Kui ma mõtlen tagasi nendele päevadele, ei tule kohe meeldegi, mis, kus ja millal toimus.. väga palju toimus!


Ütelge mulle, milline loll istuks kella ühe ajal üleval ning kirjutaks oma referaati, mille tähtaeg ei ole mitte 6. aprill, vaid 20. aprill?!
Mõtlen praegu kahe nädala jagu ette. Tegusten vastavalt plaanile, mille endale koostasin. Jah, rabangi end täna ja homme pooleks, kuid tänu sellele saan rahus nautida tulevaid (loodetavasti väga suurepäraseid) nädalavahetusi!
Eile sain teada, et 10. lähme kallitele sugulastele külla. Viimati käisime seal uut aastat vastu võtmas.. aeg käib kiirelt.. loomulikult tahan väikest Henrit näha!
Nüüd tuttu ja homme on äratus kell 10:00
Juhei!
Just nagu Tuuli, nii küsin ka mina: "Kes see tarkpea ütles, et ülikoolis läheb kergemaks ning aega on rohkem?!"
S***a ta on! :D
Ilusat võistlust Sulle homseks, õigemini tänaseks.
"Puhh," sosistas notsu.
"Mis on?" küsis Puhh. "Ei
midagi," vastas notsu ja
võttis Puhil
käpast. "Lihtsalt
kontrollisin, et kas
olemas oled".
Sõbralikku sõbrapäeva!
01:51:15
16.02.2009
Sulle ka, Sõber.
Igavesti, isegi 20-ne aasta pärast. ;)
* * *
PS. Mäng käib edasi. Segadus, rõõm, nostalgia ja unistused.
Täiskäik edasi!

Tuleb vist su oma seest ja peast välja visata.. no nii kiire sul ikka pole, et kirjalegi vastata ei jõua. Uskumatu..
Kadi on ikka üksik hunt, juhei!
Aga nii armuhull ja paanikas ma ka pole, et ei oska üksi olla ja iga suvalise dressipükslasega käima hakkan.. :D
Nägin unes, et ma olin kellegagi koos ja see polnud keegi, keda ma praegu tunneks või teaks. Olin õnnelik. See tähendab, et ükskõik, kes võib minu pea segi ajada ja minusse armuda.. need ei pea olema praegused tuttavad.. vaid võib olla hoopis keegi kusagil mujal. (PS. Unenäos oli suveaeg).
Olen korduvalt mõelnud, et mis kevade armastustest inimesed räägivad? Kevadel on pea segi ja kõik puhkeb õide.. midaiganes :D
Mina näiteks olen kogu aeg armunud ainult talvel või siis just jahedal ajal, mitte kevadel, kui kogu maailm on justkui valla ja tahaks just oma sõprade ja heade tuttavatega ringi käia. Kellel kevadel armuda vaja on, kui kogu loodus ärkab? Talvel on inimene ikka rohkem üksi..
Ja kui ükskord kõik käes, siis võib iga aastaaeg uuesti ja uuesti oma kallimasse armuda.
Mida ma üldse pläkutan sellest siin?! Kuradi armastus, armumine.. kogu aeg on sant tunne, kui annad endast palju ära, avad end teisele inimesele ja siis tema hoiab lihtsalt eemale..
See ongi armastus?!
Ning nagu ma enne mainisin, siis iga viie minuti tagant ei kavatse ma ka uude inimesse armuda ja iga suvalisega flirtida nii, et.. olengi siis nagu olen.
Koolis, huvidega, sõpradega, kodus.
Olengi naiivne jobu.. minu jaoks ei ole armastus pidevad tülid ja korduv lahku-kokku jooksmine.. see on lolli mängimine. Jah!
Parem olengi üksi, sest ma ei sure enne kui olen elu eesmärgi täitnud.
Do not piss me off!
Õnneks on mul praegu labidas olemas ja tööd on rohkem kui küll. Liiga palju, millele mõelda, liiga palju, milleni pürgida. Vahel tundub, et seda kõike on liiga palju.. samas pole justkui mitte midagi.
Nii palju võimalusi, et unustan hingamisegi ära. (Söömine on juba ammu ununenud. Teen seda siis, kui nägemine kaduma hakkab või kui laisklen.)
Nii palju on selles ühes väikeses inimeses. Vahel on lausa õudne, mida pea suudab toota. Kui mõtted võtaksid reaalse kuju, oleks juba mitu planeeditäit prahti koos. No, head ka.
