pühapäev, 27. aprill 2008
Viimaste päevade hullumaja
Reedel siis käisime Jõgeval.. 7 tundi kaltsukates ja muudes poodides. Nii ootasime pühapäevast üritust.. valmistusime selleks hoolega. Pabin oli ka sees, minul isiklikult küll.
Ega ma ei jõudnud mitte midagi kirjandi jaoks õppida. Mitte ühtegi tsitaati.. mitte midagi midagi. Nojah.. kuid kirjand.. ausalt öeldes tunnen, et tegin hästi :) Eks näis, kuidas tegelikult läks.
Sain üle 600 sõna
Mõte jooksis.
Teema meeldis: Olla nagu kõik või jääda iseendaks.
Millalgi panen siia ühed head tsitaadid, mis netist leidsin.
Laupäeva õhtul tahtsid klassikaaslased taas pidu teha. Kogunesime osa rahvaga siis Anti juurde ja istusime seal.. pool 12 sain voodisse ning hommikul vara jälle üles. Ma ei olegi poole lõunani veel magada saanud.. nüüd tulevad inglise keele konsultatsioonid.. ja ega jõuagi..
Vahepeal.. läks asi täitsa käest ära. Tunnen, et meeskonnatöö on üks suur proovikivi. Üks suur õpetus. Ma saan meie grupist ikka väga palju vajalikku tulevikuks. Suhtlemine.. asjade klaarimine.. selgitamine.. kõik need jamad.
Kõige kummalisem on see, et nad ütlesid mulle, et mina klaariks oma asjad ära.. ja siis käis läbi see lause, et üliemotsionaalsete inimestega peab toime tulema jne jne.
Ma ei solvunud, ei, kaugel sellest. Klaarisin oma asjad ära ja.. ja nüüd.. see ei ole mingi takkajärele tarkus, kuid mulle näib, et asjad on nüüd samad ainult inimesed teised.
Ma ei tea, mis edasi saab. Eks igaüks teab, mis otsuseid teeb, kuid ma tean, et maailma kõige raskemad asjad on inimesuhted. Me võime igaüks kirjutada raamatu sellest, missuguste probleemidega elus toime tuleme jne jne.. kuid kahtlen väga, et järgmised inimesed sellest midagi õpivad. Nad teevad omad raamatud enda elust.
Esialgu olin ikka päris ärritatud.. nüüd on juba parem. Kerge on. Probleemid.. paks õhk.. tuleb ära lahendada! :)
ja paratamatult saab keegi rohkem haiget, kui teised. Nii on iga asjaga.. vähemalt ma tahan, et Sa teaksid, me keegi ei vihka Sind ja tegelikult ei ole seda kunagi teinud. Keegi ei ole pahane ja ei arva, et keegi meist on rumalam või ahnem..
Möödub, ma tean. :)
Las jääda hetkel nii.
Kõik muud asjad on pooleli jäänud. Ma pean need käsile võtma.. hiljemalt homme.
Noortevahetuse taotlusvormi parandused - homme!
Tulevikuplaanid - homme!
Marita uurimistöö - täna!
Muide: ENAMUS PÕLTSAMAA NOORI ON IDIOODID!!!
Ainult uluvad, et midagi ei tehta, aga kohal ka ei käi.
Kui te vaid teaks, kui palju vaeva me nägime tänase üritusega.. seakari.. ausõna.. minu pärast lugegu seda blogi ükskõik, kes.
Vahel tahaks lihtsalt eemale minna!
Õnneks saab kool läbi, muidu tuleks ma homme kooli ja oi oi oi... :D:D:D
Olgu.. meil oli igatahes lõbus. Kuigi.. kujutage ette, kui me oleks Hirvo Surva kohale saanud.. appi, kui piinlik.. mis me oleks talle siis öelnud.. Põltsamaa noored haigestusid kõik grippi :D:D:D
Masendav!!!
Masendavad olete!!!
Ma imestan üldse, et noortekeskus teile uksi tahab avada. Minge ja istuge tänavatel vms.. kui nii meeldib.
Oleksime 50.- peale pidanud veel maksma.. või peab alati mingi bänd kohal olema.
:D:D:D:D:D:D
NAER!
Hale.
Loodan, et ma nüüd inimesi ära ei hirmutanud.
Mul on kahju.. kahju teist.. kes te irisete.. ja siis käitute täpselt enda sõnade vastu.
Häbi.
Paras kah.. Kristo saabki selle 6000.- endale, kui inimesed kohe end liigutama ei hakka.
Järgmine üritus on muide spordi üritus.
Appi, kuidas ma tahaksin, et minu tulevik hakkaks selginema.. lausa õudne mõelda, et ma ei tea veel, kuhu minna.. ma tean, ma tahan ka.. aga miski ei lähe..
Päike!
:)
neljapäev, 24. aprill 2008
Esialgu oli närv päris must, aga seekord suutsin end kontrollida ja ega meil asjad siis seisa siin.. homme lähme näiteks juba varakult Jõgevale ja siis rongiga Tartu (minu esimene rongisõit, muide).
Projekt projektiks. Las see olla nüüd.
Eile tegime ühe vinge jooksu koolis ja linnas. Karjusin nii kuis torust tuli.. meeletu. Pildid peaksid millalgi ilmuma.
Õhtul saime pidu. Isegi need, kes muidu ei ole klassipidudel käinud, olid seekord kohal. No.. osad.. need ei tule nii ehk naa.
Täna olen ühe tunni koolis veetnud, tere ülejäänud päeva olen plakatite ja flaieritega möllanud. Kiriklas käisime ka Tuuliga, seoses noortevahetusega.
Homme saame eemale. Õnneks.
Ja selline näebki välja minu viis kirjandiks valmistumisele.
Iseenesest, ma ei põe.. usun, et kirjutan nii, nagu varemgi. Uut aju ma ei saa, hinge ja südant samuti mitte. Kirjand tuleb minulik. Muud ei oska lisada selle kohta.
Päikest on nii palju! Hästi palju!
Olen mõelnud, et eksamid võiksid olla pimedal ajal.. vihmasel ja sombusel ajal. Sellise kauni ilmaga valgub mõte ju laiali!
Minu tulevikuplaanid on nagu nad on. Hetkel on kuul nii koos, et alles õhtul sätin end siia tagasi.. CV ja muud asjad vaja täita. Eks näis..
Suur tahtmine on ära saada.. täna arutasime "Väikest printsi".. mina olen sellest grupist pärit, kes tahavad tõesti eemale saada, et ükspäev tagasi tulla. Mitte see, kes ainult räägib ja tegelikult ei taha kuhugi minna.
Seda, kas ma päris täpselt tean, ma ei tea.. aga ma tean, et ma tahan ja olen valmis minema.. kuhugi pean ma ju ometi saama. Maailm ei saa nii väike olla, et mina liikuma ei pääse.
Eks näis, nagu ma ennist juba ütlesin.
Lähen.. puhkan.. uudistan..
!
teisipäev, 22. aprill 2008
Lapsepõlve päev siis.. pildid tulevad hiljem. :) Ehk siis nüüd: http://fotoalbum.ee/photos/Xpress/sets/435611
Suur väsimus.. koristasin just enda riiulid tühjaks.. kõik vihikud paneme homme kasti.. kunagi saan lastelastele näidata :D
Käisime Viljandis trash'i kuulamas (http://www.trash.dk/). SUPER!!! Hoopis midagi teistsugust. Nagu stomp vms.. prügikastide ja harjadega.
PS. nende kodukalt saab üht videot ka vaadata.
Homme siis tutipäev.. :)
Kummaline olek.. kentsakas.. jah.. ja saabki otsa.. peaaegu.
Homme võiks ühe peokese ka maha panna :)
pühapäev, 20. aprill 2008
Ütlen vaid seda, et mul on nii KÕRINI!
Tahan teha midagi inimestega, kes tahavad sama palju või veel rohkemgi kui mina. Tahan heinamaale joonistama, tahan mere äärde, päikese kätte.. loojangule ja tõusule. Tahan toredaid inimesi enda ümber ja mahlakaid vestlusi. Tahan head muusikat ja nautida elu.. aga mitte sedasi..
..selle pasa sees.
Vahel see tõesti on nii. Pask.
Viimati oli mul tõsiselt mõnus Tartus, Timoga. Janega, kui me kella kolmeni juttu ajasime. Ja Kadri pool eelmisel nädalavahetusel ning Maritaga ühel argipäeval..
Need olid mõnusad ajad.
Tahan välismaale.. tahan.. aga nii viltu veab.. ometi ma loodan veel. Ikka veel.
Ja samas tahan Eestisse, kuid siit eemale.. keskkonnavahetust tahan.
Dagö on hea.. laulab mulle kõrva hetkel oma uusi lugusid.
Ah, mis seal ikka, elame-näeme.
Varsti saan kõigest lahti öelda.. millest tahan.
Vampiire on kõik kohad täis.
jah.
Vähemalt pole õiged.. tunded kadunud.. emotsioonid pole kadunud.. ja õnneks ei kao kuu kuhugi.. ning ööd ei kao.
Ma tahan ainult koolile end pühendada.. või siis teha kooli kõrvalt midagi, mida teised ka teha tahavad. Vastik on teha midagi, mida kõik ei tahagi nii väga teha.
Ja ma tahan nii väga, et osad vanad asjad leiaksid oma lahenduse. Jah, ma pean seda siiski rääkima.. isegi kui ma tunnen, et enam ei peaks. Pean küll. Jah, ma pean, sest ma tunnen, et seda on vaja.
Aga need vanad asjad ei saa ju lõppeda veel. Ja ka see on..
Vastik.
Ja kõrini.
Aga ometi olen ma päris õnnelik.
Oma väikese igatsustundega.
Vaheldust.
Vajadus.
Ma lähen nüüd pesema. Ja kujutan ette, et olen kusagil ära. Eemal. Tünnisaunas või Sinises Laguunis või Peipsi järves või Amazonase vihmametsas või Vahemeres.. ükskõik kus, aga mitte siin.
Varsti näeme (sina, teie, Sina ja Sina ka)!
Ja ma tahan näha ainult tahet täis nägusid, muidu ma lihtsalt lähen ära. Ja veel varem, kui plaanitud.
Mitte, et see peaks kedagi hirmutama.. lihtsalt.
laupäev, 19. aprill 2008
Suure möllu tegime ära ning läksime edasi. Olime pool ööd Mihkli juures. Omamoodi seiklus.
