pühapäev, 29. märts 2009

Mu vend on väga pikaks kasvanud.. uskumatu

1. Meie noortevahetuse projekt sai rahastuse. 11-20 august läheb märuliks! Üks suurimaid saavutusi minu praeguses elus.
2. Möödunud koolinädal oli nagu noortevahetus.. väga huvitav ja mitmekülgne. Unustasin lausa ära need igavad ja mõttetud loengud, mis tunniplaanis domineerivad.
3. Suurepärane nädalavahetus.. Kadri üle on mul ka hea meel. :)

Täna mõtlesin.. millal ma viimati üldse nutsin? Ma ei mäletagi seda päeva. Tavaliselt nutsin tihti.. igasuguste juhtumite pärast.. aga kui Sina minu ellu tulid, vajusid kõik pahad asjad settena põhja.. sina kerkisid pinnale.

Aitäh. Mu elu on värve täis, rohkem kui oleksin osanud loota.

Iga päev pean endale tunnistama, et see imeline tunne on siiski olemas. Ning kui see on juba olemas, siis oled maailma kõige rikkam ning mitte ükski muu asi, ese, olukord ei suuda seda üle trumbata. Tänu sellele tundele on kõik muu ka parem ja ilusam. PS. Ma ei kõnni pea pilvedes, mis sest, et olen metsikult armunud.


Nii.. nüüd peadpidi kultuuriantropoloogiasse ning enne nina paberitelt ei tõsta kui inglisekeelne 19-leheküljeline ülimalt kirves tekst 2-leheküljeliseks konspektiks on koondatud.
Kadi, you can do it!

Muide, tegin endale põhimõtteliselt kooliaasta lõpuni süsteemi, millal midagi õpin. Need kuupäevad on kõigutamatud. Nüüd on hea olla, sest kord on majas ja ei ole paanikat, millal midagi tegema pean. Võimalik, et hindan end üle :D
Kuid selline tunne on, et kõik asjad poolenisti tehtud juba.
Vot, milline mõju on aja planeerimisel ja organiseerimisel.




Elame hetkes.
Fakk, mask on juba ligi pool tundi näos kinni..

esmaspäev, 23. märts 2009

Ma ei usu siiani..

"Tahan, et sa oleksid minu päikesepaiste"




Olen praegu megahoos (mingi imelik sõna).. tegin nädalavahetusel palju koolitööd ja otsisin igasugu võimalusi, kuidas nädalavahetust sisustada ja üldse suve ning tulevat puhkust. Fun! Fun! Fun!
Loodan, et mõni asi neist ikka õnnestub ka.
Teen sõrmusetrikki ja saan teada, mida alateadvus mulle ütleb. Õnnestub või ei :D

Uskumatu, et see toimib! Isegi Priit usub seda (Priit, kes muidu ei usu üldse müstikasse). Kui alateadvust saab üldse müstika alla liigitada. Vist mitte.


Olgu, tõusen 5,5 tunni pärast. Marss voodisse!

kolmapäev, 18. märts 2009

"...ja õnn võib olla..."

Olen valinud raskesti katki hammustatava pähkli.. kuid on, mille kallal pureda, sest sisu on magusamast magusam.

Olen nagu katseajal. Kas nii peabki olema, kas see on aus minu suhtes.. ei ole mõtet nii mõeldagi, kuna ilma temata oleksin väga kurb.

Kannatlikkus on praegu parim relv. Sa annad mulle nii palju. Ma ei saa seda ära rikkuda. Oma unistusi minema visata.




Mu elu on põnevust täis. Olen väga rahul ja õnnelik ning aina õnnelikumaks saan.
Täna on siis esimene esinduse koosolek. Sukeldun viimaks millessegi, mis mind köidab ja ei tölla lihtsalt koolis.. vajan seda.
Üllatusi tuleb veel :)



♥!

laupäev, 7. märts 2009

"Liiga kaua pole hoolinud, liiga kaua.."

reede, 6. märts 2009

Vahel ei suuda uskuda, et just minuga...

Timo helistas täna. Empaatia.. ma saatsin päeval sõnumi, aga tal ei ole mu nubritki telefonis.. ma ei tea, vahetab neid telefone nii sageli. Tundis mu sõnastuse järgi ära.

Kõne ajal oli ta just 2 tundi tagasi sõjaväest lahti saanud. Mitte lihtsalt nädalavahetuseks koju, vaid täitsa minema kohe. Kaks kuud oli ja siis rääkis onud pehmeks ja sai vabaks. Ma ei tea, kuidas Temal see alati õnnestub.. elada nii nagu ta ise tahab, teha nii nagu talle meeldib, muutes süsteemi, eirates reegleid. 
Igatahes jagasin oma rõõmu ja tema ütles, et oleme koos rõõmsad, elu on ilus.
Ta rääkis, et kavatseb oma elu täielikult muuta - uus elukoht, töö.. ning plaanib lähitulevikus siit taas mingiks ajaks minema sõita. Kahtlustan, et Austraaliasse. Suurepärane! Ta on ikka ja alati Tema ise! Unistustele järgneja. Oma Loo järgija. Timo on üks hea raamat, kus leidub palju elutarkust, mida endalgi hea meeles pidada ning kasutada.
Nii hea on tema häält kuulda ja rääkida, rääkida, rääkida. Ta on tõeline sõber. :)
Kõne lõpus palus ta mul ema-isa ja õde-venda tervitada.. nagu ikka. Timo on nagu vend..
Igatahes, kui ma märtsi lõpus Tallinna lähen, siis helistan talle kindlasti. Veel tahan Agnese, Kadri ja Sandraga kokku saada.

Võib juhtuda, et sätin end Kertu klassiga samale ekskursiooni bussile ning külastame ka Vahur-Pauli Uus Vana Teatrit.. mõnus! Päev oleks mul vaba ja õhtul teater.


Kui aus olla, olen igasugu hullusi korda saatnud. Mõnda neist ei räägi kunagi kellelegi.. mõni juhtum on lihtsalt suurepärane.

Võin vist öelda, et olen õnnelik. Olen õnnelik inimene ning üha vähem tahan oma mõtteid siin avaldada, kuna ma ei tunne vajadust Temast siin rääkida. Lihtsalt ei taha.. sest see on päris minu oma tunne. Inimesed, kellega suhtlen, aimavad või teavad midagi, see on normaalne, kuid mul ei ole justkui põhjust sellest kõigest siin rääkida.



Läheb paremaks, teisiti pole võimalik.

kolmapäev, 4. märts 2009

Kõigest 16 päeva.
See pole võimalik, et just minuga..

neljapäev, 26. veebruar 2009

Teate, kui see tunne peale tuleb, siis on kogu elu seiklus ja kõik on võimalik ja hing ning süda on vabamad kui üldse olla saab.. ma ei osanud seda unes ka näha. Kõik mu vajadused on justkui asendunud selle ühe ainsa olendiga ja tundega.

Ning elu ongi täisväärtuslik. Ja eluõnne pole vaja mägede taha otsima minna.. kuigi tahaks ka seda :D

esmaspäev, 23. veebruar 2009

Üks suur väljakutse, jah, sina oled väljakutse

TA ON TÄIESTI HULL!
TEMA JA 4-MEETRINE PALK..
TA ON PÖÖRANE!
SEE KÕIK ON ÜKS SUUR MUINASJUTT. Ma pole veel aru saanud, mis rolli ma selles etendan ja kes on tema, kuid varsti peab kõik selgeks saama. Täiesti selgeks.. või siis.. väike segadus võiks alati jääda, kuid roll peaks selgeks saama.

SA OLED TÕESTI HULL, VÄGA HULL! KUIDAS MUL ON VEDANUD, ET SINUSUGUSE PÖÖRASEGA KOHTUSIN..
MULLE MEELDIB, ET OLED TIHTI ÄRA, ET MA IGATSEN SIND TAGA JA ET SA OLED SELLINE SEGANE NAGU MINAGI. VEEL SEGASEM. SA EI MÕTLEKSKI NAGU.. LIHTSALT TEED. Mu armas sugulane on öelnud: "Kui midagi head pähe tuleb, peab selle kohe teoks tegema. Planeerimine rikub kõik ära."
Antud olukorra puhul on tal täielik õigus!

Ma ei tea siiani, mis saab.. aga ma lasen sel lihtsalt minna. Süda aimab head.. aimab head, head, head.
Ma ei taha tõesti haiget saada.

Kuidas saab üks asi nii õige tunduda?!
Sa ajad minu ka hulluks. Ei ole enne veel nii tundnud. Sellist pöörasust.
Me polegi ju nii sarnased tegelikult. Oled päris palju minust erinev.. miks ma tahan alati raskemat teed pidi minna?! Aga, mis väljakutse see muidu oleks.. kättesaamatud panevad südame kiiresti võbelema. Mul küll. Ei pea pipardajaid silmas.. lihtsalt.. me oleme nii erinevad, aga ometi see just paelubki, kuna siis õpin ma ju kõige rohkem.. siis on mul terve elu avastamist.

Appi, mis juttu ma ajan.. täiesti loll peast :D
Kohe magama!

esmaspäev, 16. veebruar 2009

Iga päev on sõbrapäev

"Puhh," sosistas notsu.
"Mis on?" küsis Puhh. "Ei
midagi," vastas notsu ja
võttis Puhil
käpast. "Lihtsalt
kontrollisin, et kas
olemas oled".
Sõbralikku sõbrapäeva!

01:51:15
16.02.2009

Sulle ka, Sõber.

Igavesti, isegi 20-ne aasta pärast. ;)

* * *

PS. Mäng käib edasi. Segadus, rõõm, nostalgia ja unistused.

Täiskäik edasi!

neljapäev, 12. veebruar 2009

See ongi see?!

Palun, ära piina mind enam.. ei möödu päevagi, mil ma ei mõtleks 7895 korda, kas on siis või ei?!

