neljapäev, 17. september 2009
Sain Agnesega kokku ja siis Sandraga. Tema beebi on nii armas.
Ja Tema!
Kruvib mu lootused nii lakke kui vähegi saab.
Need kallistused on ju samad, mis siis. Isegi paremad.
Ja see lause..
Mina ei tea. Olen õnnelik ja ei hõlju pilvedes. Samas loodan ikkagi, kuna mul on ju võimalus. Kasvõi kunagi tulevikus, aga on. Kui ma tahan ja jõuan, siis on.
:)
Palju õnne sünnipäevaks!
laupäev, 12. september 2009
sest see katkine oleks segab
pühapäev, 6. september 2009
param-param-param-pa-pa
kui oled korraks üksi on kleepekad kohe küljes ja lahti ei saa
tulevad lihtsalt juttu vestma ja siis ei taha pärast ära minna
ega nad oma nr kitsid kül ei ole
Ütle mulle, kus leidub veel selliseid? Mina ei ole neid veel kohanud. Vaatasin eile filmi "21 grammi" ja ma tundsin seal kohati ennast ära. Ja nii ju ongi, nii ju ongi.. ning siin ei puutu asjasse see, millised on su põhimõtted või soovid ja tahtmised.. siin pole kasu isegi mitte kogemustest või näpunäidetest, mida üks või teine on jaganud. Inimene õpib iseendast kogu elu.
kas ma tohin ise sulle teha süüa ?
ma siin mõtlesin et peaks rääkima sulle
oot ma mõtlen kuidas seda õelda
ma tahaks, et see msn kaoks siit vahepealt minema ja et ma saaks sinuga päriselt rääkida
ma tahaks sulle silma vaadata ja siis sinuga rääkida
Ütelge mulle, et maailmas on veel selliseid ning ma ei usu teid. Ma võin ju sisendada, et on, aga pole. Millal hakkan ma nägema teisi..
Mu peas kummitab juba mitu kuud ja pidevalt üks Jane öeldud mõte, mille nüüd poolenisti oma sõnadega kirja panen: "Kui see ei ole armastus, mis siis veel on? Üht inimest ei saa nii igatseda ja teda taga nutta kui ta pole tõeline tunne, kui see pole tõeline armastus!"
Ja nii ongi. Auk on või.. lukk on ees või.. ma ei tea, kuidas kõige õigem oleks seda öelda. Ma memoreerin, ei nuta, aga memoreerin nii, et ei oska praegu sellest seisundist välja ka tulla. Selline tunne, et kõik on praegu nii nagu oli siis. Täpselt selline tunne.
Ma tõesti ei tea, kus leidub selliseid, kes hingata lasevad, selliseid, kes ei piira ja ei muutu läägeks oma meelituste ja komplimentidega, selliseid, kes pole ülikorralikud ei oma riietuses ega tegudes, kes on valmis kohe ja nüüd midagi uut proovima, selliseid, kes ei flirdi igaühega, mis/kes vähegi liigutab või paljastab oma keha, selliseid, kes ei mõtle kohe täna kodu loomise mõtteid ja ühist laste kasvatamist, selliseid, kes ei keeruta tühjast tüli üles kui ma tahan 2 päeva järjest tegeleda ainult oma asjadega ning ei leia tõesti muu jaoks aega, selliseid, kes ei nori iga pisiasja kallal, kelle jaoks pole oluline, milline ma välja näen, kes ei jäta mind maha kui ma homme oma juuksed tahan maha ajada või siniseks värvida, selliseid, kes ei küsi iga asja peale minu nõusolekut või arvamust (kas sulle ikka sobib nii, kuidas sa ise sooviksid, kas see pluus või too pluus, kas ja kas ja kas ja kas) - ma ütlen selle peale: MA POLE SU EMA! Otsusta ise, oled juba päris suur. :), ehk siis selliseid, kes ei taha minust hommikust õhtusse sõltuda nagu oleksin ma tõesti toit, hapnik, vesi ja muud eluks vajaminevad elemendid, selliseid, kes teevad spontaanseid telefonikõnesid ja ei saada igal õhtul kohustuslikku head-ööd-smssi, aga sellest olenemata ikkagi hoolivad ja väga! Võiks öelda, et lausa armastavad! Selliseid, kes hindavad, mida ma teen ning väärtustavad mu panuseid, kuid ei pillu ülemäära kiitvaid komplimente (näiteks mõne raske eseme - kapi või laua - ühest kohast teise asteamine ei ole minu silmis küll tegevused, mida ülemäära kiitma peaks hakkama).