Täna magasin kaheni ja siis hakkasin koristama, siiani on pooleli.. täna on palju teha, tegus päev ja laiskus ning hirm ning.. eksamid ja kõik muu.. oh, ma lihtsalt ei tea.. ei tea.
Las läheb veel aega mööda, siis tean rohkem.
neljapäev, 17. aprill 2008
2 tundi oli liiga väike aeg. Kummaline on see, et sõnu ei tule siis, kui vaja on.. nad tulevad alati siis, kui enam ei ole vaja. Jah.. selline nostalgiline olek. See ei ole paha, kentsakas. Emotsioonid on nii seinat seina.
Täna hirmutas inglise keele eksam mind ära.. kirjand ka. Varsti on kool läbi ja siis saan vahepeal puhata ka. Kummaline on olla.. väga kummaline. Kusjuures see olek meenutab midagi, mis kunagi on olnud. Ma ei tea, miks see mind nii nukraks teeb.. liiga vähe aega.. vist.
Aga mul on hea meel, mis sest, et vihma sajab ja lained pea peal kokku löövad. Hea on olla..
inimesed on head.
esmaspäev, 14. aprill 2008
Vahel tahaksin kõik välja paisata.. karjuda.. ringi tuuseldada, lihtsalt sind läbi rahmeldada nende lolluste pärast.. ma ei tea, mida kõike veel :D
Aga SA EI SAA JU ARU!!!!! Milline iroonia, milline koomilisus.. ja kui valus see vahepeal on.
all that bull*s*it you lied about me.. it's not working anymore!
Kummaline.. mina peaksin hoopis vihkama, pahane olema (no, eks ma olin ka) ja pikka viha pidama.. aeg on möödas, pahameel kaudunud. Jah, tore siis, meeldiv, tõesti (see pole irooniaga!).. aga kes teab, mis susser vusser.. isegi mina ei tea.. need 6 kuud, ja ma ei saa kindel olla :D aga ometi kõik tõendid näitavad seda, ma ise näen seda. Jah.. kummaline.. hoopis mina peaksin kuri olema. :)
Ma tunnen, et kõik veel pöördub.. läheb kuidagi teisiti.. no, ma tunnen seda juba pikemat aega.
See selleks.. blablablablaaaaaa..
Mul on liiga hea olla, et seda meeleolu lörtsida.
Kohe tuleb magus uni ja peagi on suured tööd möödas ning kauaoodatud tulemas.
Appi, kuidas ma armastan sellist elu! Seiklused.. isegi igatsus on nii hea.. sest kui ükspäev sa näed, kohtud. Ja ma saan seda olukorda varsti nautida. Ja loodan, et kunagi hiljem veel ja veel ja veel ükskõik, kelle heaga, kes mul on :)
Hea noh!
http://www.youtube.com/watch?v=aBKcKQHZXks&eurl=http://www.orkut.com/FavoriteVideos.aspx?uid=58575133908953019&na=4&nst=26&nid=dWlkXzAwMjYyMTkyNDB8ZnRfdmlkLG5
pühapäev, 13. aprill 2008
Saun ja maaõhk teevad head
Nojah.. käisime saunas ära ja vaatasime natukene telekat ning siis magama. Hommikul molutasime veel natukene. Helistasin Timole ka (ta sai täna 21) ja kolmapäeval vist näeme ikka. Helenal ka sünnipäev ju. Õnneks sain Kaidoga, ta ise läks ka oma koju, Tallinna.
Nüüd istun siin, ajaloovihik avatud, loen netist Iseseisvuse taastamise kohta ja NSV Liidu lagunemisest. Kummaline.. kõigest nädal veel (mõtlen tööpäevi) ja siis ongi eksamiperiood. Praegu on kõige parem üks päev korraga elada. Tulevik on väga ähmane. Uurin ja puurin, sebin ja siblin.. oleks justkui eesmärk, aga miski mängib minu vastu. Kolmapäeval pean end vist käsile võtma.. mnjaa. No.. muidugi kaob isu ära, kui aina saadad neid kirju ja siis ei vastata. Aga see pole ka mingi takistus. Saadan kasvõi 50 kirja ühele isikule kui vaja. Ükskord peab ikka vastama.
"Superstaari" vaatasin.. no, mida?!! Kuidas on see võimalik, et Keit, kes nii hästi laulab, välja läks. Ja see teine.. mul ei tule isegi ta nimi meelde.. sai edasi.. arvata on, et mingid kutid helistasid tema poolt, kuna ta on suht beib ja tema õpsid ka, sest tüüp pürgib kulla poole ;)
Palju õnne, aga ausalt.. ta oli päris hale laval.
Siinkohal tervitan Kadrit ja Kaidot, kellega koos veetsin ühe maru nädalavahetuse!
Ning veelkord: Palju õnne sünnipäevaks Helena ja Timo! :)
Kallistamisteni!
laupäev, 12. aprill 2008
vaheldus. viimaks.
Laman hetkel risti voodis. Ma ei ole kodus, olen Jõgeval, klassiõe, eelkõige sõbra Kadri juures, ta ise on hetkel pesemas. Ma pole ammu end nädalavahetusel välja ajanud.. kuhugi eemale sõitnud, tänane tundus just õige päev olevat ja ongi. Täna olin koolis maskoti sees.. 3 tundi vähemalt. 1.-4. klassidel oli näitemängupäev. Nad on ikka väga vahvad :) 7 päeva ametlikku kooli veel, siis on eksamiperiood.. kummaline. Saabusime umbes pool tundi tagasi Jõgeva kultuurikeskusest.. kõrgemal koorekihil on seal pidu.. tantsivad ja söövad ja joovad. Kadri ema on puhvetis seal hetkel.. tal on nii palju teha, aitasime asju kohale viia ja tassisime, otsisime igasuguseid nõuseid jms.. hullumaja, aga nii hea vaheldus vaimsele tegevusele. Ja vähemalt sai kedagi aidata täna :)Kaido saabus just, vaatame siin Dr. House´i, väga hea sari!
Varsti lähme välja.. kuhugi.. kellegi juurde. Mõnus vaheldus :) toredad inimesed.
Laupäev
Ongi siis laupäev, koogi tainas kerkib. Eile sain päris hilja voodisse, poole nelja ajal. Täna hommikul põrutasime siis Tartu. Ilus päikeseline ilm oli. Käisime haiglas.. minust ei saa küll arsti, see on nüüd kindel. Kuidagi nii umbne on ja.. aga Kaido vanaema oli küll rõõmus, et me tulime. Siis kolasime niisama poodides.. midagi ei ostnudki, aga kolmapäeval lähen uuesti (kui Timo ikka on kolmapäeval Tartus, loodame).
Riido ja Lauri - tobud, olid juba Põltsus, kui helistasin.. pidin ju Riidoga veel koju saama ja.. Peipsi äärde nad ka ei läinud.. ei oska asju ajada, ma ütlen :D
Aga nüüd saangi veel Kadri juures olla. :)
Homme õppima.. hehee.. aga täna.. eks näis, mis õhtu toob ;)
teisipäev, 8. aprill 2008
Pühapäev oli üks päris masendav päev.. kui aus olla, siis terve nädalavahetus oli seda. Tegin paar sammu, mis muutsid natukene mind ja kedagi teist ka..
Teisipäeva õhtu ja vene keel on peaaegu selge, raamat täiesti läbi ning homne võib tulla! Olen pühapäevast alates ainult õppinud ja õppinud.. hullumaja, kuid natukene veel ja siis on see läbi.. jätkuvad vaid eksamitunnid. Otsisin veerand tundi tagasi endast pilti lapsepõlvepäeva jaoks.. ei oska valida ja kui aus olla, siis ei olegi eriti neid lapsepõlvefotosid.. just neid, kus ma pisike põnn olen.
Asjad liiguvad, vaikselt. Eile meisterdasime plakateid. Tulemas on KEVAD ROKK TSILL kontsert koolis.. 4 esinejat laval (bändid jms). Istusin siin millalgi.. msnnis.. ma istun viimasel ajal väga harva siin. Ei kannata eriti arvuti taga olla, selg jääb haigeks ja kuna isegi peab siin vahel tööd tegema, siis niisama ei raatsi küll aega raista. Praegu olen siin muusika pärast ja selle sissekande pärast.
Oletatav kava järgnevatest sündmustest:
9.04. - Emme sünnipäev
10.04. - Kontsert PÜGis: Taavi Otsus ja meie neidude ansambel (lähen appi laudu katma); Kaisa ja Lailiga kokku saada?!
11.04. - Oi, ei tea, mis see päev endaga toob.. nad räägivad midagi peost. Pole ammu mingit pidu teinud. Nüüd küll võiks.
13.04. - Helena ja Timo sünnipäevad!
14.04. - noortekas kokkusaamine???
16.04. - Tartu??? Kõik oleneb, kas ta on seal siis või ei.
18.04. - KEVAD ROKK TSILL
22.04. - Lapsepõlvepäev! Viljandisse Kultuuriakadeemiasse kontserti kuulama/vaatama.
23.04. - Tutipäev.. lõpukella aktus.. jooks läbi koolimaja ja mööda linna..
26.04. - KIRJAND!
27.04. - Filmi- ja kultuuripäev "Täht on sündinud" projekti raames.
...
selle kõige vahele mahub meeletul hulgal õppimist, loodetavasti lõõgastust ka ja muidugi tahan ma ootamatuid seiklusi ning häid emotsioone ja mõtteid.. ma arvan, et selle kõik ma saan ka.
Ja nad lähevad homme Palestiinasse.. loodan, et nad näevad seal vanu häid tuttavaid, kes ühel kevadel siingi käisid..
Muide.. asi vist liigub.. ja ma ei peagi septembrist siia jääma.. eks näis. Kohe hakkan sellega tegelema.. kohe.
Reedel pidu? Homme ajan seda asja ;)
Tahan lamada heinamaal, õlekors suus ja jälgida taevas liikuvaid pilvi. Tohin?
Veel tahan ma sõita autoga mööda maanteid ja kuulata kõige paremat muusikat ning tunda tuult enda juustes.. tahan sirutada käe aknast välja ja tuult katsuda.
Ma tahan istuda maha heada inimestega.. juttu ajada ja lõõgastuda, süüa midagi head ja nautida ennast ja neid.