Ütle mulle.. tahan vihjeid, sest iga päevaga hullun üha rohkem ja rohkem ning kui kõik valeks osutub, saan palju haiget.

Ma näen Sind isegi unes :D
JUBE!

esmaspäev, 9. veebruar 2009

kohe plahvatan

APPI, MA OLEN KÕRVUNI SEES!
Miks mul on tunne, et kui sa räägid kellestki temast, siis olen see justkui mina?!
Kas tegemist on eksliku sisetundega või räägid sa minust?!

Appi, kui põnev ja kui valus, kui mu sisetunne petab mind.. kui valus..

Aga sa oled tagasi.. ja ma ei saa sind minema lasta!


Ma ei saa ju küsida: Kas see olen mina?!
Ükski narr ei küsiks nii :D

laupäev, 7. veebruar 2009

K

Tõusin täna pool viis õhtul! Eile oli väga vahva õhtu, öö. Pole kaua aega nii head sauna saanud. Mõnus!
Seepärast ka nii hiline tõus.


30 minuti pärast astun
ma välja autost mis
peatub põltsamaa ristis, et
hääletada edasi tallinna

Ei no, õige aeg, et välja hüpata, noormees.
Eks ma ju teadsin, et sa pole kuhugi kadunud, kuid ma ei saa ju loota, et pettuda.
Ometi on lootus tagasi.

Ning mu teine paar kindaid läkski Tallinna poole teele. Nii hea oli sind näha, mis sest, et nägin välja nagu viimane peletis.
Andsid inspiratsiooni ning täna ei lähe ma enne magama, kui see välja elatud.


Tule nüüd tagasi, palun.
Ma ootan.
Üritan mitte loota ja elada mõttevabalt.

Siiski.


Mis mul viga on?! See tundub nii õige!
Kas tõesti pole?
:D

neljapäev, 5. veebruar 2009

Öö laul

...hoidke teda - haiget saab ta väga kergesti, ehkki ei näita seda välja.
Sa tegid haiget.. ei mingeid lubadusi ei mingeid kohustusi, ma sain lihtsalt haiget. Sest kõik lõppes nii kähku.

Ja ma pean sellest üle saama. Ning ma tahan edasi minna ja ma sööngi ehk oma sõnu, olen õel ja kuri ja vastik ja samal ajal sõbralik ja hea, ehk ei oskagi ma vihata. Aga ma tunnen end nii paremini.
Ja ma nutan ja naeran ja vihkan ja armastan ja tantsin ja suhtlen ja ei mõtle mingitele tagajärgedele. Olen vaba, iseenda pärusmaa. Ei ole rumal ja ei tee lollusi, kuid elan oma elu.
Tahaks end nädalaks pööningule kinni panna, muusika kaasa võtta ja maalida, meisterdada, joonistada.
Ma saan elult inspiratsiooni. Kui ma nii mõtlen, elangi oma armetut elu päris hästi.

"..ära pühenda oma elu mingitele nolkidele, pühenda see kunstile.."
Need mingid nolgid on ka kunst.
Rääkides kunstist, siis pliiatsit ei viska ma nii pea nurka ja kavatsen edasi luua.

Halvad asjad panevad looma.. aga kui sul pole enam inspiratsiooni, oled kadunud hing. Olen kadunud hing.

Kings of Leon - Manhattan

Head ööd!

teisipäev, 3. veebruar 2009

Kuu

Põgenen oma mõtete eest!
Kaugele, kaugele, kaugele..


Ma ei ole veel õnnelik. Mitte veel.
Liiga vähe aega on möödas. Võiksin olla kadunud ja kui inimesed mind uuesti näevad, siis nad ei ütle lihtsalt tsau, vaid kallistavad ja tunnevad huvi, kuidas elanud olen, sest nad pole mind nii kaua näinud.

Olen edasi liikunud, aga ikka paigal.
Ma tean, et iga asi võtab aega.
Kannatlik tuleb olla.

.

Tuleb vist su oma seest ja peast välja visata.. no nii kiire sul ikka pole, et kirjalegi vastata ei jõua. Uskumatu..

Kadi on ikka üksik hunt, juhei!
Aga nii armuhull ja paanikas ma ka pole, et ei oska üksi olla ja iga suvalise dressipükslasega käima hakkan.. :D

Nägin unes, et ma olin kellegagi koos ja see polnud keegi, keda ma praegu tunneks või teaks. Olin õnnelik. See tähendab, et ükskõik, kes võib minu pea segi ajada ja minusse armuda.. need ei pea olema praegused tuttavad.. vaid võib olla hoopis keegi kusagil mujal. (PS. Unenäos oli suveaeg).

Olen korduvalt mõelnud, et mis kevade armastustest inimesed räägivad? Kevadel on pea segi ja kõik puhkeb õide.. midaiganes :D
Mina näiteks olen kogu aeg armunud ainult talvel või siis just jahedal ajal, mitte kevadel, kui kogu maailm on justkui valla ja tahaks just oma sõprade ja heade tuttavatega ringi käia. Kellel kevadel armuda vaja on, kui kogu loodus ärkab? Talvel on inimene ikka rohkem üksi..
Ja kui ükskord kõik käes, siis võib iga aastaaeg uuesti ja uuesti oma kallimasse armuda.

Mida ma üldse pläkutan sellest siin?! Kuradi armastus, armumine.. kogu aeg on sant tunne, kui annad endast palju ära, avad end teisele inimesele ja siis tema hoiab lihtsalt eemale..
See ongi armastus?!

Ning nagu ma enne mainisin, siis iga viie minuti tagant ei kavatse ma ka uude inimesse armuda ja iga suvalisega flirtida nii, et.. olengi siis nagu olen.

Koolis, huvidega, sõpradega, kodus.

Olengi naiivne jobu.. minu jaoks ei ole armastus pidevad tülid ja korduv lahku-kokku jooksmine.. see on lolli mängimine. Jah!
Parem olengi üksi, sest ma ei sure enne kui olen elu eesmärgi täitnud.

Do not piss me off!

esmaspäev, 2. veebruar 2009

"Tunded ei ole naeruväärsed, isegi kui nad pole vastastikkused."

neljapäev, 29. jaanuar 2009

.

"...sa oled juba nagu MARX - võta ära labidas ja inimene hakkab kohe mõtlema oma elu mõtte üle."

Õnneks on mul praegu labidas olemas ja tööd on rohkem kui küll. Liiga palju, millele mõelda, liiga palju, milleni pürgida. Vahel tundub, et seda kõike on liiga palju.. samas pole justkui mitte midagi.
Nii palju võimalusi, et unustan hingamisegi ära. (Söömine on juba ammu ununenud. Teen seda siis, kui nägemine kaduma hakkab või kui laisklen.)
Nii palju on selles ühes väikeses inimeses. Vahel on lausa õudne, mida pea suudab toota. Kui mõtted võtaksid reaalse kuju, oleks juba mitu planeeditäit prahti koos. No, head ka.

"...või nagu ütles Urmas Sisask - mõtelda on mõnus, rääkida on raske, ärge selle pärast kohe pead norgu laske..."


Väärtuslikud mõtted sinu suust.
Aitäh.

Nüüd tööle! Kõigest 1,5 päeva veel.
Eile öösel oli fantastiline! FANTASTILINE!
Kui värvid ja pintslid oleksid inimesed, siis ma lihtsalt abielluksin nendega ja elaksin elu lõpuni õnnelikult.. paratamatus on see, et nad pole ning veelgi hullem fakt, et ma vajan inimesi. Inimesi, kes mind vajavad.


Praegu lohutan end pintslite ja värvidega.
Ei ole õnnelik, ei ole.

Varsti ei tea enam ise ka põhjuseid.
Ei ole maailmalõpp, veel mitte.
Nii paljud unistused on veel täitmata.
See ei ole see.. ei ole
Kõik saab korda, peab saama!

kolmapäev, 28. jaanuar 2009

Täna on parem

In action!
Peagi on see valmis.. pöidlad pihku ja täiskäik edasi!







Mul ei ole aega sind igatseda.. see polegi päris igatsus, mida tunnen - arusaamatus ja väike segadus. Jah, jälle need tunded.
"Palun ära ära mine, ära palun ära mine..
jää veel.."

Ma ei tea, kas siin on su tee, kas peaksin sind hoidma enda sees, kuid ma ei saa sinust lihtsalt niisama lahti lasta.


Lasen sul natuke aega hingata.. sest mina tean, mis on vabadus ja kui raske on elada hapnikuta suhtes!

pühapäev, 25. jaanuar 2009

Täna soovisin esimest korda, et lumi kaoks

Tunnen siiani, et just nii mulle meeldiks,
aga ignoreerimist ma ka ei talu.
Liiga pikad pausid.

Kas..

Kusagil läks valesti või
olin ise valel ajal vales kohas?


Miks ihkab süda alati kättesaamatut?
Ja see, mis kergelt tulnud, kergelt läeb.

On kõik okei
või ei?

Aga süda sul sees aina kiiremalt taob
mida võtta või jätta kõik läheb ja kaob
kõik libiseb mööda kui sirutad käe
mõned näod jäävad meelde, kuid sajad ei jää
tahad haarata küll, aga krabad vaid tuult
...
Tõnis Mägi

Täna tajun piiri ja lähen õigel ajal magama.
Täna ei nuta end puruks.

Vahel mõtlen, et ehk on tahtmine suurem kui tema ise väärt on.. kättesaamatu.
Need kindad ei jää siia ja see pilt ka mitte.
Ma ei oska üksi olla.
Leiutan igasugu jobususi välja.

Pärast selgub, et tegin end lolliks.
Juba leiutangi.
Head ööd..

NOORMEES,
TE OLETE MU SÜDAMES!
Hoopis kusagilt mujalt ja kaugelt nii nagu mulle meeldib!
Jääge siia, palun,
isegi harva armun.

kuulan Tõnis Mäge

Ainult nutan ja nutan ja nutan ja nutan.
Ma nutan.