"...või nagu ütles Urmas Sisask - mõtelda on mõnus, rääkida on raske, ärge selle pärast kohe pead norgu laske..."
Appi, kuidas ma ei viitsi siia kirjutada.. selline tunne, et laon oma mõtted ja tunded siia maha ning kõik kaob.. nagu Helgi Sallo ütles, et tahad hoida mõtteid ja sõnu enda teada, kui sa kord selle välja lased ega siis sõna enam kinni püüa. Hea on olnud. Alustades 28. detsembri külastusest ning pikast jalutuskäigust Põltsamaa tänavatel ja lõpetades vanaema külastamisega.
Erilised hetked eriliste inimestega.
Täna lähen maale ja kavatsen veeta parima aja parimatega..
Muusika on eriline, Vahur Kersna saade oli eriline ning Sina ütlesid mulle täna ilusasti: tahan sinuga kohe väga rääkida
Mina ka!
Ma ei tea, kas see soov püsib minus ka aastate pärast, kuid praegu tahan elada nagu Jaan Tätte - mina olen siin ja Tema on seal ning kui me näeme, siis armun ma üha enam. Jah! Olen nii vastandlik.. juba oma olemusest leian vastandusi. Mulle meeldiks, et mu sõbrad oleksid rohkem olemas kui ma neid vajan. Samas hindan ma väga seda vähest aega, mil saame koos olla. See inspireerib!
Teinekord olen väga pahane, et ei saa ringi uidata, inimestega suhelda, seltskonnas olla, uusi mõtteid ammutada.. ja vahel tahan just üksi olla nagu Jaan Tätte. Joonistada oma pilte ja maalida merd, loodust, tundeid.
Kersna ütles loomise kohta hästi: pliiats lihtsalt kirjutab ning mingi vool tõmbab teda, sina püüad tal lihtsalt kannul püsida.
See, mis saab maise kuju.. peidab endas midagi ebamaist, samas loomulikku. Vahel on hea, kui ainult ise saan aru, mis see on, aga teinekord tahan, et teine saaks ka. Tema sai.. ning hea, et neid on veel, kes saavad.
Süda ütleb, et olen leidnud midagi uut ja head.. kellegi, kes võiks minust aru saada ja sooviks minuga oma mõtteid jagada.. ja.. no.. kuidas ma seda ütlen: armumine on ilus!
Mulle sobiks pikamaa suhe.. ma ei tea tegelikult seda, aga elu on näidanud ja süda ka sees.
Uuesti ja uuesti ja uuesti. Selleks pean veel palju elama. Midagi nii puhast ja hingele vajalikku ei saa justkui kohe ühe hetkega tulla, selleks tuleb vaeva näha.. no mitte vaeva, aga keha ja vaim peavad justkui valmis olema või, ma ei oska seda kirjeldada. Olen vist kogenematu ja rumal, aga ma usun suurde armastusse, sellisesse, kus tuleb see üks ja Sa tead, et ta on õige. Kuigi elu tõestab vastupidist - me ei tea kunagi, kas just Tema on See õige.
Ma ei usu armastusse esimesest silmapilgust - armastus peaks olema justkui midagi sellist, mis aja jooksul kasvab mitte ei tule ühe hetkega ja ongi päral.. Inimene ei ole ka kohe inimene ning puu ei ole algusest peale puu.
Eks iga inimene, kui ta armub, arvab, et see ongi see! Õige tunne ja inimene.. ma tunnen, et see peab olema justkui midagi muud.. ma võin olla mitmeid kordi kiindunud, suurt hingelist sidet tunda, aga kui sellest jääb midagi puudu.. mingi osake.. siis see pole armastus, on hoopis midagi muud.
Appi, ma ei tea.. ma tõesti ei tea. Tean vaid, et mul on täna hea olla ning parim on alles ees.
Püüan võimalikult vähe mõelda sellele halvale neile, kes mind sisimas vihale ajavad.. keskenduda nii nagu kooliaasta alguses - mina ja olulised inimesed. Muu on vaid närvikulu ja.. kui arengut ei toimu, siis tõesti.. kaua ma luban enda hinge ja närvidega mängida.. kaua.. miks ma seda üldse teen? Sest ma ju teen. Lasen endaga mängida. Annan liiga kergesti andeks või polegi siia koer maetud?
Iga asi omal ajal.
Kirju postitus, ma saan vist üksi ainult selle igast tahust aru.. aga las siis ollagi nii. Täna on nii.