Varsti.
pühapäev, 6. aprill 2008
laupäev, 5. aprill 2008
Anna mulle andeks, aga nii on kõige parem. Usu, ka sinu jaoks.
Ma tunnen, et ma vajan seda, mis on.. vabadust.. ma lihtsalt vajan seda. Ja kes teab, ehk armun alles 30selt täiesti ja põhjalikult ja see viib mu mõistuse. Hetkel on mul nii raske kedagi kellestki paremaks pidada.. ma hindan enda sõpru väga. Sind ja teisi sõpru. Ma ei tea, mida ma tahan.. ootan.. aga ma tean, et seda ma ei taha.
Andesta.
vestlen.. ja kuulan häid laule. Uni on silmas, aga mis siis sellest.. homme ju vaba päev.
neljapäev, 3. aprill 2008
Oh, kuidas inimesed mind siis armastaksid :)
Mõni teine inimene ütleks kindlasti, et las nad siis solvuvad.. las olla.. jäta..
aga mina ei saa. Ei saa jätta.
Rumal Kadi õpib selle koha pealt nagu iga teine õpib mingi asja pealt. See on minu nõrk külg. Vähemalt ma tean seda.. ja eks ma siis kleebin suukese kinni ja nõustun.. pealtnäha iga asjaga.. isegi nendega, mis nii väga ei meeldi. Tuuli oskab natukene seda.. ta oskab end vaos hoida.. ja ei lähe otse priuskama nagu mina.. va. jobukas. Ausalt :D
Olge mureta, varsti saate minust lahti.. mina, kes ma alati keema lähen ja ei suuda põhjamaainimese kombel end vaos hoida. HEAS MÕTTES! Uskuge ometi! Iga minu sõna ei pea ka olema halva tähendusega... oeh.
Aga.. tegelikult on viimastel päevadel üllatavalt hea.. pooleaastane vaikus sai õrnadeks sõnadeks.
Suur edasiminek. Siia juurde taas see traditsiooniline lause: igal asjal oma aeg. Minu aeg tuleb.
Ning TIMO ON EESTIMAA PINNAL NÜÜDSEKS 3 PÄEVA JUBA (vist) !!! Lahe :D
Tagasi füüsika kallale. Karamba! :)
teisipäev, 1. aprill 2008
Kiire, kiire, kiire, kiire, kiire, kiire, kuid ma olen päris õnnelik! Igas päevas on midagi ilusat.. hetkel.
Ootan vastust.. tuleviku küsimus. ???
Noortevahetuse projekt läks taas teele.
Noortealgatus areneb edasi ;)
Vene keele kursuses on 3 viit.
Kool täitsa meeldib hetkel.. ja vaeva peab ka nägema hetkel. Kummaline, et mõni saab öelda, et 12 klass ei ole teab mis raske.. ja kahelda selles, et näiteks mul ja mõnel veel kulub enamus ajast õppimisele.. kummaline.. aga pole vahet. Ma teen ikkagi seda, mis eelkõige tähtis. Vot.
Olav Ehala jt. meie koolis Jazzkontserti andmas.
Üllatus üllatus: võitsin Good Charlotte'i pileti ja koheselt otsustasin sellest loobuda.. hea pakkumine.. väga hea, aga Tartu eelkõige. Tartu ja lõpuriided.
MA SAAN HOMME TARTU!!!
Marita.. kirjutasin sulle juba kõik, mis tahtsin öelda.. ma ei hakka enam seda välja pressima. Tea, et Sinuga ei ole kunagi igav ega tüütu. Uskumatu, kui hästi ma end Sinuga koosolles tuunen. Kallis oled! Armastan Sind Väga!
Ja Timo.. Tuleb/ehk ei tule .. peagi Eestisse. Hea uudis, päriselt. Pole üle aasta kohtunud.
Ja nüüd tuleb vaid oodata.. nii üht kui ka teist.
Homseni!
Ja veel.. kui tuleb aeg, siis ma räägin. See jooksev teema..
esmaspäev, 31. märts 2008
Üks koolinädal juba läbi ja teine algas täna. Vähe on veel jäänud. Kavatsen hea lõpuspurdi teha. Kohe lähengi raamatut lugema. Remarque ja siis Salanger.
Eelmine nädal oli asjalik. Lahtiseid otsi on palju. Ootad ja ootad. Teinekord ei saagi midagi teha, peab olema kannatlik.
Mõne koha pealt vaikin. Sest igat asja ei saa ega tohigi avalikkuse ette tuua. :)
Reedel tegime lumememme ja sõda kunstiajaloo tunnis. Laupäeval oli meie grupi pidu. Tore oli, ainult Joosep ja Kätrin ja Mait ja Neili ja Toomas puudusid seekord. Jura.. ükskord peab tulema ikka õige pidu :)
Elan päev korraga.
Täna on issil sünnipäev - ilus 42.
Maritaga pidin ka õue minema.. sinna see ongi jäänud. Ning Haraldiga pole ka ammu väljas käinud. Tegemised.. aeg.
Timoga ikka räägin vahepeal netis.
Jah.. vaikselt liigub. Tasa ja targu :)
Peaks end äkki kolmapäeval Tartu ajama..?
esmaspäev, 24. märts 2008
Ja nemad pabistavad ja ei usu..
hindan liiga palju sõprust. See oleks ju olemata.. kui ei oleks olnud sõpruse tunnet.. et SEE ongi SÕPRUS! Et sõprus võib olla tõesti nii hea.. jah, ei või. Mõne jaoks ei või. Ja nad panevad selle kohe.. mis see nüüd oligi 'talle meeldib minu poiss' arvele. See jama on möödas selles jamas.
Vahel, külavtes head, saame halva.
http://profile.myspace.com/index.cfm?fuseaction=user.viewprofile&friendID=214253963
Ma ei tea ja ei peagi. Ükspäev ehk.. aga ehk mitte kunagi. Kahju, et mul poh**i ei ole.. aga ehk ongi see parem kui mängida kivikuju, rüütlit ja eriti õilsat ning armastusväärset inimest.. teeselda, et oled eksimatu.
Palju õnne.. ükskord näeb iga väiksemgi ajukääbik, et see pole SEE.
Ja äkki olengi mina see ajukääbik, kes rikkus ära kogu värgi.. olen sellele algusest peale sellise pilguga ka vaadanud. Ei, ma tõesti ei taha ega ei ilustagi ainult ennast. Minusugune ajukääbik sai juba oma õppetunni.
Jah, oletame, et ma olen nüüd keegi teine, kes ütleb, et mina rikkusin kogu asja ära. Oleks võinud ju vait olla ja üritada endale selgeks teha, et SÕNA pole sisuga ja PILK, mis on nii täis on tegelikult tühi, et kui ütelda teisele, et hoolid temast, siis tegelikult ei hooli.. miks öelda neid tühje sõnu ja saata neid tühje pilke?
Liiga erinevad maailmad ja liiga erinev arusaam tundest sõprus.. hoolimine.. pilk.. lubadus.. sõna.
Kui mina ükspäev kõrvuni sees olen, nii sees kui vähegi olla saab, siis ei kujuta ma ettegi, et ma piiraks vabadust.. kellegi temal ja endal. Ja ata-ata kui ma seda tegema peaksin.
Liiga erinev maailmapilt ja arusaam. See ei peaks olema takistus.. aga näete, on.
Ma ei peaks ju.. aga ma tunnen, et see on vale. Ja siiani usun, et nii ei jää. Vale heidab kuue.
Ma ei peaks.
Aga sisemus ütleb, et pean.
Ei ole kerge.. aga enam kergemaks ei saa ka teha, kui olen juba proovinud ja üritanud.
Igal asjal oma aeg ja koht.
Juusiis pole veel minu aeg.
Aga see ei jää tulemata.
mkm, ei.. nüüd peaks tulema vist rahulolu.
http://profile.myspace.com/index.cfm?fuseaction=user.viewprofile&friendid=218071240
Ei, mis mina.. ärevus, sest kool saab läbi ja uudishimu, sest siiani ei tea, kas mind ootamas Argentiina, Hispaania või kodumaa haridusmajakesed.
Õnneks on veel aega. Selles mõttes õnneks.
Vene keel
Inglise keel
Bioloogia
Marss õppima!
laupäev, 22. märts 2008
http://youtube.com/watch?v=9B-h1EEsKDA&feature=related
see
http://youtube.com/watch?v=grFSktOx6qo&feature=related
see
http://youtube.com/watch?v=2UZsIGQaLKI&feature=related
see
http://youtube.com/watch?v=NpKx8Z76QdE&feature=related
ja otseloomulikult.. see
http://youtube.com/watch?v=R_kLwQJUqYU&feature=related
Suvi 2006
Kihnu
Karmeni cd-pleier
männid
päike
meri
hea tunne
...
võin öelda, et olin õnnelik.
Kuulan neid laule nüüd.. ja tunnen, et olen päris rahul, aga mitte enam sedasi nagu siis. Kuid usun, et need ajad ei jää tulemata, kus taas saan öelda nii.
Palju head on. Häid inimesi. Mõtteid.
Aga ma tahan hetkel miskit muud. Eemalduda, et tulla tagasi.
Hea.
Aitäh.
Varsti liigun õue.
neljapäev, 20. märts 2008
Kuidas?
Kuidas saavad asjad korda, kui ma ei saa enam midagi teha.. kuidas teistel nii lihtne on.. nii mulle näib. Miks minule teeb see haiget, et nii on? Jah.. nad ütlevad: ta ei ole sind väärt.. ükskord ta saab aru.. kõik muutub kord, kannata.. ja mina ei tea enam ammu.
Vahel on lihtsam, siis on jälle raskem. Jah, nemad ehk ei kirjuta enda mõtteid avalikkusele üles.. niivõrd kuivõrd avalikuks seda kohta siin võib nimetada.
Mina kirjutan. Vahel teeb nii kurvaks, et inimesed nii rumalad oskavad olla. Mitte, et mina ei oleks.. aga need olukorrad, kus saaks.. teisiti.. nad peavad ikka ainult lihtsama tee valima. Miks nad valetavad? Mängivad? Kus on südametunnistus?
Kummaline.
Teadmine, et osad inimesed, kes võiksid arvata head.. enam nii ei arva, sest teised mõjutavad nende arvamust. Ja siis lähebki kõik rajalt välja.. metsa. Ja ma ei saa midagi teha. Lähen ja alandan end.. pimedale sa ei seleta, milline on punane.. ei saa öelda, et see on vere värv, kui ta ei ole seda kunagi näinud.