Mida mina, loll, armastusest tean? Julgen veel nutta siin.. oma kodus. Täiesti pöörane ju!
Kas tõesti jäävad teised kindad ka koju seisma? Kogu minu töö ja vaev.
EI TOHI NII MINNA!
(vastikud kaks punkti mu poolikute lausete lõpus. Olen äge nüüd?!)

Kõledus tuleb peale kui sellele tühjusele mõtlen. Ise arvan veel, et minu elus on ka nüüd keegi.
Loll.. idioot.

Olen mitu korda mõelnud, et armastust poelgi olemas. Inimesed lihtsalt arvavad, et on armunud ja armastavad. Tegelikult on see mingi muu, järjekordne haiget tegev tunne. Mina tean, et on sõprus, aga armastus? Ei tunne seda inimest, kes minusse peaks armuma.

laupäev, 24. jaanuar 2009

Tahaks sulle saata mustmiljon kirja ja veel rohkem sõnumeid. Praegu on selline tunne peal ja see ei ole hea.

Ma ei tee seda.

Jah, olen kõrvuni sees.. kuid ei mingit lootusekiirt.

Ihkan..!

Nukker.. väga kurb on olla. Mis sa ikka teed..
Tahan siit lõpuks minema saada ning see aeg ei ole enam kaugel. Lähen ja kaon.
Ma ei saa sinna mitte midagi teha..
loll süda, loll pea, loll mina - mida ma õieti arvasin endast?! Et olen nii ilus ja tark ning tore ja kohe armutaksegi minusse. Juhei! :D

Dream on..

neljapäev, 22. jaanuar 2009

Tavaline päev

Ei ole siis ilus laul või?
The end of the world
Skeeter Davis

Why does the sun go on shining
Why does the sea rush to shore
Don't they know it's the end of the world'
Cause you don't love me any more

Why do the birds go on singing

Why do the stars glow above
Don't they know it's the end of the world
It ended when I lost your love

I wake up in the morning and I wonder
Why everything's the same as it was
I can't understand, no, I can't understand
How life goes on the way it does

Why does my heart go on beating
Why do these eyes of mine cry
Don't they know it's the end of the world
It ended when you said goodbye

Why does my heart go on beating
Why do these eyes of mine cry
Don't they know it's the end of the world
It ended when you said goodbye

kolmapäev, 21. jaanuar 2009

Aquarius: Someone will deliver some icky news today, but now you know that, you can start dealing with it.

Kas ma olen juba öelnud, et horoskoobid räägivad teinekord väga õiget juttu?!
"Ilus" lõpp tänasele päevale.. käi kuu peale, ausõna.. kogu aeg pean mõistev ja tore olema.
Millal see juba lõppeb?

laupäev, 17. jaanuar 2009

Heihopsti!

Istun siin, jälle. Kuulan muusikat, jälle. Kell on palju, järjekordselt. Plaan on täna vähemalt pool 3 voodisse saada.

Uni on peal.. eks viimastel päevadel on kõvasti tööd ka tehtud - lõpatsime eile projekti kirjutamise, panime teele ja nüüd ootame, mis saama hakab. Lootus on suur ja ootused kõrgel!

Igatahes veetsin eelmise nädala reedest kuni pühapäevani Tallinnas aega. Esimesel päeval külastasime Sandrat ja hullasime linnas ringi, õhtul suundusime Remo juurde, tegime pannkooki ja mängisime Aliast.. vahva! Hiljem Nimetasse ning siis koju. Sandra voodisse langedes tundsin, et väsimus on suur.. viimaks oli mul uni! Kahjuks pidime hommikul vara tõusma (9:00 - see on ju vara!), et koolitusepaika jõuda.
2 toredat päeva projektide keskel - hullumeelsus, aga huvitav!

Igatahes kujunes Tallinnas käigu naelaks meie laupäevaõhtune seiklus kesklinna. Nimelt avastasime laupäeval end hotellist logelemast.. endal oli ka imelik seal passida.. viibisime ju pealinnas, kus ei tohiks kunagi igav olla! (väikese irooniaga)
Eeltöö tehtud, leidsimegi end õues bussipaviljoni eest.. loomulikult läks viimane buss meie nina eest minema, mis siis muud kui kesklinna poole sammu marss. Õnneks ei pidanud kaua kõndima, uues paviljonis olid uued bussiajad, üks neist viis meid kesklinna kohale. Öine Tallinn on ilus.. eriti kui oleks veel oma korter ka ja sõbrad või noormees.. ilus ilm.. palju tegureid, miski ei sobi :D
Igatahes pidime öösel jalgsi hotellini kõndima - see teeb täpselt 8 km, läbisime vahemaa 1,25 tunniga, langesime laipadena vooditesse ning otseloomulikult pidime hommikul äratuskella peale tõusma.. ebaõnn. Vale ajastus.

Esmaspäevast kuni eilseni olen üleni projekti sees olnud, paljas mõtlemine sellele kirjatööle paneb aju jälle valutama. Las ta praegu jääda sinna paika.. varsti korjan niikuinii üles.

Täna magasin kaua.. ei tahtnud voodistki tõusta.
Homme on sama teema.


Järgmine nädal tõotab tulla mitmekülgne, seiklusterohke ja fun! fun! fun!

Timol läheb sõjaväes hästi.
Soetasin endale täna The Sun'i uue albumi!
GEO ajakiri seisab riiulis ning ma ei ole jõudnud seda veel lugeda.. häbilugu.
Sama võin öelda Marita laenatud raamatu ja Uku tunni kirjanduse kohta. Juhei! Olen nii tubli lugeja!

Pärast uut aastat on rahulolu mind vallutanud. Kauaks? Ei tea. Praegu on ta minu sees.
Et mul tuleks siis nii tegus, armastuserohke ja aktiivne aasta nagu näitajad ütlevad! ;)

Soovin sünnipäevaks lund, lund ja lund.
Noormees, homme võtan ühendust!

Tuuli!
Taliharjapäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril.
Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo.
Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.
Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema.

PS. Homme on Tõnisepäev. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema.

kolmapäev, 7. jaanuar 2009

Olen enda üle uhke

Hahahaaa, MA TEGINGI SEDA!!! Võimas!

you gotta get, that, dirt of your shoulder

pühapäev, 4. jaanuar 2009

"Täna õhtul Tõnis Mägi"
Tõbras!

kvaliteetaeg..

Täna ma kirjutan siia hea meelega. Täna ma tahan kirjutada. Kirjutan ainult heast.

Ausalt öeldes ei mäletagi, mida reedesel päeval tegin. Tean, et mul oli närune olla (vastikud lahendamata asjad), praegu on see kõik settena põhja vajunud.. jalalabadesse, kui nüüd seda reaalselt ette kujutada. Kõndinud olen ma küll palju, kuid jalavalu ja väsimuse üle ei nurise. Kõht on kergelt korrast ära ja pea natukene uimane, küünarnukk kukkumisest valus, muidu on hea. Jah, hästi!

Reedese päeva tipphetk: sain õunakoogi valmis! See rõõm polnud nii suur kui piltide joonistamine on olnud.. ei saagi kunagi olema.
Kuid mul polnud mingit tahtmist hommikul vara ärgata ja bussiga Tallinna poole loksuda, eriti veel, kui peale iseenda raskuse pean vedama veel mitmeid teisi füüsilis raskusi.. pika vaagimise peale vedasin oma kompuutri kaasa, nüüd tean öelda - mõttetu tegu! Bussis oli väga ebamugav midagi trükkida ja ma ei olnud üldse projekti lainel, ei olnud Tallinna lainel ka, unistasin, sest.. kuidas saakski bussis midagi teha, kui õues on nii ilus ilm!? Kunstiteos! Viimati oli päike sel päeval, kui Marita juures käisin, tänase seisuga siis nädal aega tagasi.
Kohtusin Agnesega, sisustasime kogu aja istumise ja rääkimisega ära ning oligi aeg bussiga sündmuspaika liikuda.

Mustmiljon peatust ja siis.. Pihlaka! Bussist välja ning kohe majade vahele nagu oleks mul igas olukorras priljantne mälu..
Toas istusid kaks võõrast nägu ja nemad. Viimaks oli kogu elamine rahvast täis ning joogid-söögid nina all, jutuvada suur ja üldine lõbus meeleolu. Timo segas banaani.. mis selle nimi nüüd oligi.. no igatahes oli vähese alkoholiga eksootiline väljamõeldud jook, vihmavarjuke tegi selle veelgi meeldivamaks. Põhimõtteliselt kui klaasid tühjad, toodi kohe juurde. Korralik teenindus. Mängisime pokkerit: õiged žetoonid, kaardid, alus jne. Sain natukene rohkem sellest mängust aimu. Seltskond oli väga huvitav, kirju. Mina teadsin osasid ainult, kuid sellest polnud midagi. Sel ajal, nende inimestega koos olles, tundsin, et ma olen Sulle oluline ja me suhtleme veel ja veel, isegi kui meie teed on alati nii lahus olnud. Tõsi see on, et enam ei saa ma Sinuga siis rääkida kui tahan ning ma ei tahagi enam nii palju kirjutada Sulle.
Igatahes oli mul väga tore ning aeg õnneks venis. Mul polnud õrna aimugi, kas jään Tallinna ööseks või lahkun viimase bussiga. Igaks juhuks võtsin kogu kraami kaasa.. kes teab, mis saab. Üldine mõnus olek lõppes kauaoodatud protseduuriga: Timo patside maha ajamine.. ja mina lootsin, et need jäävad talle pähe. Avasime šampuse ning ütlesime toosti Timo juuste terviseks, juhei! Ta oli väga löödud.. kogu elu oleks justkui nendes juustejublakates.. olen alati tundnud, et mul on temaga mingi hingeline side. See on ehk rohkem minupoolne, kuid olemas ta on. Kui enamus viskas selle kõige üle nalja, siis minul tikkusid vägisi pisarad silmadesse.. vend sai õiguse esimese patsi lõigata, siis Kairit ja siis teised.. ja mina ja.. kõik said.
"Te olete südametud, õelad", nii ta meile ütles "...aga ma armastan teid kõiki." Kairitil ja minul olid silmad vett täis, kuidagi väga raske oli ja kurb. Püüdsin end tagasi hoida, aga silmad olid ikka märjad.
Protseduur tehtud, pildid ka ning melu käis endist viisi edasi. Siim küsis, mis ma nüüd selle patsiga peale hakkan.. mina ütlesin, et hoian alles. Selles on ju ka kogu minu piltide vägi ja meie suhtluse algus ning etapid, hing on ka. Igaüks usub midagi või kedagi. Vot, nüüd võin öelda, et mina usun selle patsi hingeellu.
Olgu, nüüd läks väga isiklikuks kätte ära. Remember the name: Vaba oma mõtetelt.
Rahvas hakkas ära valguma, kes koju, kes Riiga, kes Lõuna-Ameerikasse.. kell oli juba 23, kuid mul polnud mingit tahtmist bussile minna, tegin näo nagu oleks mul ööbimiskoht olemas. Istusime, sõime, jõime, mängisime, rääkisime. Olin üks kahest, kes ööseks jäi.. sain pisikese aseme ning magamine toimus suure norskamise saatel, kuid ma olin rahul. Hommikul esimene lahkuja.. alati, kui hüvasti jätan on kurb, seekord pidin muidugi libeda jääga maha kukkuma, õnneks keegi ei näinud ja vahel tulebki unistustest maa peale kukkuda!


