkasite mind minema!
Aga ma pole üksi!

Ja aitäh selle sita õppetunni eest.
Sest ma olen nüüd hoopis targem.

Jah.. Sina mu sõber.. kes sa seda olid ja korrutasid ja tõestasid ka. Sina, kes sa lubasid ja lubasid ja ei taganenud. Sina, kes sa aitasid mind minu tunnetes.. usu või ära usu.. see on su enda valik:

MINA OLEN SINUST AMMU ARU SAANUD. Isegi su käitumisest mõistan ma vahepeal. Suudan end Sinu asemele panna. Kurb on see, et Sina mitte.
Sina ei ole minust aru saanud. Ja kas üldse kunagi saad aru, mida sa tegelikult tegid. Ei, ära tunne end süüdi. Ole õnnelik. Aga ära mängi. Tea, et see ei vii sind küll mitte kuhugi. Kui sa praegu ei mõista siis ükskord.

Tundub, et kõik on korras.. teil.. aga vahel.. vahel on mul lihtsalt kahju. Ausalt on.
Ja nüüd.. kui mind on minema visatud, elan ka mina edasi.


Aitäh.

(aitäh selle raamatu eest, Marita)!