Raske. Vahel on. Hetkel on jälle.
Olen küll inimeste keskel.. harva on täiesti hea.. hingesuguluse tunne osade inimestega.
Jah elu on elamist väärt. Häid hetki on nii palju.. rõõmsaid momente elust võtta..
Millega ma selle ära olen teeninud? Pahameele.
njah :)
See you soon.
http://www.youtube.com/watch?v=51V1VMkuyx0
ja kui olete natukene aega juba kuulanud, siis vaatame edasi.
Minul on juba mõnus olla.. igatahes.
Alustame.
Teiseks:
Teisipäeval ja kolmapäeval oli seminar. Türi-Allikul? Vist oli selline nimi. Veski-Silla motellis ööbisime ja tegutsesime. Teemaks oli inimkaubandus. Sain väga palju vajalikku infot.. see oli omamoodi huvitav seminar. Lahedad inimesed ja mõnus aeg. Tagasitulles lugesime vastutulevaid autosid.. kes saab kõige rohkem Audisid, Forde, Volvosid, Opeleid, Toyotasid jne jne.. hehee :D minu võit: kuni Põltsamaani sain ligi 37 Fordi ;)
Õhtuks olin nii unine ja kõht oli ka megatäis.. läksin siis natukeseks seiklema maailma. Jõudsin hetk tagasi kohale.
Ja no.. ausalt.. give me a break!
Inimesed on ikka täiesti pööraseks läinud. Mulle on vist otsa ette kirjutatud: "Vala oma pahameel siia!" :D
See on koomiline. Ebameeldiv, aga koomiline. Heh.. olge mureta.. natukene veel ja ma olen läinud.
Kõige koomilisem ongi see, et isegi kui kõik ilusasti ära teed, isegi siis leiavad inimesed midagi mille kallal nokkida.
Kolmandaks:
Aa.. tegin oma elus ühe suuremat sorti muudatuse (wink-wink). Eks aja pikku hakkavad jutut linna vahel liikuma. Inimestel on ju ikka põnev teiste eludes surkida. ;)
Nüüd asun asju lahti pakkima ja siis raamatu kallale, milleks on seekord Vladimir Nabokov "Kutse tapalavale" (eelviimane kohustuslik kirjandus!), teise võtsin vabatahtlikult: Anna Gavalda "Ma armastasin teda".. raamatukokku jäi muidugi tosin raamatut, mida ma veel tahaksin tulevikus laenutada.. üks Hemigway raamat.. mingi uus vist. Trükk tundus küll uus olevat jm.
Gavalda üht raamatut olen juba lugenud: "Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks". Priit soovitas kunagi neid. Esimest lugesin soojal suvel rõdu peal.. teist loen lumesajuga toas :) Loodan, et see vaheaeg jõuan.
Peale selle on vene keel vaja ära tõlkida.. see läheb kiiresti.. seekord on mul vähe teksti. Aga siis veel kokkuvõte ka ju ja lugema õppida ja tõlkima.. omajagu tööd.
Ja muidugi CV ja kaaskiri ka. Need kohe kindlasti.
Ning siis need ülejäänud asjad.. kui korraga mõelda kõigi nende asjade peale, võib lausa lolliks minna. Tasapisi.. pisitasa nagu aiakas ütleb.
Lõpetuseks:
Alustan siis.. söögiga! :D
esmaspäev, 17. märts 2008

ÖÖKOOL
7.-12.kl õpilane!
Kas tahaksid veeta ühe huvitava ning seiklusrikka öö koolis? Kui JAH, siis loe edasi.
16. märtsi õhtul on Sinulgi võimalus tulla kooli
kella 18.00-ks ja jääda ööseks.
Registreerimine algab kell 17.30.
Öökoolist tuleb lahkuda 17. märtsil kell 13.00.
Oleme mõelnud sellele, et Sul igav ei hakkaks,
seega on õhtu jooksul toimumas palju huvitavat.
Mängud ja võistlused
Koolitused (seksuaalkasvatus, HIV/AIDSi ennetus, väärtushinnangud, hingesugulast otsides, liiklusohutus, kuritegevus)
Töötoad (NB! jalga panna varvassokid)
Esinejad
Filmi vaatamine
Ööjutud
Ööbimine toimub klassides, seega igaüks muretseb endale kõik vajaliku magamiseks. Hea kõhutäie eest oleme samuti hoolt kandnud.
PS! Kohtade arv on piiratud, seega toimub eelregistreerimine.
Palume soovijatel registreerida hiljemalt 10. märtsiks projektijuhi Annika juures ja tasuda ka osavõtumaks. Kõik see maksab Sinule kõigest 50 krooni.
Projekti rahastab Eesti Õpilasesinduse Liit (ISIC Projektitoetus) ja Põltsamaa Ühisgümnaasium.
Öökoolist osavõtjatel on kohustuslik esitada lapsevanema luba, blanketi saab välja trükkida siit.
Lahe oli. Täiega lahe. :)
Olen väga väsinud. Magasin 2 tundi öösel ja 5 tundi kodus. Pole 2 päeva netis käinud. Lugesin kirjad ära, saatsin osad edasi ja nüüd hakkan homseks seminariks asju pakkima ja siis pesema ja siis perenaisi vaatama kanal 2-st.
Jah, pärast kolmapäeva hakkab suur töö pihta. Kool pole ju veel läbi..
Ootan oma kirju nagu tobuke, aga siiski ootan ja loodan, et tulevik tuleb helgem ;)
:)
kolmapäev, 12. märts 2008
teisipäev, 11. märts 2008
in action
- 12.03. - Kool ja siis Tartu!
- 13.03. - ettevõtluspäev Jõgeval ja siis ÕE koosolek. ÜLITÄHTIS!
- 14.03. - koosolek noortekas!
- 16.-17.03. - ÖÖKOOL!!!
- 18.-19.03. - Seminar Järvamaal! / töötoad noortekas
- 22.03. - meie grupi pidu? Viimaks?! Lõpuks saab puhata :)
ja edasist ei taha ma veel mõeldagi.
Aga tänane noortekogu koosolek üllatas mind positiivselt. Me jõudsime nii palju asju ära arutada ja ülesanded korralikult ära jagada. Väga mõnus oli. Ausalt. Õnneks tuleb seminar ja siis võib meil veel lahedam olla. :)
Öökooli ootan väga.. tõsiselt kohe.
Täna, homme, ülehomme olen rakkes.. Homsesse toob lõõgastust Tartu. Kino ja poed. Vaikselt mõtlen juba lõpupeole.. riided ju!
Rahu, ainult rahu. Mu pea kihiseb seestpoolt. Peaks aja maha võtma ja tegema pool tundi neid hingamisharjutusi, mis me kõnelaagris tegime. Mis sest, et see kihin mulle meeldib.. kuid rahu ja vaikust on ka vaja. Ja siis tulen tagasi ja lõpetan oma asjad.
Appi, mu pea :D
esmaspäev, 10. märts 2008
Puhkust!
Puhkust!
Puhkust!
Puhkust!
Puhkust!
Puhkust!
Puhkust!
Mulle meeldib, kui on palju teha, aga kui juba ahistama hakatakse ja vabadust piirama, siis ei meeldi.
Õnneks tuleb Öökool. Ainuke asi, mida hetkel väga ootan :)
Jah, ma olin täna natukene kummaline. Olen seda muidu ka.. aga.. Lihtsalt.. tunne pole õige. Ei ole ja ma olen natukene kurb, aga samas.. õnnelik, et ma selle ära tabasin.
Õige aeg.. ja siis.. :)
hakkab parem. Ausalt.
reede, 7. märts 2008
Peaaegu iga päev tahaksin ma kõik välja öelda.
Ükspäev on see jama läbi.
Nii lihtsalt ei käituta nagu sina tegid..
sõber või asi.. rumal. Väga rumal.
Ma ei oleks kunagi arvanud, et pean nii kaua midagi selgitama.. ootama.. see on sama hea.. kui seletada sulle, miks punane on punane. Või miks päike soojendab meid.. või..
ühesõnaga.. loll ei saa ikka aru. Senikaua, kui sa ei õpi end teiste olukorda panema, ei saagi sa mõista.
.. ei saagi.
AITAB!
Olen juba hiljaks jäämas.
Koosolekud
ettevõtluspäev
ÖÖKOOL
kontrolltöö kontrolltöö järel
jne
jne
Ei, ma ei kurda. Kõik see on vahva! Eriti öökool. Midagi esmakordset meie koolis. Ja hea, motivatsiooni täis meeskond ka.
Kahju, et muud asjad sedasi ei liigu.. aga lootus pole kadunud. Ja ei kurda ka, jällegi.
Vahetades teemat..
ikka see sama idiootlik.. ei.. lausa haigelt nõme käitumine. "meie näime ideaalsetena".. endal seest mädaneb. Absurd! Ise ka aru saate, kui haige. See oli nii ammu.. ja ma olen oma eluga palju edasi läinud, kuid mõni meist käitub ikka nagu pime. Jah, oledki pime! Mitte midagi sa ei tea ja ei lasknud öelda ka. Ole siis pime! Su oma vaba valik! Kunagi saad ikka kõik teada.
Ega mina siis niisama siia maailma pole sündinud. Kui mul on võimalus, siis kasutan seda. Varem või hiljem. Sest ennast ma ka sopaga ei lase määrida.
Minugipoolest.. mängige seda nõmedat mängu.. vaadake minust mööda. Naeratage võltsnaeratust ja tundke end süüdimatutena. Sügaval sisimas.. teate ise ka, et see pole päris see.
Jah, ma olen õel. Jah, ma tahan, et Sa saaksid sellest ükskord aru, kui loll sa olid, oled. Sest elu ei saa olla nii ebaõiglane, et sa jäädki päikese kätte peesitama.. saad päikesepiste.
Nojah.. olen õel siis olen. Aga eks ikka põhjusega. :)
Kui ma vastasin eestikeele õpetajale Remarque teost "Läänerindel muutuseta", siis jõudsime ühele järeldusele: sõdade põhjused on ammused lahendamata probleemid.
Minu sõda on alles ees. Ei, ma ei ole kättemaksuhimuline.. natukene ka seda ehk. Aga ma lihtsalt tahan seda, mis mult ära võeti: õigus selgitada ja näidata ka asja teist poolt.