Pikk retk koju võiski alata. Nutt tuli vägisi peale, kuid seekord hoopis teistsugune. Kõik on muutunud ning ma olen sellega rahul. Eks ma ei harju nii pea Sinu kaugusega, kuid minust on siiski mingi revolutsioon läbi käinud.

"Kui keegi mängib meie hingekeeltega, muutub maailmapilt automaatselt."

Mis tunded mind valdavad? Millest see tuleb? Proovin oma peas lahti mõtestada emotsioone, mis minus on. Uku tunnid mõjuvad juba pikemat aega nii, aga see pole halb. Olgu, praegu ei suuda ma midagi konkreetset välja tuua. Teda nähes on lahkumise tunne alati üks ja see sama - nukker ja mõtlik, kuid mis on muutunud - mina. Tunnen kohe enda sees, et olen palju suuremaks saanud ja Sa mõjud nüüd pigem turgutavalt kui melanhoolselt.. no tegelikult on need kaks asja alati koos olnud, lihtsalt täna oli teistmoodi, sest viimane kohtumine muutis palju. Meie suhtlemine on hoopis teine. Ma ei tea, mis meid seob ning kui sellele mõelda, siis on pea võimatu midagi sõnadesse panna. Olen korraga kaotanud ja võitnud. Olgu see on täna õrn teema.
On hetki, mida ei saagi kellegagi jagada, sest muidu annaks ma justkui kõik ära ja eriti valus on kui inimesed sinust aru ei saa.
Hingelisus.


Pool maailma läbi rännanud pats seisab kodus riiuli peal. Milline rõõm ühest juuksepahmakast! :D

Selle kõige keskel mõtlesin palju Sinu peale.. me pole ammu suhelnud, aga ma tahan seda. Isegi väga. Kärsitus ei saa sel korral minust võitu. Olen vana rahu ise.. uskumatu, aga tõsi. Noormees, te röövite mu südame!

Nemad on õnnelikud ja mina jagan seda rõõmu. Mul on siiralt hea meel. Ta on imeline neiu!


Homme olen asjalik, täna plaanin vaadata oma filmi: "10 põhjust, et sind vihata". I just love it! Labasest komöödiast on asi kaugel.. see on kuidagi teisem. Minu jaoks.
http://noteretali.blogspot.com/2008/01/thats-way-it-should-be.html - milline kokkusattumus!

Aitäh.
..pikk tee on veel minna. Ükskord olen mina ka nii õnnelik, et tunne mahu iseenda sisse ära!


Konarlik tekst, kuid olen hetkel liialt laisk, et seda viimistlema hakata.

reede, 2. jaanuar 2009

a little bit sad

I am not here for you to use.
So you better listen up,
You better listen close
I don't think so

Millise õunakoogi ma peaksin tegema, homme vaatan.

kolmapäev, 31. detsember 2008

Plärts!

Appi, kuidas ma ei viitsi siia kirjutada.. selline tunne, et laon oma mõtted ja tunded siia maha ning kõik kaob.. nagu Helgi Sallo ütles, et tahad hoida mõtteid ja sõnu enda teada, kui sa kord selle välja lased ega siis sõna enam kinni püüa. Hea on olnud. Alustades 28. detsembri külastusest ning pikast jalutuskäigust Põltsamaa tänavatel ja lõpetades vanaema külastamisega.

Erilised hetked eriliste inimestega.

Täna lähen maale ja kavatsen veeta parima aja parimatega..

Muusika on eriline, Vahur Kersna saade oli eriline ning Sina ütlesid mulle täna ilusasti: tahan sinuga kohe väga rääkida

Mina ka!


Ma ei tea, kas see soov püsib minus ka aastate pärast, kuid praegu tahan elada nagu Jaan Tätte - mina olen siin ja Tema on seal ning kui me näeme, siis armun ma üha enam. Jah! Olen nii vastandlik.. juba oma olemusest leian vastandusi. Mulle meeldiks, et mu sõbrad oleksid rohkem olemas kui ma neid vajan. Samas hindan ma väga seda vähest aega, mil saame koos olla. See inspireerib!
Teinekord olen väga pahane, et ei saa ringi uidata, inimestega suhelda, seltskonnas olla, uusi mõtteid ammutada.. ja vahel tahan just üksi olla nagu Jaan Tätte. Joonistada oma pilte ja maalida merd, loodust, tundeid.

Kersna ütles loomise kohta hästi: pliiats lihtsalt kirjutab ning mingi vool tõmbab teda, sina püüad tal lihtsalt kannul püsida.

See, mis saab maise kuju.. peidab endas midagi ebamaist, samas loomulikku. Vahel on hea, kui ainult ise saan aru, mis see on, aga teinekord tahan, et teine saaks ka. Tema sai.. ning hea, et neid on veel, kes saavad.
Süda ütleb, et olen leidnud midagi uut ja head.. kellegi, kes võiks minust aru saada ja sooviks minuga oma mõtteid jagada.. ja.. no.. kuidas ma seda ütlen: armumine on ilus!

Mulle sobiks pikamaa suhe.. ma ei tea tegelikult seda, aga elu on näidanud ja süda ka sees.

Uuesti ja uuesti ja uuesti. Selleks pean veel palju elama. Midagi nii puhast ja hingele vajalikku ei saa justkui kohe ühe hetkega tulla, selleks tuleb vaeva näha.. no mitte vaeva, aga keha ja vaim peavad justkui valmis olema või, ma ei oska seda kirjeldada. Olen vist kogenematu ja rumal, aga ma usun suurde armastusse, sellisesse, kus tuleb see üks ja Sa tead, et ta on õige. Kuigi elu tõestab vastupidist - me ei tea kunagi, kas just Tema on See õige.
Ma ei usu armastusse esimesest silmapilgust - armastus peaks olema justkui midagi sellist, mis aja jooksul kasvab mitte ei tule ühe hetkega ja ongi päral.. Inimene ei ole ka kohe inimene ning puu ei ole algusest peale puu.
Eks iga inimene, kui ta armub, arvab, et see ongi see! Õige tunne ja inimene.. ma tunnen, et see peab olema justkui midagi muud.. ma võin olla mitmeid kordi kiindunud, suurt hingelist sidet tunda, aga kui sellest jääb midagi puudu.. mingi osake.. siis see pole armastus, on hoopis midagi muud.
Appi, ma ei tea.. ma tõesti ei tea. Tean vaid, et mul on täna hea olla ning parim on alles ees.

Püüan võimalikult vähe mõelda sellele halvale neile, kes mind sisimas vihale ajavad.. keskenduda nii nagu kooliaasta alguses - mina ja olulised inimesed. Muu on vaid närvikulu ja.. kui arengut ei toimu, siis tõesti.. kaua ma luban enda hinge ja närvidega mängida.. kaua.. miks ma seda üldse teen? Sest ma ju teen. Lasen endaga mängida. Annan liiga kergesti andeks või polegi siia koer maetud?

Iga asi omal ajal.

Kirju postitus, ma saan vist üksi ainult selle igast tahust aru.. aga las siis ollagi nii. Täna on nii.

Ilus on ja täna ajab see mind nutma.
Väikesed asjad!

esmaspäev, 29. detsember 2008

pühapäev, 28. detsember 2008

Tahan minema visata

Saabusin äsja pikalt jalutuskäigult. Sõrmed on jääs ja ma ei tunne läpaka soojust oma jalgadel, kuid jumaldan sellist ilma! Puud on nii kaunid, maapind lumine ning taevas tähine. Põltsamaal on palju teid.
Alati kui ma Sinu juures käin, tunnen, et minu mured pole enam mured ja valu ei ole valu.. siis mõtlen, et miks ma tulin. Sinu pärast, enda pärast ka.
Igatahes on mul tänasest kuni 4. jaanuari päevani peaaegu kõik ajad broneeritud, nii et ise tead, kuhu vahele end pistad. Vahel ma ei salli sind üldse! Jah, ja tegelikult tahan ma sinust täitsa lahti öelda, lihtsalt ei tea veel, kuidas see käima peaks.
Ma ei oska inimesi vihata, nende peale kaua pahane olla, kuid valed ja halvad sõnad jäävad kauaks kummitama.