Ma tõesti ei tea!
Kaua veel võtab aega surnud ringist väljasaamine.
Niikaua, kuni terveks saan.
Juhei, milline ilus vastus.
Olgu, nüüd küll sööma ja kohe!
neljapäev, 27. august 2009
Hahaa, eksole ju hea?! Minu meelest on väga hea ning ma leian nii palju sarnasusi selles, mida ise tahan.
See juhtub siis, kui rööpad ei jookse kokku ja inimesed ei tea tagamaid ning teineteise sügavusi. Siis see juhtubki. Haiget tegemine ja mööda rääkimine ja vale häälestus.
Marita ütles selle kohta ilusasti ükspäev.
Ma arvan sama :)
reede, 21. august 2009
reede, 7. august 2009
teisipäev, 4. august 2009
Tagasi folgile!

Minu teine jaanituli sel suvel





TULGE VAATAMA!
-Kätrini kirjale vasata
-päevakava läbi vaadata + grupid
lisaks on seal VEEL mitu asja, aga kõik on juba mõnele muule päevale ära lükatud, sest kannatab veel oodata. Veel kannatab.
Olen täna palju teinud. Teen endale pai selle eest.
Praegu panen asju kokku, hiljem tulen tagasi ja näitan folgijärelpidu. Pildid on lihtsalt nii fantastilised, et ma ei saa neid siia panemata jätta.
esmaspäev, 3. august 2009
pühapäev, 2. august 2009
laupäev, 1. august 2009
Sa oled mu juba kord hulluks ajanud, heas mõttes.
Ja oled mu hulluks ajanud, halvas mõttes.
Ma olen juba justkui otsustanud, et pean edasi liikuma, et nendest mõlemast hullusest pääseda ja siis..
..jah.. ma ju ise algatasin.
Seekord ajan end ise hulluks?
Või peaksin ikka hullustest pääsema?
FAKK!
Ma olen kätest ja jalgadest seotud ning sõnadest pole kasu, kui teha nii nagu süda tahab.
FAKK!
Mis minust sedasi saab.. leiutaja! Õigusega on mul see tiitel.
Igatahes.
Olen oma eelarve tabeli üle kuradima uhke!
neljapäev, 30. juuli 2009
kolmapäev, 29. juuli 2009
Palun, mine siis ära vähemalt.
Vaatasin küll. Proovisin igatepidi vaadata ja olla ja rääkida ka, aga no, ei läinud kuidagi.
Pean veel ootama.
Kes viitsib minu eest voodi ära teha? (kätemeri)
Homme magan nii kaua kui jaksan. Siis projekt ja siis noortekas.. appi, kas ma tõesti jõuan normaalsel ajal?!
Hah.. kaks nädalat. Tõesti on juba nii palju?
Kähku magama enne, kui..
teisipäev, 28. juuli 2009
Paabel - Kus Käisid Sa?
Päevad olid pikad, vahel jagus aega, et kontserte ja sõpru ning tuttavaid külastada. Enamasti oli ikka töö ja festivali melu. Piletimüügi tipphetked jäävad kauaks meelde. Eriti Lenna ja Zetode kontsertipiletite müük... no nii kiiresti ei ole ma veel kunagi vist arvutanud ja pileteid rebinud. Tegime festivlirekordi sel päeval. Nii palju pileteid pole varem koha peal ühele kontserdile välja müüdud. Saime natukene jotsi ka ja turvad olid lõpuks nagu oma tuttavad. Inimesed olid huvitavad.. küll jändasid oma rahadega, osad kurtsid ja no kui juba viiekümnendat korda pidi inimestele ütlema, et ei, meie ei anna teile päevapileteid, siis lõpuks pakkus see ainult nalja. Väga lõbus ja meeldejääv. Olla selle melu sees ja näha, mismoodi üht suurt festivali korraldatakse ja mismoodi inimesed selles siblivad.