Sest tollel lool ei ole ainult üks pool, mida te nii väga püüate näidata.
Ma ei saa sellele täna enam mõelda, sest mul hakkab paha sellest haigest käitumisest!
Päevast päeva. Ma ei jõua ära oodata, millal kool läbi saab. Samas.. oi, kui paras, et te päevast päeva mu nägu peate nägema, mu häält kuulma. PARAS!
Kõik on alles ees.. ei taha öelda, et hullem.. aga kõik. See on lihtsalt ajapikendus, mis hetkel toimub. Te ei usu mind?
Parem hakake uskuma.
Oeh..
Nüüd lähen õue, talv on. Ja kohe saab pitsat süüa ja filmi vaadata ja muud head.
Teisele lainele.
Ükspäev korjan selle teema uuesti üles. Aga selleks tuleb oma aeg.
Muide.. Timo jõudis eile Aafrikast Inglismaale! Füüsiliselt jälle lähemal, kuid see ei ole nii tajutav kui vaimne lähedus. Fantastiline :)
Tõeline sõprus.. või kuidas seda tunnet nimetatakse. Heaolu.
Minek.
pühapäev, 2. märts 2008
Ega mul ei olegi enam meeles, mis oli. Nii pikad vahed tekivad. Elu ise on muutunud tähtsamaks, kui siia kirjutamine. On?
Täna tundsin.. segased tunded on sees. Kõnelaager meeldis mulle väga. Vahur-Paul Põldma oli meie grupi õppejõud. Meeldejääv, sügav, mõtlik.. ma üldse ei taha siin kirjeldada seda.
Tulin koju.. tee peal lasin mõttel lennata. Mul tõesti on selline tunne, et olen sündinud valesse kohta. Kuidagi valesti on. Selline tunne, nagu ma oleksin võti, millega üritatakse ust lahti keerata.. aga siis selgub, et sakid ei sobi kokku - see võti kuulub kuhugi mujale. Mina. Ma ei tea, kas see on lollus või lapsikus või mis see on, aga ma tean, et ma ei taha nii tunda. Paljud asjad on viltu, valesti.. minu pärast ja teiste pärast. Ei, las nemad elavad nii nagu nemad tahavad. Muuta saab ikka ja alati ennast. Tühi on. Kuigi ei peaks olema. Aga on. Kuuluvusetu.
(mul on peal see melanhoolne tunne)
Jah, ma ei näe helget tulevikku, aga ma ometi usun ja loodan, et ka minu jaoks on maailmal midagi varuks. Just.. midagi. See, mis muudaks kõik. Väike, aga suurelt.
Jah, ma ei näe end järgmisel aastal siin. Ma olen mujal ja ma tahangi minna. Minna, et tagasi tulla. Enne minna. Ma lihtsalt ei taha.. siia.. ma tean, et kui lähen, siis tagasitulles olen veel rohkem eemal. Aga isegi sellesse ma ei usu.
Igatsen midagi, mida pole näinud. Ja igatsen seda, mida vaimusilmas näen. Reaalsus ei saa olla midagi muud. Lihtsalt ei saa.
Money don´t make my world go round
I´m reaching out to a higher ground
To a warm and peaceful place
I can rest my weary face
Life´s answers we try to find
Battling inside our minds
Where do I go from here?
Will all my friends be there?
Cause we´re living, we´re living in a crazy maze
and we´re fighting, we´re fighting to rise above the haze
light´s at the end of the tunnel
sometimes the journey is long
there are many theories
who´s right and who´s wrong?
The pressure´s on I have to choose
I've got nothing to lose
I close my eyes I take a chance
Now I dance a different dance.
What´s the key to a happy life?
A healthy mind and lots of spice
Running barefoot through the trees
That´s my idea of free
pack my bags, I´m on my way
Don´t know where I´m gonna stay
I´m on the train bound destiny
I can set my spirit free.
we´re living, yes, we´re living in a crazy maze
and we´re fighting, we´re fighting to rise above the haze
light´s at the end of the tunnel
the journey may be long
there are many theories
who´s right and who´s wrong?
Ma pole 3 päeva netis käinud ja ma ei taha ka. Tahan vaikuses olla. Ma ei taha end siduda asjadega, mis nõuavad tähtaega. Varsti on mul see võimalus. Ma saan lihtsalt olla. Ma ei taha olla kellegi utsitaja. Ma tahan teha rõõmuga. Või siis üldse mitte teha.
Saame kokku ja joome teed, palun.
Palju õnne teile! Ilusad ja hingestatud inimesed. Kuldsuud.
kolmapäev, 27. veebruar 2008
Hetkel.. busyne.
"You forgot one thing.. I get my life back too"
http://www.youtube.com/watch?v=giZlzk48nvQ&eurl=http://www.orkut.com/FavoriteVideos.aspx?uid=58575133908953019
Kirjutan tsitaate edasi.. täna öösel ma vist ei maga.
"Läänerindel muutuseta" laseb mul tungida sõja olemusse.
neljapäev, 21. veebruar 2008
Riigikogus ja Kumus käidud. Kumu meeldis väga! Need maalid.. mhh.. just see impressionistlik ja see uuem stiil meeldisid. Nõukogude realism ka. Vinged pildid ikka..
Täna oli kõnevõistlus. 22 esinejat ning palju huvitavaid kõnesid. Meeldis. Meil on väga hea tase! ;)
Selle aasta kõnelaager tõotab tulla hea. Ootan.
Homme Kadri ja Kätriniga Tallinna. Koolitus on Lääne-Virumaal. Super! Ma pole sealt sadu aastatid läbi sõitnud. Head mälestused. Eks näis.. kuidas me sinna lähme.
Head tunded.
Halvad tunded.
Liigne rahulolu ei sobi mulle.
Aga rahutus ka ei meeldi.
Ootan.
Naudin hetke.
Kuid siiski tahan minema saada.
Olenemata sellest, et ma isegi naudin oma elu siin.
Ma tahan.. minema. Mingiks ajaks.
teisipäev, 19. veebruar 2008
Asjade käik
Kummaline. Asjade käik ja elu ise. Me kõik arvame teadvat seda süsteemi, mismoodi elu käib. Mismoodi peab käituma teistega ja ise hakkama saama. Jah, me ehk teame, aga me keegi ei tunne. Mitte keegi meist ei tunne enne, kui ise ei ela! Vahel see üllatab mind. Eriti praegu.
Positiivne üllatus. Mul on hea. Jah, ma tunnen, et minust hoolitakse ja peetakse lugu, olenemata sellest, et võin vahel päris kurnav ja tüütu olla.. ikkagi on see miski, mis on ja mida ei saa varjata paha tuju ja meeleolu ja isegi pläss väljanägemine. Ikkagi.. siiski on neid, kes minus minu ära tunnevad. Aitäh!
Praegu on osad asjad natukene keerulised, kuid ma ei pea neid probleemideks. Lahendatavad asjad ja natukene raskemad asjad. Kurnavad.. üpris palju. Raske on mitte välja teha. Jah, on raske. Aga see aeg pole kaugel, kui näiteks kool läbi saab ja kui ma siit ükskord minema peaksin.. mingiks ajaks. Jah, ei ole lihtne, aga pole ka ilmatuma raske. Kuid tüütu on ja ma ootan seda vabanemise tunnet. Otsin seda igast päevast, milles elan. Vahel leian rohkem, vahel vähem.
Hetkel on enamasti negatiivsed kirjad mu postkasti hõivamas. Euroopa Noored.. saime rahastuse, jah! Jah.. tean, et suur summa. Kuid me saame hakkama ja ausalt.. mu pea on isegi asju täis, ma ei taha mõttetut pahna.. millega enda pead vaevata. Jah, ei taha! Eks nemad enda eest ja igaüks enda eest. Vahel peab lihtsalt ignoreerima ja minema oma eesmärgi suunas.. tegemata välja sellistest teguritest nagu nende kiri.
Jah.. nad räägivad, et on igasuguseid inimesi näinud ja ei tohi südamesse võtta. Ma olen ka. Ma tean ka selliseid. Aga iga kord võtan südamesse. Olen kord selline. Minu kahju. Aga, mis siis sellest :) Vähemalt ei pea ma näitlema. Ja kogu aeg on silme ees see, mis olen. Ja need, kes tahavad muud näha.. vale tee.
Loodan, et sellega saab korda. Saab!
Positiivne on see, et minu asjad liiguvad.. motivatsiooni jagub.. mõnesse kohta vähem, teise rohkem. Hetkel sellesse teemasse päris palju. Ja ma nokitsen edasi. Teen tööd, et lõpuks midagi enda jaoks korda saata. Ainult iseendale ja enda jaoks. Tundub isekas, aga pole :)
Täna oli kõne. Huvitav loeng.
Homme on teater.
Ülehomme Tallinn. Riigikogu. Kumu.
Ja siis vaatab edasi..
Kallis oled! Kummaline, et ma Sind igatsen. Nii ammu ja siis nüüd.. aitäh, et mu üles korjasid. Elame näeme. Kuid hetkel naudime seda, mis on.
Purple Rain kõrvus ja kohe unemaale minek.
Kallistan.
laupäev, 16. veebruar 2008
Sõbrapäev läks kord :)
Eilne läks ka korda.
Täna sai vanaemal sünnipäeval käidud. Kõik see rahvas oli koos.
Õues on viimaks pakane ja natukene lund.
Tartuskäik siis. Mõnusad 4 tundi sai Kaubamajas ringi trööbeltatud. Lauri ja Riido olid matat õppimas ning meie šoppasime ringi. Sain teksad ja sain ka lõpetamiseks natukene vajalikku.. ja see oli õnnestunud ost. ;)
Tegus nädal.. nagu ikka :)
Täna on selline pehmem päev. Homme jälle.. tegutsema.
Kasutan siis tänast õhtut maksimaalselt :)
kolmapäev, 6. veebruar 2008
Isegi mu jalanikastus on hea.. Kuna kohe-kohe on sõbrapäev ja siis mul puudub võimalus kõik enda peale võtta. Ma lihtsalt peangi teistele ülesandeid jagama. Jah, elu paneb ise paika.
Nii on iga asjaga.. vist.
:)
http://www.youtube.com/watch?v=WlhwHVC6Pt4&feature=related
Lonkan ühte jalga, aga see valu on tühine võrreldes sisemise valuga.. nii, et ma lonkan hea meelega seda jalga.. sest vaimselt on rahu.. VIIMAKS!