Eile täitsin oma lubaduse - tegin uue pildiga algust, nüüd on seda vaja natukene viimistleda ja.. valmis! Seekord on paberil hoopis keegi teine.. ning Sa meeldid mulle seal!

Jälle õue!

reede, 26. detsember 2008

Eile oli üks armsamaid päevi mu elus.. täna on kuidagi nukker see jõulutunne. Läheb paremaks, kõik saab korda ka. Igasugu kurvad mõtted tiirutavad peas ringi. No mis sa teed, igatsus on suur. Vahel sekka ka rahulolematust, isegi ängi.

Homme on taas parem päev, ma tean.

esmaspäev, 22. detsember 2008

kuu aja pärast paarutan siit minema

Mees, sa oled eilne mõttetu mölakas..

Is anybody out there listening?
Cuz I cant stand to keep this in
All I really want, I'll say it again (anyway)

You can say what you have to say
cuz my mind's made up anyway
I'm taking the high road going above you
this is the last time that I'm gonna trust you
You can say what you have to say
cuz my mind's made up anyway
all that bullshit you talk might work a lot
but it's not gonna work today
Nagu minu suust kukkunud

mõeldud-tehtud


Tunnen, et tahan mõttevahetust, aga lihtsalt ei ole võimalust! Sitt tunne? Ojaa
Liiga kaua aega tagasi.. lootuseltult ajast maas.
Ja seda nad nimetavad *!"&Y#&%!!!

Ma nimetaks seda hoopis !)#!(¤"/¤&/
ja ühel päeval kaon mina teie elust ka ära.. oh, kuis tahaks ära. Põrutaks tuhatnelja minema siit. Aasta tagasi veel olin selgelt plaaninud minema sõita. See päev tuleb, neid mõtteid pole ma siiani nurka visanud. Ja on veel ühed mõtted.. aju on paisunud ligi 50% suuremaks.
Mõttemasin..




Fort Minor & unetus & piparkoogid

esmaspäev, 15. detsember 2008

Kui nüüd aus olla, siis öösiti olen ma väga armunud.
Ei leidnud silmi, aga neid ma just otsingi. Miks peidad oma silmi?
Tuleb tund, millal tuleb, midagi ära teha..
just.. ära teha. Ära tunda.. jah, tunda!

Kavatsen luusida mööda müstilisi teid. Korjan üles oma paberid ja pliiatsi.
Elu on täis väga palju ootamatuid asju. Kõike ei saa ette planeerida. Kohati mulle meeldib ootamatuid radasid käia, aga.. mitte alati.
Pea vastu!

pühapäev, 14. detsember 2008

Eile olin õnnelik

"Oskus kõrvale tõrjuda seda, mis pole hea..", ei, pidurid on vahvad. Täna olen rahulik, äratus oli pool neli, täiesti ilma äratuskellata. Kõht on täis, imetore sünnipäev möödas - teha on veel nii mõndagi, olenemata sellest, et vaheaeg on alanud.

"no matter what day is, with you here, it's better.." - Laili on saatnud mulle imelisi laule, aitäh Sulle!

Segadust on.. alati on natukene raske, aga nagu Ülo Vooglaid ütleb, siis peabki raske olema. On inimesi, kellest olen kaugeks jäänud, nad on minust eemaldunud. Vahepeal tulevad mu endised tunded tagasi.. kui meie Sinuga kohtusime.. kui paks lumi oli maas ning päike sillerdas sellel.. mina kuulasin parimaid palu The Sun'i repertuaarist, otseloomulikult kassettpleierist. Osad inimesed pudenevadki elust ära, nad jätavad su lihtsalt maha ja see peaks olema loomulik, kuid mina mõtlen aeg-ajalt ikka nende aegade peale. Igatsen seda, mis mul oli ja enam ei ole. Ei peaks. Üldse ei peaks nii tundma.. seepärast, Marita, tahangi ma Sind näha! Ma ei taha Sinust eemalduda. Vahel on kohe hirm, kuigi ei peaks.

"Vaid sinu jaoks on kuskil keegi, mõeldes: kuhu Sa jääd?" - Sa meeldid mulle! Jah, Sa meeldid mulle väga, see polegi vist enam meeldimine, vaid midagi rohkemat. Me oleme teineteisest kaugel, kuid mu sisetunne ütleb, et pean kannatlik olema ja mul on võimalus. Mu süda tunneb, et mul on võimalus! Kui imeline tunne see on! Mina ja armunud?! Tõsiselt ka.. ma ei tea, mis saab, kuidas läheb, aga praegu pean olema kannatlik, et mitte ära rikkuda. Alati tuleb ju uskuda ja loota, aga olen nii harjunud kaotama ja alla jääma ning üldse mitte püsivalt tundma.. Võimalus!

Oh, ei tea.. unistan lihtsalt ja ütlen teile: Kõik saab korda! Olen valmis tuge pakkuma.

neljapäev, 11. detsember 2008

Ei karussellidele!

Algab vaheaeg, mis kestab veebruari alguseni. Jeee, jeee, jeeeeeeeeeeeeeeeeeee!

You! Yes, you made my day today! ;)

Ootan "Tuulepealset maad" ja siis magama.. ma ei tea veel, kuidas ma selle jõuand ära oodata.. silm vajub kinni, juhe on koos - mis unesümptomeid ma veel ootan?!
Homme teen pika uinaku.

lühidalt

1. Tahan tööle
2. Tahan, et pea ei valutaks enam sellest karussellil keerutamisest
3. Pean Sinu juurde tulemiseks aja kinni panema...
4. Rohkem lund
5. Ära seekord valeta, palun
6. Ei viitsi homme koolidesse esinema minna
7. Tänane jõulupidu oli vahva
8. Kätlin ja Pille on suurepärased kokad
9. Tahan tööle
10. Tahan, et mul ka ükskord veaks
11. Me oleme Temaga kaugeks jäänud, kurvaks teeb, eriti jõuludel
12. "...igaühe jaoks on kuskil keegi, mõeldes: kuhu Sa jääd?..."
13. Kus Sa oled siis?!

neljapäev, 4. detsember 2008

pea on pulki täis!

Hullult palju jääb pähe ju.
Keskendumisvõime peaaegu 0.
Õppimie soov - 0.
Õhutemperatuur õhtuti, kah 0.

Üldse on hästi "lahe" olla.
Linkin Park ütleb selle peale: What the fuck is wrong with me?!

Üritan oma nägu täna siin mitte näidata

17 päeva

Kell on pool neli ja ma passin ikka veel üleval. 10 korda võite arvata, miks..



Peas
Minu sees
Kauaks?
Kannatlik




Oeh, ma ei tea.. aga see on päris imeline

teisipäev, 2. detsember 2008

elu on nagu pall

võiks kunagi niisama istuda ja rääkida - pole ammu arutanud asju - vahel on äge vanade tuttavatega korraks kokku istud jne ? kas pole

Jah, elu on täis üllatusi. Samas, mida siin imestada, ei imestagi, lihtsalt positiivne. Sogane vesi saab ükskord ikka selgeks. Mis sogane.. antud olukorras võin öelda, et vanade tuttavatega on, millest rääkida, sest mõlemad on muutunud.


Aga arvestades nüüd eilset.. või oli see täna.. olen maganud ühe tunni ja praeguseks hetkeks täiesti zombi juba, valmistun uneks. Ja noo.. ausalt, miks ma istun nii kaua üleval, viimased päevad, nädal juba täis.. no ei tea, aga tunne on hea ja kas peangi muud veel teadma.. ütlen saladuskatte all: tunne pole ammu nii hea olnud!

Olen segaduses, aga ma tunnen! Vaikselt, kannatlikult.. kuid siiski!



Lähen täna vara magama.
Pea ei lõika.


Sellest saan küll aru, et kus liiga palju rahulolu, seal tuleb kohe mingi langus. Aga veel on vara sellest rääkida! Veel on vara! Veel pole aeg!
MA TUNNEN! :D

laupäev, 29. november 2008

Ei ole hästi, jamasti on.
Kerge on raske olla, raske kergeks saada.
Nii ongi

reede, 28. november 2008

The Sun


Uus album on kohal ja ma teen varsti vahetuskaupa - hahaa, olen kaval.
Pean selle saama, muud varianti pole!

neljapäev, 27. november 2008

pöialpoisid

No.. mulle meeldib inimestega läbi saada, uusi tutvusi soetada ja kogu see kommunikeerumine, aga.. kui minu muidu nii armumisvastane süda tahab teinekord armuda, siis pöördub kõik ikka minu vastu.

MIKS!?

Peale selle söödi minu kringlitükid ka ära. Meie peres on ju alati nii, et jagame magusa ära ja kes seda kohe nahka ei pane, see oma maiust ei näe ka enam!
Torrr.. olen Toriseja

Ja sina oled jahimees.
Elagu muinasjutud! Mulle see maailm sobib. Miski pole päris ja elad pilvedes. Armastus on igavene ja hea võidab alati kurja.
Kui irooniline.

Homme ei ole mõtet oma nägu üldse õue näidata, kuna Põltsamaa jõgi on hargnema hakanud. Istun toas, koon kindaid, mis seekord kudagi valmis ei taha saada ja hakkan õppima. VOHH! Nii tegija olengi.

"Tuulepealne maa" - http://www.youtube.com/watch?v=Xbg9iDpQp00&feature=related kehv variant, aga paremat ei leidnud praegu üles.
Viimaks on mul mahti seda sarja vaadata. Eesti asi!

teisipäev, 25. november 2008

Head nimepäeva kõigile Kad(r)ilistele

Kas teadsite, et soomlaste jaoks on nimepäevad palju olulisemad kui sünnipäevad? Ma sain täna teada.