Paabel oli hea. Nii hea, et ma ostsin lõpuks ikkagi plaadi ära, kuigi ma mõtlesin, et ei osta. Siis, kui Robert seda kuulata andis meile. Ikka ostsin. Nii head.. millise fiilinguga nad laval mängivad.. oeh.. üks parimad kontserte folgil, millest osa sain.
Pidu oli ka väga fun. Palju süüa ja juua ja juttu. Uued tutvused ja toredad inimesed. No, oli ikka lahe küll. Eriti jääb meelde nukuteater.. pole enne nii head esinemist näinud.. lihtsalt väga andekas! Pimedas ja laualampidega.. lihtsate vahenditega väga hea etendus.. värske õhu käes. Kui ma saaks, siis ma näitaks siin seda, aga ma ei saa. Istusime kella viieni lõkke ääres.. see oli ikka meeletu.. nagu teine jaaituli. Jaak Johanson mängis kitarri ja laulis meile nii ilusaid laule. Andol oli sünnipäev.. tähendab.. täna ongi ju! Võtsin mitu head lisarasva kõhu peale juurde.. süüa sai nii palju kogu aeg. Mis nii viga vabatahtlik olla! Hea tunne.. olla vajalik ja olla mingi suure masinavärgi väike osake, ilma milleta oleks raskem hakkama saada.
Väga vinks!
Kadri ja Martniga tsillisime ka ringi. Martinil oli ka sünnipäev! Mängisid Tegelaste toas ja siis hiljem läksime VIP-telki, kus iga õhtu käis pidu hommikutundideni. Tants ja trall. Superluks! Ma muidugi magasin täiega.. selle sooja tugitooli peal.. suures välitelgis.. ah, lahe ikka, et ma läksin. Vahepeal mõtlesin, et äkki poleks pidanud.. üksi ja kedag tuttavat ka pole, kellega saaks koos hängida. Aga õige valik oli ikka. Järgimine aasta peab raudselt uuesti minema. Nüüd ma sain siis teada, mis asi see Viljandi Pärimusmuusika Festival on. Midagi väga head.. iga aasta. Lisapoonusena on järgmine aasta meil ka korter sel ajal. No, super ju!
Ahjaa! Nägin nii palju inimesi. Marta ju.. tal on viiekuune poeg. Nimeks on Paul. Tuleb tõdeda, et nii õnnelikku isa ei ole ma enne näinud kui seda on Pauli issi. Silmale pakkus rõõmu. Martal läheb väga hästi.
Helena abiellus Kertu sünnipäeval. Pole olnud aega õnne soovidagi.
PS. Käisime täna Viljandi järves ujumas ja eile öösel magasin ma vanaaegses aidas ning voodis, mis oli täpselt minu pikkune. Kõrval olid kangasteljed ja kogu sisustus oli vanaaegne luksus.
Hea on kodus olla, saan välja magada ennast ja homme noortekasse koristama minna. Samas tean juba ette, et varsti tahan siit uuesti minema.
Ja äkki olengi midagi enamat väärt! :)
Ma igatsen Sind nii väga!
Kõigest hoolimata on mu süda Sinu.
Ära käi mind orkutis vaatamas!
Aitäh, et Sa pole mind unenägudes enam külastanud (mitte, et ma oleks palju maganud viimasel ajal, aga..)
Ükskord ikka. Ma ju tean.
(tean, et postitus on väa vigane ja segane, aga noh.. pole hullu)
kolmapäev, 22. juuli 2009
Piljard oli lahe!
Muidugi tunnen, et Sina oledki parim!
Aga kui nõiaring ei taha ega taha lõppeda, siis pean ma midagi enda heaks tegema, et elu tunduks taas elamist väärt.
Muidugi on mul valus ja sa oled ka praegu mu südames kinni, aga kuidagi peab ju edasi liikuma.
Ahh, täna oli ikka põrgulikult hea päev! Saan 2 tundi magada ja siis folgile, folgile, folgile!!! Olen ootusärevuses!
Pealegi.. kes oleks võinud arvata! Kes oleks võinud arvata?!
Ning veel.. mul on hea meel, et ma pole üksi. Sõbrad on ikka tähtsad, eriti, kui on väga valus. Juba see, et nad olemas on ja nendega saab koos aega veeta, on tähtis.