Ja see läheb paremaks.. veel paremaks.. aina paremaks. Sest, kuidas saakski teisiti? Pärast langust tuleb ju ikka tõus.
:)
Double hugs.
laupäev, 2. veebruar 2008
50:50
Sa lõid mu minema, kuna ei julge endale tunnistada, et see, mis ütlesin, on tõsi.
Ma tahaks sind aidata.. aga see pole minu elu.. minu maailm ja minu õnn ammugi mitte.
Vaatan, mis aeg teeb.. ja siis vaatan edasi.
Kummaline on see.. et sa mind ei karda.. võin ühe sõrmenipsuga kõik välja laduda. Aga ma loodan ja usun, et sa oled ise aus.
Kas oled?
Ja see on samuti kummaline, et sa minu käitmusest.. lugu ei pea. Sellest, et ma pole midagi rääkima läinud talle!
Tead.. ma nii tahan sind sitaga loopida.. aga ma pole sinu moodi!
Samas.. minul on tõde.. ja sinul olid valed.
Tõega saab haiget teha, aga see ongi nii..
..et tõde on valus.
Mida ma teen.. mõlemat moodi saab keegi haiget.
teisipäev, 29. jaanuar 2008
noortevahetuse taotlusvormi täitmine käib täie p**aga!
Oeh..
see võib tunduda kekkamisena, aga.. see on nii meeldiv tunnustamine.. Neiud, see on teile!
Meile!
Kõige tähtsam on see, et NÜ Juventus on olemas väga aktiivne noortegrupp, kes on end õigustanud mitmete projektide kirjutamisel ja ellu viimisel. Viidi ju läbi ise noorsoovahetus Põltsamaal koostöös 5 riigi vahel. Kirjutati uus noorsooalgatus ja tänaseks on Euroopa Noored juba oma jah sõna andnud. Lisaks osalevad kaks noort jaanuaris Marseilles (Prantsusmaal) võrgustiku Mosaic kohtumisel, et uuel aastal noorsoovahetused jätkuksid. See kõik on järjepideva töö tulemus, et noorsootöö oleks noorte endi pärusmaa ja nad saaks teha seda, mis nende arvates on noorsootöö :). Noorte aktiivse kaasatuse saavutamine on iga noorsootöö asutusele parim kink ja soov. Oluline on ka see, et NÜ Juventus tegevuse mõjutusel on mitmest aktivistist saamas noorsootöötajad ja oma praktika kohaks on nad valinud Allika ANK.
(allikas: http://nyjuventus.ee/allika.php?uudised=1&uudis=71)
Juhtus ka midagi põnevat?
Esmakordselt oli meil vabatahtlik. Hispaaniast. Ta oli meie juures kaheksa kuud. Uus oli ka aktiivgrupi märkimisväärne agarus. Usk noortesse hakkab tagasi tulema. Nad viisid oma projekti 99 protsendi ulatuses ise läbi.
Mis oli kõige tähtsam sündmus?
Kõige tähtsam on see, et NÜ-l Juventus on olemas väga aktiivne noortegrupp, kes on end õigustanud mitmete projektide kirjutamisel ja elluviimisel. Viidi ju ise koostöös viie riigiga läbi noorsoovahetus Põltsamaal.
Kõik on võimalik neile, kes julgevad unistada! See on meie moto.
(allikas: http://www.vooremaa.ee/?category_id=4&article_id=13633&issue=610)
MOTIVATSIOONI AINA TULEB!
Meie ööd ja päevad msnnis ja Rivaalis.. projekt ja projekt ja projekt.. vahel täielik allaandmise tunne.. kuid uue õnnestumise korral, taaskord edasirühkimine.
Naljad.. pea ülekuumenemine.
Meie grupi peokesed ja uute noorte värbamine ka.. tasapisi, pisitasa :)
Imeline!
:)
Minu elu üks parimaid aegu.
See jääb meelde.
Nüüd jääb üle vaid loota, et homme saame eelarve korda + päevakava + 10 muud asja veel :D
Ööd!
esmaspäev, 28. jaanuar 2008
nii hea on mõelda, et kõik on alles ees
laupäev, 26. jaanuar 2008
Sünnipäev vol2
Tänane hommik algas uniselt, kuid olümpiaad oli päris huvitav. Tulemusi veel ei tea. Reelika ka kirjutas seal. Mõnusad 2 tundi.
Päike paistis.. viimaks ometi. Põltsamaale jõudes läksin poodi. 2 tundi vahtisin seal. Sain päris korralikke asju. Sünnipäeva puhul tegin endale välja.
Ootasin Merilit.
Tundus juba, et keegi ei tule, aga ei.. õnneks nad tulid. Läksime vanaema juurde ka. Kui koju hakkasime sõitma, siis panime Elmari peale ja laulsime ning tantsisime autos. Merili ütles, et Põltsamaa tekitab mõnusa nostalgilise tunde. Ta lubas mingil reedel siia sõita. Siis saaks ringi tuiata linna vahel ja juttu ajada. Oeh.. tore on nendega.
Mõtlesin, et vaatan seda ajaloo raamatut.. aga ei. Uni on liiga suur. Ma kavatsen kohe voodisse vajuda, et homme uue hooga alustada. Nädal ju algab taas.. Johaaidii! Valleraa!
Tahaks juba minema saada..
..samas, võimalikult palju võtta. Kõike head, mis võtta annab. Muu.. pole oluline. Ükspäev lõppeb see niikuinii.. polegi vist mõtet siin ulguda, et tahan minema. See aeg pole kaugel ja kunagi tahan seda tagasi.
Mhh.. saadad või ei saada?!
Ootan.
Head ööd.
reede, 25. jaanuar 2008
Katki tegid selle. Ja veel sellise rahuloluga nagu poleks sa kunagi nii suure suuga seda kõike lubanud.
Mis kõige iroonilisem.. jah.. ma ei ole irooniline parem :D
Minu jaoks igatahes, pole vabaduseta suhtel mitte mingisugust mõtet. Sõbrad peavad ka olema. Ja eks see oli üks põhjus, miks kõik läks nagu läks. Ja see, miks nüüd on meeletu mõttetut mõmin ja vastik käitumine (ignoreerimine) tuleb ju sellest, et ma ei lasknud sul endale haiget teha. Sest igakord, kui lubad, ei saa sõnu tagasi võtta.. suure suuga muliseda ja pärast mängida jõledat kannatanut. Sa lihtsalt ei oska sõprust hinnata. Jah.. küsisid, kas tean, mis on armukadedus?
Kas sa tead, mis on Sõprus? Kes on sõbrad? Need, kellega tuleb salaja suhelda? Need, kes tuleb alati viimasele kohale asetada? Need, keda ei mõisteta kui sõpru vaid kui.. kedagi teist.
Mhh.. juusiis on põhjust sinus kahelda. Miks muidu on nii :)
Nojah.. eks sa siple.
Eks me kõik teeme seda siin maailmas.
Usalduse puudulikkus. Jah, valus. Ja ma ei naera selle valu üle.
Mul on kahju.
Ja vahel täeisti kama.
Lihtsalt savi.
Aga sul veel rohkem. Paras. Sest see on eriti sitt tunne. Kõige nõmedam on täielik ükskõiksus. Täielik.
Ukse kinni tõmbamine ja võtme minema viskamine.
Mitte midagi ei võitnud sa sellega.
Kaotasid.
Sest jura käib edasi. Minuga või minuta. Nüüd oli iroonia.
Ukse kinni tõmbamise eest.
Muide.. homme on eesti keele olümpiaad Jõgeval. Merili tuleb ka siia. Ja projekt hakkab valmima.
Tulevikuplaanid liiguvad.
kolmapäev, 23. jaanuar 2008
Joonistasin 2007 aasta suvel endast kogu selle välja.. juba varem alustasin sellega. Tahtsin Sulle sõidu aeg kinkida selle.. või sünnipäevaks.. no, millal iganes. Endale ma seda jätta ei saa.
Aga nüüd..
ma ei taha seda endale.. ei taha ka ära põletada. Ehk saad selle kunagi. Ehk mitte.
"Hate me for all the things I didn't do for you"
Sel juhul otsustasin siia kirjutada. Ma ei tea, kas juhtud seda lugema, aga siia see tuleb.
26. mai 2006
Rääkisin, et mul on nii hea tuju (Kaisal oli ju sünnipäev), et võiksin hetkel ööläbi juttu rääkida ükskõik kellega. Ta ütles, et seda me võiksime teha. Aga suvel. Istuda lauluväljakul ja lihtsalt juttu ajada (minu suureks üllatuseks). Muidugi! Miks mitte. Ma olin nõus. Nii see jäi. Tookord ma ei teadnud veel midagi. Aga oktoobris sain teada.
0ktoober 2006
Pikk suvi oli möödunud. Vahepeal ei olnud kummalgi meist mahti seda öövestlust ette võtta. Aga pole hullu, see oli ju lihtsalt üks ettepanek. Jah, mul tekkisid tunded. Millalgi kevadel.
Istusime lauluväljakul.. mäletad Marita? Ja ma rääkisin Sulle neist. Mina, kes ma nii harva sedasi tunnen, tundsin tookord NII! Imeline tunne. Lootus ja ka teadmine, et ma ei pruugi saada vastu tunnet.
Me saime kenasti läbi. Nagu ikka. Koolipäevad möödusid nagu kõik teisedki. Täis rõõmu ja häid emotsioone.
02. November 2006
Ning ühel päeval.. Sa pakkusid välja, et võiks sõitma minna. Ööläbi. Eestimaa peal. Muuskat kuulata ja sõitma minna. "Suvel teeme nii,ma luban." Muidugi ma olin nõus! Meie suvine rääkimine jäi ära, aga sõit tuli asemele. Ja seekord tundus asi tähtsam olema. Sa lubasid, seepärast. Ja nii meie plaanid liikuma hakkasidki. Jah, ma tundsin ka siis veel. Ma polnud päris kindel, aga teadsin, et midagi.. midagi teistsugust ma tunnen. Midagi, mida pole ammu tundnud.
"Luban kõige nimel."
Mida tähendab Sinu jaoks lubadus?
Minu jaoks on see lubadus.
Sinu jaoks..