Korraliku kvaliteediga pildid on Kaisa tehtud, teised minu või mujalt.





















laupäev, 22. november 2008

igaühel oma mõttepaus

On alles omamoodi huvitav nädal olnud. Olen justkui oma ajusahtlites korda loonud. Esmaspäeval oli minu selle nädala ainus tund. Marss koju ja siis PUHKUS! Tänu Tuulile. Olin kusagil neljani üleval.

Teisipäev - magasin poole kolmeni, ühtlasi oli tegu ka koristamise päevaga. Öösel kella neljani üleval.
Made my day: ESIMENE LUMI SADAS MAHA!

Kolmapäeval pidin varem üles tõusma, et Jõgevale minna. Tegin ID-kaardi ära, ajee! Linnuke kirjas ja tuju hea. Sõitsime siis maale ja nägin Mairi armsa poisi ära. Ta oli siis kõigest 11-päevane.. armas ja puhas. Viimati hoidsin nii väikest last süles eelmise aasta septembris. Mairist saab väga hea ema. Kodus oli taas lebo.. no nii üle viskas juba.. muidugi tegin koolitöid ette ära. Endal hea olla, kui ei pea nii palju tõmblema. Kui tööle ei saa, siis puhkangi terve selle aja. Tööd jõuan teha veel elu lõpuni! Muidugi olin ka sel ööl vähemalt neljani üleval.
Made my day: väike Henri

Vaatasin tunniplaani üle ja, mida ma näen?! Kuni veebruari alguseni ei ole mul praktiliselt ühtegi tundi! Eksamisessioon, hahaa. Pigem puhkus ju. Ongi aega asjadega tegeleda.

Täna läksime siis maale.. aga enne seda sain lõngad kätte.. hahaa, käisin plätadega käsitööpoes. Lumi maas ja mina olin nagu suvitaja. Jõudsin tuppa ja kohe oligi minek.. Kadri juurest käisime läbi ja siis maale.. väike, armas poiss.. nii hea on lähedastega koos olla. Nad tunnevad sind läbi ja lõhki. Ajad on muutunud, meie vanemaks saanud, aga ühiseid lapsepõlvemälestusi on raske kustutada ja millegipärast just need inimesed ongi südamesopis nii sügaval. Oma pere siiski. Merili tuleb 25. juba Viljandisse praktikale. Ühelt poolt kahju, et mul tunde pole, saaksime koos aega veeta.
Made my day: Perekond ja uus tööülesanne.

Made my week: SINA!

Homme õnnestub ehk Põltsamaa linna vahel ka ringi jalutada.. ei ole seda septembrist saati peaaegu üldse teinud.. sedasi vabas vormis.

Nüüd on üht-teist tulekul ja osad asjad ootavad lahtipakkimist. Puhkus, kuid tegevust jagub.
Nii sigri-migri jutt, aga mul on hea olla. Ja kellele ma seda siis üles kirjutan kui mitte endale. Märksõnad, mitte mingi romaan. Tõsiselt.. mul on hea olla. Kõik loksub paika.
MU PEAS ON NII PALJU MÕTTEID!


Viimasel ajal tundub siia sissekannete tegemine täieliku mõttetusena! Raske on rääkida tervest pikast nädalast, mis on täis nii paljusid erinevaid emotsioone.
PS. kahe kuu pärast olen mina 20!

reede, 21. november 2008

whatever

Minu õnn on alles mägede taga. Olen seda ju ammu teadnud.. mida kuradit ma üldse loodan siin.. vahepeal ajab see positiivne mõtlemine ka vihale. Loll optimist!

Kuulake Linkin Parki. Maailmas lihtsalt pole sellest paremat bändi.. mis nii suurtele rahvamassidele peale läheks! Juusiis temas on midagi. Ja ongi!

esmaspäev, 17. november 2008

Olen peast segi
segi
segi
segi

:)

esmaspäev, 10. november 2008

Friend in need is friend indeed?

Sa ei ole ikka veel muutunud

pühapäev, 9. november 2008

Häda ajab härja kaevu!

Projekte pole, ainult kool on. Kas ma pean tõesti tõdema, et igav on? :S

Palun, ei!
Kähku mingit tegevust! Ängistav on lausa ainult koolis käia..

Ajab ja kuidas veel!

Minu kallis sugulane sai eile emaks :)
Vanaema esimene lapselapselaps

laupäev, 8. november 2008

Ära arva siin midagi

Tegin rekordi.
Neljapäevane loeng lõppes oodatust varem. Lippasime Kätliniga rongile ja ligi kolmetunnine sõit võis alata. Vähemalt hoidsime raha kokku. Esimest korda otsustasin Tallinnasse niisama minna, ilma et toimuks mingi koolitus või seminar. Täiesti niisama.

Pole nii ammu sõpru näinud. Nüüd nägin liigagi palju inimesi.

Ainult head emotsioonid. Noh, osad kohtumised oleksid olemata võinud olla, aga paratamatus. Elu viib meid ikka kokku sellega, millega ta ise tahab. Mina olen ju igavesti patuoinas.. vähemalt tean ise, kes olen ja kes pole. Kes hoiab rihma?

Istusime siis Timo, Agnese ja Sandraga pitsarestoranis. Jõime tasuta kohvi ja teed. Töötaja eelised. Ajasime juttu. Ausalt öeldes, pole ma kaua aega end nii hästi tundnud, kui Timot näen. Ei teatanud ette, et tulen. Lihtsalt helistasin talle, et olen seal ja võiks kokku saada. Ta oli sama unine nagu alati. Andis head energiat nagu alati. Seekord paremat kui eelmine kord. Inimene, kes paneb oma töösse rohke kui kuhugi mujale. Armastab tööd, mida teeb.

Tegelikult oleksin veel kauem tahtnud Tallinnas olla. Inimeste pärast.
Agnesega on hoopis teisiti. Kui me iga päev ei kohtu, on palju parem koos olla. Ta isegi kallistas mind seekord. Armas!

Hea on üksi Viljandis olla.. pole võimalust kedagi näha. Vahel on see isegi hea.

Kummaline.. jah. Tead, olen tugevam kui kunagi varem. Minu proovikivi. Ma ei sula iga sõna peale ja ei jookse iga pilgu peale.
Olen enda üle uhke! Tõrge on iseenesest minus ja mul on selle üle ainult hea meel. Miski ei lase vaba olla. Nii peabki olema.

Mõtted on liiga laiali hetkel. Õhtul teatrisse. Tahaks hoopis minema reisida. Pikaks ajaks.

Kings of Leon!


Mait on läinud.

kolmapäev, 5. november 2008

PÖFF esitleb: Mängufilm Jumala linn (Cidade de Deus, Brasiilia/Prantsuse 2002)
R: Fernando Meirelles, Kátia Lund. O: Alexandre Rodrigues, Leandro Firmino, Phellipe Haagensen jt. Põnevusdraama. `Jumala linn` taaselustab Rio de Janeiro äärelinna olustiku kuuekümnendate lõpust kaheksakümnendate algusaastateni, kui getos võimutsesid narkokaubitsejad ja nende jõugud. Nii otsustabki teismeline Li`l Ze just kurjategijana kodukandis tuntuse saavutada. Koos oma relvastatud lapsgängsterite jõuguga hävitab ta armutult rivaale ja võidab koha allilma tipus. Kogu lugu näidatakse läbi fotograafi elukutsest unistava Buscape silmade. Noormees jäädvustab oma kaameraga geto karmi elu, püüdes samas välja rabeleda maailmast, kus vähestel õnnestub elada üle kahekümnenda eluaasta. Lugu noortest, kellele relvad on lihtsateks mänguasjadeks ja kelle jaoks inimelul puudub väärtus, põhineb reaalselt toimunud sündmustel. Viimaste aastate üks auhinnatumaid Brasiilia kinofilme kandideeris neljale Oscarile.

Ja ühtäkki muutub mu enda elu liigagi ilusaks.
Väärtfilm. Millegipärast väga rõve ja vastikust tekitav, kohati lausa jäle, aga teadmine, et kusagil ongi nii.. kõhedust tekitav. Abituse tunne.

Tahan värsket õhku ja rääkida.
Jah

esmaspäev, 3. november 2008

Kui pole midagi teha, siis pole midagi teha

Solveenia - jäi ära
Portugal - jäi ära
Aserbaidžaan - jääb ära?

Valikud, alati need valikud.

aga ükskord lendan ma niikuinii!
Vähemalt on mul nüüd rohelised juuksed..

"Maa tiirleb ja meie temaga, nii lihtsalt siin vastuseid ei saa..."

Tellisin täna ühe targa ajakirja, mida Kadri juures nägin. Detsembris peaks esimene number postkasti ilmuma.
Suurepärane ajakiri: GEO!

Piisas vaid mõnest lappamisest ja juba olin mitmesse artiklisse süvenenud. Suurepärane ajakiri! Teate, olen väga laisk. Ma lihtsalt ei viitsi ajalehti lugeda. Pooled artiklid, mida lugema hakkan, ei huvita mind. Ma ei suuda neid lõpuni lugeda. Olgem ausad, ma ei tea praegusest Gruusia ja Venemaa möllust mitte midagi, rääkimata Eesti majanduselust.. see lihtsalt ei huvita mind. Palun vabandust oma ühiskonna õpetaja ees, kes käskis meil uudistega kursis olla.

Hahaa.. päris naljakas loeng. "Käed üles, käed alla.. mis sina siin ikka oskad?!"

Uni vist tuleb.. homme põrutan taas Jõgevale. Saan uued juuksed!

Ööülikool

Hakkasin taas ööülikooli kuulama. Hea, et selle avastasin. Neljapäeval arutasime Kätliniga Anzori ööülikooli teemat. Leidsime mõlemad, et tegemist on millegi arendava ja mõtlemapanevaga. Samas kui Ülo Vooglaiu loeng oli mitmeid kordi lihtsam ja arusaadavam. Seal ei ole enam lihtsalt midagi arutleda, kõik oli kohe selge. Mõlemat oli hea kuulata.