Muide, mu läppar saabus täna garantiiremondist. Ei mäletagi, millal ta sinna läks.. nüüd tuleb programmid ja failid üle transportida ja osad programmid peale laadida.. kui keegi itimees mind aitaks (100 kätt tõusis), siis olen peagi oma arvuti rüppes. Vinks! Peaks ta siis vastu ka..
Ja seda ka, et aasta tagasi oli meil skatepargis suur spordisündmus ja pärast seda Joosepi juures peoke ja siis kirsiraksus käimine.. jah, kes oleks siis osanud arvata, mis aasta pärast on. Tegelikult pean tõdema, et need 2 päeva on olnud ikka sarnaselt positiivsed. Ometi on aastaga nii palju juhtunud ja noh, see ongi ju normaalne, et progress käib kogu aeg.
Ikkagi.. mäletan, kuidas Kätrin ütles: "üks tüüp rääkis küll sinust suure õhinaga" ning mina ei uskunud, arvasin, et niisama räägib. Oeh. Ei muutu kurvaks.. ei tohi! Täna mitte
Kavatsen end rummist vinti juua, vohh!
esmaspäev, 20. juuli 2009
See ongi ju see!
Igatsen vihmaseid rokk-kontserte, pärast mida kõik lihased valutasid ja kaela ei saanud pöörata-
Igatsen lõkkeõhtuid ja grill-liha maitset.
Igatsen telkimist ranna ääres.
Igatsen end mõnusalt vinti juua ja siis hästi palju naerda ja nalja teha.
Igatsen mõnusaid saunaõhtuid.
Igatsen tagasi oma mälestustesse.
Igatsen oma südant.
Igatsen iseennast.
Igatsen seda, kuidas ma ikka igatsesin. Siis oli justkui põhjust ka.
Palun tooge kähku folk minuni, ma enam ei jõua. Enam ei taha ka, kuigi peaks.
Ma lihtsalt enam ei suuda siin olla..
Mis kõige haigem.. ma saan ju Sinust aru. Kui ma nii mõtlen, siis saan aru.
Palun aeg, liigu kiiremini. Või ma ka ei tea, mis see aitab.
Oeh, miks kõik organid ei suuda üheaegselt reageerida. Kui põis on täis, siis ta on ikka täis, eksole. Ja kui magu on tühi, siis ta on tühi ja nõuab süüa. Kui mõistus (peaks asuma ajus) ütleb nii, siis nii on ka. Kui süda on nii lootusrikkalt armastust täis, siis ta on seda. Isegi, kui mõistus ütleb: "ei-ei-ei", siis süda ütleb ikka: "ja-ja-ja!"
No, miks ei võiks süda kiiremini reageerida?
Ma ju tean ise ka vastust.
Aga võib-olla polegi nii nagu ma arvasin. Ehk tõesti tuleb veel selliseid hetki. Ehk tõesti oli see lihtsalt üks õige vastik-hea kogemus, et siis kunagi targem ja parem olla. Oeh.. oleks siis läinud nii nagu muidu.. hakkad midagi tundma ja siis teine ei tunne sama. Nii veel saaks kuidagimoodi. Aga kui hakkad midagi tundma ja siis teine tunneb ka sama ja siis olete veel koos. Ja siis enam pole. Vot siis ei saa kohe üldse enam. Mida peavad tegema need, kes tunnevad midagi ja siis teine tunneb ka ja siis nad on veel kaua kaua kaua kaua koos. Ühtäkki enam pole.. Mida nemad veel tunnevad?
Olen enne ka öelnud, et tundeid ei saa võrrelda. Mõne jaoks on lillede närtsimine sama valus kui kellegi jaoks ema kaotus. Mine sa tea, võib ju olla nii.. skaalale ei saa panna. Me kunagi ei tea. Nii, et kui üks nutab rohkem, samas teine on vaiksem, siis ei saa öelda, et see kes palju nutab, tunneb rohkem valu. Või.. see, kes elab väljapoole arvaks, et tema valu on suurem kui selle oma, kes elab sissepoole, lihtsalt seepärast, et väljapoole elaja PEAB saama seda valu JAGADA.