Sa said mu tunnetest teada. Ma ei suutnud neid enda teada jätta. Ma pidin need välja saama. Koos enda tunnetega - minu nõrk koht selles olukorras - olin üliemotsionaalne. Sa aitasid mind palju. Ma palusin, et sa selle enda teada jätaksid. Ma tegin end selgeks. Ütlesin, et mina Sinu suhteid ei riku. Ma tean, kuidas asjad on, ja need olid sedasi. Ma olin sellega leppinud, aga süda veel mitte. See võttis kaua aega. Ja sa aitasid mind. Aitasid palju. Sellega, et ei keeranud mulle selga. Rääkisime ja teadsime, et ükskord saab kõik olema hea. Sa ütlesid nii. Ja ma uskusin. Sul oli õigus. Kõik SAAB olema hea! Jah, ikka veel usun ma seda. Sest nüüdseks on see möödas. Nüüd on midagi muud.. viltu.
Mina sinu asemel ei oleks vist seda välja kannatanud.. nii nagu mina tundsin.. ma ei oleks.. oleks end halvasti tundnud. Eks sa tundsid ka.. ja see oligi kõige vastikum. Kuid me saime hakkama. Olime vagusi. Sa aitasid mind ja mina vähkresin veel kaua. Kaua-kaua.
Mäletan, kuidas Ta (neiu) küsis.. kas peab minu suhtes ettevaatlik olema? Kas minust on ohtu? Me tegime aulas mingeid eesti keele kavasid. Siis rääkisime. Ma ütlesin, et ei. Ta arvas, et olen noa selga löönud. Keegi pani ta kahtlema. Ja ma vist tean, kes see oli. Enam pole sel vist tähtsust. Aga siiski. Ja ma ei valetanud Sulle. Ei valetanud. Sest me leppisime kokku eelnevalt (noormehega), et ei räägi sellest kellelegi. Et tema hoiab selle enda teada. Usun, et ta pidas sõna. Ja mina teadsin, tundsin ja ütlesin ka, et ei sega end kellegi vahele. Ma vihkan sellist asja! Mulle ei meeldi sellised suheterikkujad. Seepärast ma ise ka nii ei tee. Ja ma pidasin oma sõna. Ma ei palunud teda, et ta minuga koos oleks, kuna teadsin, et tal on südames keegi teine (või keegi kolmas.. ka sellel pole enam vahet, aga siiski). Ühesõnaga, tal oled südames Sina (neiu).
Ja ma ei näinud põhjust, miks peaksin rääkima seal aulas.. üldse.. kus iganes enda tunnetest, kui sellest ei ole midagi tulemas. See on vaid minu takistus ja õppemoment. Ma ei tahtnud tekitada Sinus vältimise reaktsiooni enda suhtes. Ei tahtnud. Sest kasu poleks sul sellest teadmisest olnud, pigema kahju sulle endale. Mina saan hakkama, mõtlesin. Sain.
Jaanuar 2007
Pärast vaheaega hakkame raha koguma. Sinu suurepärane idee. Algul olin vastu.. et kuidas me siis sedasi raha kogume, kui Sina ainult maksad? Ma tahan ju samamoodi minna! Võitluses enda tunnete mahasurumisega, üritasin seda sõitu võtta kui nö. sõbrad kahekesi lähevad. Sellisena sai see idee ka alguse ju ;) ööläbi rääkimise näol. 2 inimest, kellele meeldib suhelda, lähevad koos rääkima. Jah. See tuli mul välja. Sest suvi.. suvi ju nii kaugel ees.. olin kindel, et selleks ajaks mu tunded kaovad.. muutuvad tagasi sõpruseks. Ja nad tasapisi hakkasidki seda tegema.
5.- iga päev ja alates teisest poolaastast. Ning panime vankri liikuma. Iga päev sain sinult 5.- Ja kui vahel puudusid sina või puudusin mina, siis arvutasime summa ja sa andsid selle. Vahel vähem, kui saiakesi ka tahtsid. Nii me kogusime. Mina sain raha, korjasin kokku ja tõin koju karbi sisse. Arvutasime, et päris korraliku bena raha saame.
Millalgi sel hetkel.. kui asi juba nii kaugele jõudis areneda (meie idee!), ma küsisin.. kas Sa ikka tahad minna? Ütlesin, et saan aru, kui Sa ei tahaks.. Saan aru, kuna minu asemel peaksid minema ju oma neiuga.. miks minuga? Olen ju lihtsalt sõber/tuttav. Aga Sina ütlesid, et tahad minna. Et miks ei peaks tahtma. Jah, me kumbki ei rääkinud sellest minekust. Sina ei rääkinud oma neiule ja see ei olnud ammugi mitte minu kohus. Pigem sinu. Minu jaoks oli see normaalne, et 2 sõpra lähevad koos rääkima. Et 2 sõpra saavad kokku ja räägivad juttu! Isegi ööläbi kui vaja!
Kolleriga on meil nii olnud :) mis sest, et tal on oma neiu.. meie oleme ju sõprad. Ja miks tunda armukadedust, kui minust pole mingisugust ohtu. Võrgutada ma ei oskagi vist :D Ja ma pean seda alatuks ning nilbeks! See poleks mina! Vot.
Aga seda, miks sina ei räägi.. ausalt öeldes.. ma ei mõelnudki siis sellele. Ja miks oleksingi pidanud? Jah, miks. Kui mina ei näinud probleemi.
Ja sa vaikisid. No, eks me teame ka, miks.. sa olid siis segaduses. Kas tema või tema või tema jne. Ja mul vist isegi vedas, et mina olin sõbra staatuses :)
Nii on vabadus suurem!
Tean rohkem, kui pealtnäha paistab.
Tänu oma tunnetele, häiris mind, et Sa neidude südamtega mängid. Sa teadsid seda ise ka. Ma ei mõistnud sind hukka. Üritasin aidata ja suunata.. et.. mis on see, mida Sa tegelikult tahad. Jah. Sa olid segaduses. Ja seda raskem mul üle saada enda tunnetest. Aga see oli ainult minu mure. Minu tunded.
Ja sina võtsid vabatahtlikult ülesandeks mind aidata.
Jaanuar 2007
Tunnetekeeris võttis hoogu. Ei, mitte mina.. teised. Ja mina sunniviisiliselt koos nendega ja ikkagi eraldi.
Sa aitasid mind edasi. Kogu aeg.. vabatahtlikult. Aitäh selle eest. Vahel soovisin, et mind per*e saadaksid.. aga see oleks olnud veel raskem. Just nii oligi kergem. Kergem endast võitu saada.. tasapisi.
Sa ei saatnud ka. Sa ei tahtnud. Ei tea mina, miks.
Sina võitlesid oma segadusega. Tema kannatas. Sina kannatasid. Ja veel teisi ka oli neid.. kes kannatasid. Ma ei saanud ka neid hätta jätta. Uskudes, et kõigil saab olla üheaegselt hea.. olin vist rumal. Aga saabki. Teil ongi nüüd.
Mäletad (neiu) rääkisime Sinuga suvel.. ligi 3 tundi. 2007 aasta suvi. Ma ütlesin, et sa kirjutaksid minu sõbrale.. et te klaariksite oma asjad ära. Sest ma uskusin, et kõik saab olema hea! Nii, et Sina ja Tema olete koos. Ja ka mina tulen ükskord välja enda asjadest.. siis oli see juba möödumas. Võiksin öelda, et läinud.. vaid väike värelus, mis sõpruse koju üha enam ja enam võttis.
Sa kirjutasid.
Ja te hakkasite korda saama.
Vaikselt, aga siiski.
Mul oli hea meel.
Ja ma lootsin, uskusin, et nüüd läheb kõik paika. Sest kellelegi pole vaja mingeid mõttetuid jamasid.
Veebruar 2007
Jah.. ma olin tunnetekeerises. Tänu enda tunnetele teadsin kõiki teisi.. nägin seda, mida paljud ei osanud aimatagi, et ma tean. Ainult seepärast, et ise tundsin Sinu vastu tundeid. Pidasin seda esialgu karistuseks.. hiljem mõtlesin, et see ongi minu proovikivi. Minu ülesanne.. aidata teid! Sest teie olite selles keerises.. ja seal võis neid veel rohkem olla. Ehk oligi. Mina olin enda tunnete pärast pealtvaataja.. vahekohtunik.. kellel sõnaõigust polnud. Raske oli see aeg. Igaüks püüdis omal moel välja tulla. Ma lootsin, et leiad oma tee.. selle tundeni, mida Su neiu sulle pakkus/pakub. Ja vahepeal ma olin su peale kuri! Sest sa tegid haiget.. neile.. ja ka mulle, kuid see polnud oluline tol hetkel!!! Ei olnud. Sest Sinu tunded.. Sinu segadus.. ja nemad. Ja segadused. See oli raske. Ja ma püüdsin Sind mõista. Panustasin suve sõitmise peale.. et siis, kui mu oma tunded kadumas või kadunud, siis ütlen, et ma tean.. et ma tean, mis oli. Isegi kui arvad, et ma ei tea. Ja ma ei mõista hukka Sind.. ainult palun leida endas selgus.. sest muidu kannatavad paljud.
Sa teadsid seda isegi. Et asjad on nässus. Ja teadsid, et ma ei mõista Sind hukka.. kuigi kartsin nende pärast. Sinu pärast.. natukene enda pärast ka. Aga ennast ma tunnen. Ma teadsin, et pean vastu. Kusagil sisimas ma teadsin seda.
Keerulised ajad olid.
Iga päev. Koolis. Pärast kooli.
Viha. Tunded. Armumine. Mõistmine. Mittemõistmine. Pisarad. Naer. Kurbus. Tühjus. Tunne, et tahan aidata.
Liiga palju erinevaid tundeid ja tahteid ja mõtteid korraga ühes hetkes. Korraga domineerimas.
Võitlus iseendaga, et võidelda end sellest ringist välja.. mul oli tunne, et olen eksinud võõrasse klassi. Ja seal toimub kaklus, mingi tüli ja kuna ma sinna sattusin, pean aitama. Pean! Sest ignoreerimine on mitte aitamine, selja keeramine, näo tegemine, et kõik on korras.
EI! EI! EI! ja veelkord EI! Ma ei ole selline.. ma tahtsin olla vahel.. palju tahtsin olla! Aga ma polnud. Pole. Lihtsalt ei saa olla keegi, kes sa pole. Mina ei saa.. ma ei oska.
Vahel oskan, aga siis meelega. Aga ka see on võlts.. ja viskab varsti üle.