Lihtsalt.. kui ma tahan mõtetest eemale saada, kuulan neid huvitavaid loenguid. Ööd on vastikud - pähe koguneb mustmiljon ideed ning mõtet. Ma ei jõua neid haarata ja seedida. Lülitan end ühele kindlale asjale.

Palju õnne sünnipäevaks, Mait!

Ma peaaegu laman juba voodis. Und ei ole, kuna sain eile vara voodisse ja täna hilja üles. Pesemas käidud ja hea on olla. Mõtlen siin igasuguseid mõtteid.. mtvst tuleb päris head muusikat praegu.
Asjad on poolikud, aga rahulik periood on alanud. Koolis on rahulik: homme on näiteks vaba päev. Koolitööd on tehtud, sellega on korras.
Paratamatult kisuvad mu mõtted inimestele.. mõni asi teeb lausa haiget.

Ma lihtsalt eiran seda. Hoian ka asju enda sees, ometi on mõtteviis muutunud.

Kas sinagi mõtled mu peale teinekord?
Ega vist.

Mul oli hea nädalavahetus.

Kord läheb kõik paremaks.

:)

laupäev, 1. november 2008

Viljandi-Põltsamaa-Tartu-Jõgeva-Põltsamaa

Reede hakkas arvestusega KEV`is (tõlkes siis: kaldub eelkõige venima). Igavad tunnid, aga nüüd on need möödas.
Päev lõppes Uku põneva tunniga ning edasi suund kodu poole. Mul vedas, et endine muusikaõpetaja Viljandi linnas vastu jalutas. Jõudsin õigeks ajaks koju ja siis otse Tartu. Saime Kadriga kokku ja läksime korterisse. Ilus korter oli, võiks isegi seal elada. Nägin palju rahvast.. Tartu möllas ja tuul oli ka sama meelt. Külm, külm ja veelkord külm! Talv tuleb.

Nägime Laurit, vahva. Ostsime Maidu kingile lisa ja suundusime Püssikasse. Ostsime piletid ära ja siis tuli Mait ning ütles, et lähme sealt ära.. no, tere hommikust! 50.- oligi raisus.. aga mitte päris.

Suundusime Place´i. Polegi seal enne käinud. Nägin isegi kolme VKA tudengit, Mari oli üks neist. Igal juhul saime oma 50.- tagasi, isegi 10.- kasumit, kui nii võib öelda. Tore oli. Väga mõnus. Öö saabudes suundusime Kadriga Püssi, lootes, et saame oma nähtamatute templitega uksest sisse. Ega turvad ei tahtnud meid lasta, aga lõpuks lubasid ikka sisse. Aretasime väikest viisi seltsielu põltsukatega ja tantsisime. Päris mõnus oli. Ning Nukker Kukeke polegi nii vilets bänd kui ma arvasin. Rahvast oli küll nagu raba.

Öösel leidsime end taas Tartu linna tänavatelt. Kadri kohtas iga nurga peal tuttavaid, tänu kellele saime taas tasuta ... ja suundusime mingisse Keni klubisse..? Pressisime koos teiste tudengitega end uksest sisse ja korras. Meeletu rahvamass. Üleval korrusel mängis mingi kohalik bänd - pole paha! Kirju seltskond oli. Täitsa lahe. Ning jälle.. Lauri! Bänd kadus lava pealt maha ja meiegi otsustasime edasi suunduda. Uksest väljudes kuulsime, et pileti hind on 75.-
Vedas meil, rottidel, saime tasuta. Vahel piisab targa näo tegemisest vist.

Peagi leidsime end Maailma eest ja üks Kadri sõps tuli välja. Külmetasime ja ajasime juttu. Tore noormees oli :) Lõppkokkuvõttes võin öelda, et Kadri nägi palju tuttavaid, mina mitte, aga lahe oli sellegipoolest. Plaanisime veel kuhugi minna, aga külm oli. Otsustasime tuppa teed jooma minna.

Passisime neljani üleval ja siis magama. Mõnus. Tihe kommunikeerumise päev saigi läbi.

Hommikul tuli telekast Pealtnägija kordus. Vot, sellised saated mulle meeldivad. Pigem vaatan neid kui loen ajalehti. Huvitav vähemalt. Suundusime poodi söögi järele ja siis tagasi korterisse. Plaanisin bussiga koju minna, aga ei tahtnud üldse.. nüüd olemegi Kadri pool. Istun Kadri uhiuue läppari taga ja klõbistan siin. Kõht on täis, sees rahulolu ja ärevus.

Tegin oma esimese pika hääletusreisi! Tore noormees võttis peale.

Kohe hakkame möllama.. hahaa

kolmapäev, 29. oktoober 2008

Ja Sina oled ideaalne?

Elu on elu = ule no ule

Horoskoop ei valeta! Pean silmas seda vana raamatut, mis mul ja paljudel teistel inimestel kodus riiulis seisab. Kohati on ühe tähemärgi all sündinud inimestel väga sarnased tunnused. Horoskoopi saab käsitleda ka psühholoogiliselt.. see on üks viis, kuidas inimestest paremini sotti saada. Minu pärast rääkigu teised mida tahavad. Sügavad ja põhjalikud tähemärkide kirjeldused annavad väga hea pildi.

siis viimaks tuppa. Tegin terve portsu süüa, aga osa sellest kukkus vaiba peale kummuli. Loodan lihtsalt, et Riinul on täna midagi head pakkuda. Nimelt lähme talle kusagil tunni pärast sünnipäevale.

Kuidagi tühi on.. midagi on puudu. Kannatamatu olen ka. Porin ka ja solvun kiiresti ja siis torkan vastu, mitte ei tõmbu urgu. Suht õudne, aga noh.. olgem ausad, kellel meist ei oleks halvemaid ja paremaid, segasemaid ja selgemaid päevi?! Oleme ju inimesed.

Tädi Nielsen juhendas meid luulekavade juures.. kui selle asja käima saame, on tulemas midagi päris head, mida laval näidata. Plaan on vist mitmes kohas esineda ka.. nii ta vähemalt rääkis. Huvitav, aga ma juba tahan seda teha.. nii kannatamatu ei saa olla! Saab?
Enne sõnalist eneseväljendust tegime loovmuusika arvestuse ära. Uskumatu, rahvas tuligi kohale ja kõik kukkus hästi välja. Arvestus nägi ise selline välja, et sidusime inimestele rätid silmadele ning talutasime neid ühest kohast teise.. tegime igasugu vigureid nendega ja lõpuks kogunesid kõik ühte ruumi, kus rääkisime nendega. Ah, lahe oli! :) Teistmoodi kogemus: "TEISTMOODI"

Nagu ma juba rääkisin, siis eile oli tegus päev. Nüüd ei taha pikka aega kodutöid teha. Sain ühe ootamatu kirja ka ning kui mul veab ja rahakott kannatab, siis lendan novembrikuus mõneks ajaks Ažerbaidsaani. Omamoodi eksootiline ja tulevikus vaevalt sinna satuksin.. Vaatan, kuidas asjad kujunevad. Teatud riigid on mul tulevikuplaanis juba olemas - sellised kohad, kuhu ma kindlasti plaanin minna! Aga idasse.. juba kaheldav.

Peaks justkui lakke hüppama, aga ometi igatsen Juventuse kaudu kuhugi minna.. esiteks käiksid asjad lihtsamalt.. ei peaks ise otsima, mida ja kust.. ja teiseks tunneksin, et saan preemiareisi tehtud vabatahtliku töö eest. Ei, ma ei pea seda üldse omakasupüüdlikuks mõtlemiseks. Fakt on ju see, et kui sa oled juba piisavalt siin teinud, tahad mujalt ideid ja kogemusi ammutada. Seda on lihtsalt vaja! :)

Kui veab, saan järgmisel nädalal Tallinna. Asju vaja ajada ja loodan väga, et näen omale armsaid inimesi.
PS. !

Oleme nüüd ametlikult linnaliini busside kasutajad. Rattad on nurka visatud!
Kõik saab korda, ausalt saab

teisipäev, 28. oktoober 2008

"Lambid on erinevad, aga valgus on seesama, ta
tuleb teiselt poolt," kirjutab Rumi.
Kas ta kirjutas seda päeva-, küünla- või
õlilambi paistel? Tal on kindlasti õigus,
aga ometi on midagi olulist muutunud sestsaadik,
kui hakkasime elama, lugema
ja luuletama elektrivalgel. Peeru ja küünla ajal
ei saanud nii palju elada silmadega:
videvikus räägiti ja kuulati; juturaamat
elas jutuna ja luuletus lauluna, veidi nii
nagu muiste. Ma ei tea, kas tahaksin seda tagasi,
kui see oleks võimalik. Tean ainult,
et ma ei taha laetuld ja vahel tahan istuda hämaras
ja kuulata vihma või muusikat või naabrilaste
kilkamist seina taga.

/Jaan Kaplinski/

Südames. Kummaline, kuidas praegu lugedes ei leia ma sellest luulest neid mõtteid ja sõnu, mis sedasi hinge läheks, et nutta tahaks.
Ajad on muutunud ja mina koos nendega.






Kui nüüd teemat vahetada, siis olen päev otsa siin arvuti taga ainult õppinud!!!
Kavatsen täna oma esseega ka ühele poole saada.. ja teate, mis siis saab?
Ma saan lebotama hakata! Mingiks ajakski teen suure suure lebo!

pühapäev, 26. oktoober 2008

Nädal on olnud tegus igas mõttes.
Õppimise tandril olen nii mõnedki asjad ette ära teinud, samas on ikka selline tunne, et kui teed nädalavahetusel midagi muud peale õppimise, peab järgmine nädal hullult rabelema. Samas ma ei kahetse, sest eile oli fantastiline õhtu fantastiliste lapsepõlvesõpradega. Teate.. see on isegi hea, et nad ei tea, milline mu igapäeva elu on.. ja mina ei tea, milline nende igapäeva elu on. Räägime sellest, mis antud hetkel meile oluline ja nad hindavad ning võtavad mind sellisena nagu olen. Mul on lihtsalt vedanud, et me nii harva näeme. Jah, minule meeldib sedasi. Ometi osade inimeste juures vihkan ma distantsi!