Ahh, imelik teooria, aga ma usun seda.
Nii, et ma tean, et mul on väga valus ja mul pole kunagi enne nii valus olnud. Tean vaid seda ja muud ei olegi öelda.
pühapäev, 19. juuli 2009
neljapäev, 16. juuli 2009
Tahan siit linnast minema
Kunagi hiljem
'mõneks ajaks'
Vähemalt ma tean, kuidas käituma pean.
Sitt variant siiski. Just see pidi siis käiku minema.
Täna tegime pilte. Augustis saan üles riputada. Juhei, seegi vähemalt hea.
teisipäev, 14. juuli 2009
Ei tea kunagi ette
Täna mõtlesin.. millal ma viimati üldse nutsin? Ma ei mäletagi seda päeva. Tavaliselt nutsin tihti.. igasuguste juhtumite pärast.. aga kui Sina minu ellu tulid, vajusid kõik pahad asjad settena põhja.. sina kerkisid pinnale.
Aitäh. Mu elu on värve täis, rohkem kui oleksin osanud loota.
Iga päev pean endale tunnistama, et see imeline tunne on siiski olemas. Ning kui see on juba olemas, siis oled maailma kõige rikkam ning mitte ükski muu asi, ese, olukord ei suuda seda üle trumbata. Tänu sellele tundele on kõik muu ka parem ja ilusam. PS. Ma ei kõnni pea pilvedes, mis sest, et olen metsikult armunud.
Kes oleks osanud arvata.. eksole
Kes oleks osanud arvata
Homme on minu kohtupäev
Jah, ma kardan, kuid ma ei tohi.
Kardan ikkagi
Oleks see siis nii lihtne, võiks ju olla vahepeal. Lihtne. Sõrmenips. Lüliti klõps. Silmade pilgutamine. Lihtne.
Ei soovi enam neid unenägusid näha.
Aitäh
pühapäev, 12. juuli 2009
Suvi on alles ees
Kui aus olla, olen juba folgi meeleolus. Ringitan kavas kontserte, kust ei taha mingi hinna eest puududa. Hea tunne tegelikult.. raha on vähe, aga kui hästi majandada, saan ikka kõike, mida tahan.
Loodan, et järgmisest nädalast saab asja. Võiks ju. Ei tea kohe, keda paluda. Uskuma peab ja iseendasse.
kolmapäev, 8. juuli 2009
Praegu istun arvutis ja olen reisisegaduses ja oma elusegaduses. Tunnen, et ei taha tegelt siia jääda, sest kogu karusell käib ju nüüd edasi. Jätkub sealt, kust pooleli jäi. Ma ei taha seda. Ei taha üldse.
Kurb on. Muud ei oskagi öelda.
esmaspäev, 8. juuni 2009
Ma vaatan peeglisse ja ma ei tunne seda tüdrukut ära. Miks ta silmad vett täis on ja punased kui deemonil? Miks ta silmad üleni kurbusest täituvad?
Kuidas saab üks imeilus tunne midagi nii jubedat minuga teha? Ma tunnen, et ma ei taha süüa.. ma ei mäleta, millal viimati korralikult sõin. Ma tunnen, et ei taha hommikul riideid valida, ei taha kulme värvima minna, juuksurisse on jah aeg kirja pandud (jumal tänatud, ma pole päris kadunud!)
Kuidas saab üks imeilus tunne sedasi pöörduda? Ma ju ei tunneks nii kui see oleks olnud üks tühine seiklus.. ma ju ei tunneks nii kui ma poleks uskunud, et ka Sina tunned, mida mina tunnen.. tundsin.. tunnen. Seda head. Ma ju ei tunneks siis nii.
Aga ma tunnen.
Miks?
Palun anna mulle vastus. Mis on mul viga, et korjan enda teele need, kes selgitusi ei taha jagada.. need, kellele meeldib ära minna. Katki teha.
Ole teistsugune. Palun ole! Palun..
Ma tahan terveks saada. Ja ei taha öösel üksi olla. See mõjub mulle halvasti.
Ma tean, et saan sellest kõigest üle.
Võtmeks on aeg.
Ja seda kulub palju.