Ilus on ja täna ajab see mind nutma.
Väikesed asjad!
On alles omamoodi huvitav nädal olnud. Olen justkui oma ajusahtlites korda loonud. Esmaspäeval oli minu selle nädala ainus tund. Marss koju ja siis PUHKUS! Tänu Tuulile. Olin kusagil neljani üleval.
Teisipäev - magasin poole kolmeni, ühtlasi oli tegu ka koristamise päevaga. Öösel kella neljani üleval.
Made my day: ESIMENE LUMI SADAS MAHA!
Kolmapäeval pidin varem üles tõusma, et Jõgevale minna. Tegin ID-kaardi ära, ajee! Linnuke kirjas ja tuju hea. Sõitsime siis maale ja nägin Mairi armsa poisi ära. Ta oli siis kõigest 11-päevane.. armas ja puhas. Viimati hoidsin nii väikest last süles eelmise aasta septembris. Mairist saab väga hea ema. Kodus oli taas lebo.. no nii üle viskas juba.. muidugi tegin koolitöid ette ära. Endal hea olla, kui ei pea nii palju tõmblema. Kui tööle ei saa, siis puhkangi terve selle aja. Tööd jõuan teha veel elu lõpuni! Muidugi olin ka sel ööl vähemalt neljani üleval.
Made my day: väike Henri
Vaatasin tunniplaani üle ja, mida ma näen?! Kuni veebruari alguseni ei ole mul praktiliselt ühtegi tundi! Eksamisessioon, hahaa. Pigem puhkus ju. Ongi aega asjadega tegeleda.
Täna läksime siis maale.. aga enne seda sain lõngad kätte.. hahaa, käisin plätadega käsitööpoes. Lumi maas ja mina olin nagu suvitaja. Jõudsin tuppa ja kohe oligi minek.. Kadri juurest käisime läbi ja siis maale.. väike, armas poiss.. nii hea on lähedastega koos olla. Nad tunnevad sind läbi ja lõhki. Ajad on muutunud, meie vanemaks saanud, aga ühiseid lapsepõlvemälestusi on raske kustutada ja millegipärast just need inimesed ongi südamesopis nii sügaval. Oma pere siiski. Merili tuleb 25. juba Viljandisse praktikale. Ühelt poolt kahju, et mul tunde pole, saaksime koos aega veeta.
Made my day: Perekond ja uus tööülesanne.
Made my week: SINA!
Homme õnnestub ehk Põltsamaa linna vahel ka ringi jalutada.. ei ole seda septembrist saati peaaegu üldse teinud.. sedasi vabas vormis.
Nüüd on üht-teist tulekul ja osad asjad ootavad lahtipakkimist. Puhkus, kuid tegevust jagub.
Nii sigri-migri jutt, aga mul on hea olla. Ja kellele ma seda siis üles kirjutan kui mitte endale. Märksõnad, mitte mingi romaan. Tõsiselt.. mul on hea olla. Kõik loksub paika.
MU PEAS ON NII PALJU MÕTTEID!
Viimasel ajal tundub siia sissekannete tegemine täieliku mõttetusena! Raske on rääkida tervest pikast nädalast, mis on täis nii paljusid erinevaid emotsioone.
PS. kahe kuu pärast olen mina 20!
Projekte pole, ainult kool on. Kas ma pean tõesti tõdema, et igav on? :S
Palun, ei!
Kähku mingit tegevust! Ängistav on lausa ainult koolis käia..
Ajab ja kuidas veel!
Tellisin täna ühe targa ajakirja, mida Kadri juures nägin. Detsembris peaks esimene number postkasti ilmuma.
Suurepärane ajakiri: GEO!
Piisas vaid mõnest lappamisest ja juba olin mitmesse artiklisse süvenenud. Suurepärane ajakiri! Teate, olen väga laisk. Ma lihtsalt ei viitsi ajalehti lugeda. Pooled artiklid, mida lugema hakkan, ei huvita mind. Ma ei suuda neid lõpuni lugeda. Olgem ausad, ma ei tea praegusest Gruusia ja Venemaa möllust mitte midagi, rääkimata Eesti majanduselust.. see lihtsalt ei huvita mind. Palun vabandust oma ühiskonna õpetaja ees, kes käskis meil uudistega kursis olla.
Hahaa.. päris naljakas loeng. "Käed üles, käed alla.. mis sina siin ikka oskad?!"
Uni vist tuleb.. homme põrutan taas Jõgevale. Saan uued juuksed!