Eelmine nädal leidis aset järjekordne kaardiõhtu-öö. Seekord liitus meiega naabripoiss ka. Oli ka aeg! Peaaegu olime loobunud temaga kontakti otsimisest. No tegelikult nii hull see asi pole. Ta on tore!

Kooli seltskond on kirju. Igatahes jätkub juttu kauemaks.. no tule taevas appi!

Reedesele pidurile saamine oli tohutu suure küsimärgi all. Mõtlesin, et jääbki siis ära, jah?! Olen seda oodanud. Meil vedas, olime just auto peale minemas, kui endine klassiõde tänaval vastu tuli. Sadasin küsimusega talle peale ja transport oligi olemas! Olen enda üle uhke :D

Mulle kontsert meeldis! Tean, paljudele ei lähe pidurid peale.. maitsed ongi erinevad. Minu jaoks on nad igatahes positiivsed ja toredad vaadata-kuulata.



Jah, ikka leidub veel lipitsejaid ja maailmale "toreda mina" näitajaid. Lakkuge panni! Öökima ajab! Mul hakkaks endast hale! HALE! Eks iga maskikanda peab kord maski heitma. Mida rohkem valu oled teinud, seda raskem on iseendana edasi minna ja tõestada endale ning teistele, et oled see, kes oled, mitte see, kellena näid.

Jumal tänatud, et ma ei pea koolis käima.. ausalt, ei igatse üldse tagasi. Veel mitte. Kui ükskord igatsema hakkan, küll ma siis rahva kokku ka kraabin, et üks märul teha.
Praegu on küll suhteliselt savi, mida keegi kus teeb. Peaasi, et igaüks teeb seda, mis teda "kutsub".

Mida ma praegu kõige rohkem tahan? Tahan Tallinna minna, Agnesele külla! Tahan vaba nädalat, et iseennast ja teisi nautida. Käin kõik kohad läbi ja kohtun endale armaste inimestega. Hahaa.. nagu neid oleks hirmus palju.

Aruanne ka.. ajab marru.. nüüd on see justkui möödas, aga pole ka. Ausalt, peate mulle ja Tuulile väga tänulikud olema. Igatahes on nüüd niidid läbi lõigatud ja ma ei pea tükk aega teiega tegemist tegema. Jumalale tänu :)

Olen vastik?
Ei, olen lihtsalt aus.


Varsti hakkan joonistama.. ausalt! Ma elan selle päeva nimel, millal minu ellu tuleks taas päiksekiir.. ma tahan joonistada! Ma vajan seda!
Olgem ausad, elust on midagi väga puudu.. midagi olulist.
Olen seda varemgi maininud. Ma pole kaua õnnelik olnud. Luuüdini õnnelik!
Pettumused pettumuste järel.
Aga ma olen tugev ja ma saan hakkama. Viljandi ajab mõtted paratamatult mujale.

Kõik saab korda! Peab saama!

What goes around comes back around - elutõde! Ma ju tean, mida räägin!

pühapäev, 19. oktoober 2008

Olen nagu olen

Liiga palju kurbust on viimasel ajal maha sadanud. Eestlaste, tuttavate, sõprade, iseenda peale.. seda on liiga palju!


Kogu aeg ei saa ju rõõmus olla ja elule vastu naeratada. Kas see on siis kohustuslik?!
Kui vaja, peabki nii olema ja kui vaja olen veel 3 päeva nii pahur nagu need viimased.


Õnneks suutis õhtu end heaks pöörata. Etendus oli super! Mulle tõesti väga väga meeldis, pole ammu midagi nii head näinud.



Ma otsustasin, et ma lihtsalt lähen. Raske on sedasi, aga mul ei jää muud üle. Iseenda pärast pean lihtsalt minema iseenda nimel.


Ma ei saa järele anda ei sulle, sulle ega sulle! Liialt suur enesepiin. Ma tõesti ei tea, kuidas sedasi suudan, aga ma pean.. nutan ja teen!


Ma tahaks sulle kirjutada ja rääkida, mis ma teen ja mis ma ei tee, aga ma ei saa! Saad sa aru? Mul on raske mitte olla.. aga ma pean mitte olema. Olematu olema. Pean olema viimaste sammude tegija, teisiti ei vea enam välja.


Mida rohkem sellele mõtlen ja sellest räägin, seda võimatum kõik tundub.


Järgmine teema!


Mis ma siis leidsin:
"Võtad oma armastuslugusid väga tõsiselt. Eriti selle osas ilmneb sul kalduvus vajuda sügavasse masendusse (depressiooni), et puhkeda vaimustusse järgmisel hetkel."
"Igatsed, lausa vajad romantilisi kogemusi ja oled valmis palju ohvriks tooma armastuse nimel."
"Parimateks hetkedeks pead neid hetki, kui võid armastatul käest kinni hoidaes vaadata päikese loojangut."
"Sinu jaoks pole elu ilma armastuseta olemas."

ning kõige tähtsam:

"Te soovite, et teid armastataks lihtsalt niisama, mitte sellepärast, et te kuulute kellelegi. See on tee, mis nõuab tingimusteta ermastust."


Tühjendan hoolega arvutit: laadisin täna tubli annuse pilte netti üles, samuti kavatsen kõik oma ammused luuletused kuhugi üles sokutada.. aga seda, kuhu, ei taha ma avalikustada. Liiga isiklikud ja liiga ammused read on kirja pandud. Teen seda enda jaoks. Nii hea on ükskord lugeda, kuidas areng on toimunud või siis mismoodi langenud.


Homme vara üles, meedia tööd tegema, siis esseed ja siis pakkima, siis pesema ja siis tahan saada üht korralikku vaba õhtut!


Järgmise nädala lõpp tõotab tulla huvitav :)
Ja edaspidised käigud.. olen juba samme astunud, seekord PEAB vedama!

laupäev, 18. oktoober 2008

Ei tea

Selline kummaline igatsus on peale tulnud. Nüüd tunnen küll, et olen lahti rebitud. Justkui ei ühendaks mind enam miski minevikuga, eelkõige tuttavatega, keda ammu pole näinud.

Sinna hulka kuuluvad osad klassikaaslased, tuttavad kodulinnast, mujalt. Sõbrad.

Kuidagi eriti tühi olek. Kõik hakkab otsast peale.
Ometi ei ole niidid katkenud.


Aga läheb tegusamaks, mu nina haistab meeldivaid olemisi tuttavate ja sõprade seltsis!

neljapäev, 16. oktoober 2008

Nii sitalt ei saa lihtsalt minna!

Kuramuse arvuti paneb näkku.. unistused ei täitu.. kaua võib?!!

Mitte mingisugust tuju pole. Ainult uluks praegu.

esmaspäev, 13. oktoober 2008

See ei ole võimali, et üks horoskoop nii täppi paneb!!! Ei, ma ei loe nädala alguses, mis nädal toob.. ma loen nädala lõpus, mis nädal tõi ja no mis sa teed, kui tõi seda, mis horoskoobis kirjas on. No, mis sa teed?! Siis peab ju õige olema!

Põhiasjad tänases päevas:
1. psühholoogia referaadiga on nüüd ühel pool.. film oli ka vinge ;)
2. Ugala teater on külastatud!
Muide.. meie kursusel on ikka ilusad neiud:

laupäev, 11. oktoober 2008

Nädal aega tralli

Koolinädal on taas läbi ja viimaks saan rahulikult kodus istuda. Lihtsalt passin ja olen. Õppimisest küll ei pääse, kuid ikkagi on hea.

Nädal oli teguderohke, magada sai väga vähe. Esmaspäeval sõitsin 10 korda rattaga edasi-tagasi.
1. u. 3 km ööbimiskohast kooli
2. kuna jätsin rahakoti maha, pidin tagasi ööbimiskohta väntama - u. 3 km
3. Arvuti vajas ostmist - ööbimiskohast Männimäe Selverisse u. 2 km (ehk)
4. Kuna pangakaardil oli limiit peal ja kasutajatunnus ei olnud meeles, pidin kesklinna panka minema - 2 km (ehk)
5. Ja tagasi Selverisse - 2km (ehk)
6. Selverist koju - u. 2 km (ehk)
7. Ööbimiskohast maavalitsuse hoonesse tundi - u. 3 km
8. Maavalitsusest tagasi ööbimiskohta - u. 3 km
9. Õhtul huvijuhtide peole - u. 3 km
10. Ja öösel tagasi ka - u. 3 km
Saan maailma kõige ilusamad sääred!
PS. Olen seda lugu vähemalt 100 korda juba rääkinud.

Kolmapäevahommikul pidime kolmveerand 6 tõusma.. johhaidii.. Õues oli ikka väga pime. Kool algas hommikuvõimlemisega:jätkus ristimisega, põnevate mängudega.
Õhtune programm algas pika ning jahedavõitu, kuid omamoodi rongkäiguga:

Igal kursusel oli mingi ülesanne.. viimaks suundusime Rubiini ühisele peole, kus tegime põnevaid ülesandeid. Jätkus etüüdide esitamine:

Laval esines selline onu:

lisaks temale keerutas plaate üks teine onu.
Eesruumis sai tantsida videodisko järgi.
Rahvas oli peomeeleolus ja mina ka ei nurise.

Öösel pakkisime asjad kokku ja pool neli sain voodisse. Hommik hakkas arvestusega loovmuusikas. Juhei! Ära tegime :)

Siis koju ja nüüd olengi siin ja naudin seda lühikest aega.