Kaotada enda süda.. kui oled selle kord kinkinud, kohe päris kinkinud.. nii, et on vastu ka võetud, kohe päris vastu võetud. Et on olnud vastastikune kinkimine, kohe päris kinkimine!
..on üks valusamaid kogemusi.
Jah, valu ei saa mõõta, ei saa hinnata ega võrrelda..
..südant kaotada on valus. Ja praegu ei tea ma tõesti, mis saaks veel valusam olla. Ei tahagi teada.
pühapäev, 7. juuni 2009
Vaata, kallistusega on hea - anda ja saada, üks ja sama suurus. Kallistus on üldse üks imeline kätekombinatsioon.. ei unusta kunagi seda kallistust seal maantee ääres.
Aga süda. Kui see on kord kingitud, ei seda enam tagasi saa kinkida.. isegi mitte võtta ei saa, kuigi sooviks. Süda on süda ja jääb sinna, kus on tema õige koht. Süda ei eksi, aga kui inimesed teevad otsuseid, siis süda peab nendele alluma. Ometi ei tee ta seda kohe siis, kui inimene tahab. Kui inimene mõtleb, et nii, nüüd on kõik! Süda ei kuuletu.. ta elab ikka oma elu, ainult millegipärast ma tunnen seda, kuigi mu süda on ära kingitud, ometi ma tunnen, et tal on valus.
Paku.. sa võid ju pakkuda, aga ta ei tule veel minu juurde tagasi, sest ta on Sinu - tahad või ei. Vaata, võid teda soojendada, kenasti kohelda ja hoida. Võid ta kapile seisma unustada, tolmnema jätta.. lihtsalt vältida. Ühel või teisel viisil on ta ikka sinuga. Sest sinna ta kingiti. Sulle.
Ära unusta, et süda teab alati ja minu süda valis Sinu, ma ei tea, miks.. aga ta valis, sest nii ta tunneb.. see, kuidas tal nüüd läheb.. on nii paganama valus. Ma tõesti tahtsin, tundsin, et Sina oledki päris minu oma südamele kõige parim omanik. Ma tõesti tundsin, lootsin ja tahtsin olla sinu südamele väga hea.
reede, 5. juuni 2009
pühapäev, 31. mai 2009
laupäev, 30. mai 2009
30. mai juba
There's plenty more fish in the sea
Dry your eyes mate
I know you want to make her see how much this pain hurts
But you've got to walk away now
It's over"
Tahan olla lamp, mis valges ära kustutatakse ja pimedas põlema pannakse. Ma soovin sellist varianti.. olla pimedas kustunud ja valges põleda.
Pidi olema nii, et see teeb veel kaua haiget, kuid ma muutun tugevamaks ja kasvatan nahka ning lasen vähem inimesi endale ligi.Olen rohkem valivam ja enda suhtes parem.. ei taha oma südamele asjatuid kannatusi pakkuda. Nüüd peaks justkui see meel arenema, mis suudab paremini vältida.
neljapäev, 28. mai 2009
esmaspäev, 25. mai 2009
Süda on raske, oot.. kus on mu süda?
laupäev, 23. mai 2009
Ma saan hakkama
Kui ma jõuan. Väga palju on teha. Homne päevakava ei ole mitte hõredam kui tänane.
Täiesti lõpp.. mu riiulil ootavad piletid. Uskumatu!
Ma lükkan Sind edasi nii kaua, kuni veel kannatab ja kui tunnen, et nüüd, siis ongi NÜÜD.
Parim, mida tahta.. nad laulavad laule, et "sul pole minuga vedanud.." ja selliseid laule, et 'kuidas ma küll sulle ütlen, et sind armastan' ja siis laulavad nad veel selliseid laule, et 'saavad nüüd tugevamaks ja tal polegi seda teist vaja'.
Oleks siis nii, et ma saan öelda või sina saad öelda "naine, sul pole minuga vedanud.. kallis naine, saage minust aru, pole käes meie armude aeg" ja siis lisaksid, et.. Oleks siis nii. Aga pole ju. Ära kõnni minema.. ära mine nagu poleks see midagi olnud.. Ja siis nad laulavad, et nad ei oska öelda.. mina tahan öelda, aga ma ei saa! Appikene.. inimesed.. kui teil on igal õhtul kellegi peale mõelda.. see üks inimene, siis, kuidas saab üldse maailm enam pime olla?! Siis ongi ju hea.
Mina olen maast lahti ja ma kuulun siia ja mitte kuhugi. Kusagil mujal on parem kui siin. Ma leia üles selle, mis mulle parim. Leian ka põhjuse, et öösel naeratus suul uinuda.
I can tell that it's gonna be a good day...
"Rohkeid tõotusi sõnuda teile, tõesti tahaksin, aga ei saa.. päike soojendas maailma eile ja maru on rüüstanud maa.."
"südant kinkida, pole mul südant.. naine, teil pole minuga vedanud, aeg on üles harida muld.."
"kui te suudate, oodake palun, kui ei suuda, eks minge.. head teed. HEAD TEED!"
Oleks siis, et ta ütleks nii.. et ta ütleks sedasi.. ütleks need sõnad.
Miks?
Ei jää vastuseta see küsimus.
neljapäev, 21. mai 2009
Saab korda, peab saama!
Tunnen, et laguneb koost. Ei tea, kas kurvastuseks on tarvis aega võtta või rühin edasi oma kiire
tempoga.
Kui pea selge ja projekt taas rööpas siis mõtlen, mis saab edasi.
Kuidagi peab saama ja midagi tuleb teha.
Tahan ära.. minema.. ära.
5 nädalat ja 4 päeva veel.
Tahan noortevahetust.
Tööle.
Projekte ja inimesi, et unustada korrakski..
kolmapäev, 20. mai 2009
Rütmitu
Sätin end tagasi rööpasse.. ja mõnes mõttes sellest lahti. Kodus olles oled veel lähemal.. ja see võiks nii mitte olla, kuna..
..peagi saab kuu täis ja sa pole siit kuhugi kadunud. Ning mina pole ikka veel lootust kaotanud.
Jagan paar märksõna: Eiffeli torn on minu poolt vallutatud, pikim rongisõit tehtud, Püreneed nähtud.
pühapäev, 10. mai 2009
Koomas
neljapäev, 7. mai 2009
"Tell me taht you have open your eyes.."
Panime täna siis plaani paika, mis päeval, millega tegeleme ja kogu suvi on paksult asju täis. Mina lootsin veel tööle saada.. lihtsalt tööle ja vahel puhakma. Praegu on seis selline, et projekt projekti küljes kinni, iseenesest hea.. selline tunne, et lõhkeme. Ma vajan und. Vajan Kultuuriantropoloogia õpikut ja und ja Sind vajan. Süüa tahaks ka.
Ma saan üksi hakkama küll, olen ju ennegi saanud, aga kui elus ja minus muutub miski, siis enam ei saa ilma. Ei saa ja ei taha.
Ei taha enam öelda.. ühtegi sõna ei taha öelda.
Lihtsalt istuda, kuigi peaks magama ja peaks õppima.
kolmapäev, 6. mai 2009
Segasumma!
esmaspäev, 4. mai 2009
Eks asi olenebki sellest, kas suhe on alguses või juba edasi arenenud, aga ma mõtlen praegu, et ma ei kujutaks küll ette, et ma piriseks ja poriseks oma kaaslasele nii palju, kui ma temaga juba suhtes oleksin. Ma arvan, et oleksin siis veelgi õnnelikum ja õrnem.. nojah, kalkun ka arvab. Inimesed on ka ju erinevad ja.. ahh, mida ma üldse selle jutuga öelda tahtsin. :D
Seda vist tahtsingi, et kui midagi väga tahad ja seda veel päris pole, siis hindad kuidagi rohkem, aga kui see juba on, siis enam nii väga ei hinda.. siis on see loomulik, et teine inimene on kõrval olemas.
Ma praegu hindan rohkem ja tahan, et ma hindaksin lõpuni välja ja et ma ei viriseks nii palju tulevikus oma kaaslasega. Ma ei taha armukadeduse tülisid tekitada ja kontrollifriigiks muutuda. Nojah.. kas mitte iga suhtesse astuja ei taha sama, aga pärast tuleb ikka muu välja? :D
Ahh.. hull jutt :D
Kuid ma tahtsin seda öelda.
Üks asi tuli veel meelde. Aga ma ei oska seda veel sõnadesse panna.