Märts 2007
Mina ja minu kannatamatus.. minu segased tunded ja ma kurnasind Sind meeletult. Tahtsin, et see juba läbi saaks. Et kõik oleks normaalne. Ilma nende tunneteta, mis mind ainult piirasid. Mis tundusid nii üleliigsed.. nii üleliigsed. Oleks kõik enda südamest igal võimalusel välja rebinud. Ma kaotasin vahel.. palju enda ära.. ja ma olin vastikult tüütu.. sina seda nii ei näinud. Mina tundsin, et olen.. igasugused halvad mõtted..oeh.. ei taha sellest rääkida.
Aprill 2007
Mind oli ajanud segadusse üks inimene.. üks inimene väljaspoolt. Ta rääkis nii.. et.. ma peaaegu uskusin teda. Ja uskusin, et Sa oledki paras idikas! Aga ma ei tahtnud seda uskuda, kuna olin näinud ju midagi hoopis paremat. Kedagi hoopis toredamat. Seda, et Sa pole selline, nagu Tema rääkis. Ja ta rääkis mulle veel.. ja tahtis teada ka (aga ta ei saanud). Kuid rääkis. Te kandsite seda raskust edasi.
Tema lisas õli tulle.
Ta õpetas Sind, mis vihastas..
Ärritas mind.. sest äkki ongi tal õigus? Küsisin Sinult samal õhtul, mis värk on.. ja Sa ütlesid.. ja ma uskusin Sind taas. Sest tean, et Sinu sees on midagi head. Aga seda Tema (kes rääkis) ei näinud. Ei näe siiani. Minuga oli teisiti. On siiani. Kuid kas ma enam seda hindan? Ei usu.
Uskusin Sind.
Piinasin iseendaga. Piinasin iseennast. Aga uskusin edasi. Kõik muutub.. ja muutub nii, et tunded kaovad mu seest.
Mina ja minu kannatamatus.
Suvi 2007 täpsemini august ja ka augusti lõpp.
Terve suvi oli läinud. Tunded kadumas. Asendumas sõprusega. Algasend. Imeline suvi. Üks mu parimaid! Meie kogutud raha minu karbis. Ja sõit veel tegemata. Teadsin, et sul kiire. Aga küsisin ja uurisin asja. Tundsin, et mul ei olegi äkki õigust minna mitte kuhugi. Et see on juba väljapressimine.
Ja sina: "emm...ei ole mõtet mõelda asja üle.Ni nagu nad ei ole."
Minu jaoks oli see reaalne, et sõit jääks ära.. ja Sina: "ma pole selline naq sa arvad"
Mina:
"Minu jaoks oleks reaalselt mõeldav see, et sa ei taha enam minna, kuna kui mina panen end sinu asemele, siis ma ei tea, kas ma läheksin kellegi.. klassikaaslasega sõitma, kui mul endal on nii kena neiu"
Sina:
"sa oled mu sõber"
Mina:
"Ma tean.."
Sina:
"ja ............... on mu tüdruk"
Sina:
"need on kaks eri asja"
Jah, minu mõtted ju! Täpselt nii tunnen ju mina ka. Lihtsalt ma märkasin, tajusin (vist valesti.. aga nüüd näen, et ei.) et Sa võid ümber otsustada. See oleks olnud täiesti normaalne.
Ma andsin Sulle võimaluse lahti öelda enda sõnast.
Aga sa jätsid selle.
Ja ma tundsin, et juusiis.. tundsin, et nii ongi siis hea. Ja ma ei pea kartma.
September 2007
09.09. - Noorsoovahetus oli peaagu algamas. Sa helistasid tol päeval. Ütlesid, et pole ära unustanud meie sõiduplaani. Ütlesid, et sel nädalavahetusel sa ei saanud, et järgmisel võiks. Mina ütlesin, et mul siis noortevahetus käsil. Aga pärast seda teeme ära. Üha rohkem uskusin, et sa siiski soovid veel minna. Ja meie plaan on sama, mis ta oli 2006 mai. Imetore.. mis sest, et vahepeal nii palju juhtunud oli. (:
Noorsoovahetus lõppes. Ja päevad läksid. Kahtlused tahtsid uuesti tulla, kuid lootus ja kinnitused olid, aga..
Oktoober 2007
..siis muutus kõik. Nagu välk selgest taevast laekus mu postkasti kiri.. et võiksin Kadriga hoopis minna, kuna tead enda aega jne jne.. ja raha võin ma endale jätta.. kui helde.
TÄIELIK SEGADUS!
Ainus küsimus:
Miks alles nüüd?
Kus olid Sa varem?
Olgu.. sellest ei räägi enam.. sellest segadusest.. sellest olen ma rääkinud, olen nutnud.. ja Sa ei mõistnud minu segadust.
Usu.. ma tean, et sa sisimas tead ise ka.. äkki tead.. et ma saan aru, et Sa viimaks (vist) jagasid, et Sa armastad oma neiut! Sul olid äktselt mingid põhimõtted tekkinud.. Ma seletasin oma segadust. Sa ütlesid ainult: et las jääda nii, las olla nii. Las raha jääb minu kätte.
Mis raha? Sinu raha? Meie sõidu raha? See on nüüdsest vaid Sinu raha. Sinu asjade jaoks.
Poetasin selle sulle ümbrikuga koolikotti, kui sööma läksid. Said selle kätte, loodan. Ja loodan, et oled ka ära kulutanud. Kuid loodan, et sa ei ostnud midagi püsivat.. sest muidu tuletab see iga kord meelde Sinu Suuri Sõnu.
Mis kõik olid ühe hetkega valeks muudetud.
Kuna sa ei andnud mulle võimalust otse rääkida.. sa ei andnud. Saatsin kirja. Ja sa vastasid.. minu küsimusele, kas su neiu teiab KÕIKE?! Täpselt nii NAGU ASJAD OLID?! Ütlesid, et jah. Ma olin segaduses. Jah.. uskusin, et ta võib pahane olla.. sinu peale ja minu peale ka.
Aga et ta on siiani pahane.. Et Sa oled siiani külm. Sellest ajast alates. Ütlen ausalt, ma lihtsalt ei usu..
olen sellest nüüd üle.. üha rohkem.. tänu Maritale, kes on minuga olnud alati! Alati! ja tänu teistele sõpradele.. kes.. igaüks omal moel mind aidanud on.
Ma lihtsalt ei usu, et Sa tead KÕIKE. Ka sina panind ukse kinni minu nina all. Ja sulgesid end sellesse ruumi.
Jah, ma ei käi peale.
Ma ei saada sulle kirja.. kirjutan siia. Kõik on lagedal. Ei ole mdagi varjata.
Ma ei ole Sulle nuga selga löönud.
Minu tunded kadusid suve jooksul.
Ja see sõpruse tunne muutus kübemeks oktoobris. Midagi on siiski alles. Enam mitte viha ja arusaamatus ja valu.
Suvel kadusid.
Ja need ei olnud kunagi põhjuseks, miks me sõitma plaanisime minna.
Idee algas 2006 mai.. 10. klassi lõpp. Siis. Ja aluseks oli suhtlemine, sõprus. Ei midagi enamat.
Ma lihtsalt ei usu.. mida enam ma mõtlen selle üle.. ma ei usu, et Sa tead kogu tõde. Lihtsalt ei usu.
Raha kogumine.
Öösel vestlemine.. tol hetkel ei puudutanud see tegelt kedagi. Üldse kohe mitte polnud kellegi asi.
Sõidu idee tekkimine.
Ei, ta ei ole Sulle seda nii rääkinud nagu mina siin.
Või on?!
Kui on, siis ma vist tõesti ei ole Sind kunagi tundnud.. ja see austus mis mul Sinu vastu oli, oli puhas lurr.
Ei, ma ei usu seda.
Jah.
Ja kui sa teadki kogu tõde nii nagu see oli.. siis palju õnne mulle.. olen siiski elus ja ei surnudki sõbra kaotuse kätte. Ja selle vaenulikkuse kätte.
Minu jaoks oleks võinud kõik edasi minna..
Oleks te vaid mind ära kuulanud..
...
Lükkasite mind minema!
Aga ma pole üksi!
Ja aitäh selle sita õppetunni eest.
Sest ma olen nüüd hoopis targem.
Jah.. Sina mu sõber.. kes sa seda olid ja korrutasid ja tõestasid ka. Sina, kes sa lubasid ja lubasid ja ei taganenud. Sina, kes sa aitasid mind minu tunnetes.. usu või ära usu.. see on su enda valik:
MINA OLEN SINUST AMMU ARU SAANUD. Isegi su käitumisest mõistan ma vahepeal. Suudan end Sinu asemele panna. Kurb on see, et Sina mitte.
Sina ei ole minust aru saanud. Ja kas üldse kunagi saad aru, mida sa tegelikult tegid. Ei, ära tunne end süüdi. Ole õnnelik. Aga ära mängi. Tea, et see ei vii sind küll mitte kuhugi. Kui sa praegu ei mõista siis ükskord.
Tundub, et kõik on korras.. teil.. aga vahel.. vahel on mul lihtsalt kahju. Ausalt on.
Ja nüüd.. kui mind on minema visatud, elan ka mina edasi.
Aitäh.
(aitäh selle raamatu eest, Marita)!
teisipäev, 22. jaanuar 2008
Kadile!
Tere õhtust, mu kallis sünnipäevalaps!
Ma käisin Sind täna koolis korduvalt otsimas, ei näinud Sind. Enamiku ajast olin muidugi kuskil oigamas ka. Paha oli täna.
Aga täna on Sinu päev, Kadi.
Sinu sündimise päev.
Ma kohe ei tea, mis siis oleks, kui Sinu sündimise päeva ei olekski olnud. Siis ma oleksin miljardeid kordi vaesem.
Sina oled mind õpetanud, Sina oled mind armastanud, toetanud, naernud ja nutnud koos minuga, Sina oled mind rõõmustanud, minuga rõõmustanud.
Ja... ise oled palju kannatanud.
Kadi, ma ei saa lubada Sulle maailma parimat, aga ometi ma teen seda. Ma luban, et Sa saad ükskord maailma õnnelikemaks inimeseks, nii, et õnn ei mahu Sinusse, et Sa ei oska seda kirjeldada, ei suuda ja ei tahagi, see kõik paistab Sinast.
Lihtsalt hoia kinni Oma Loost, hoia kinni sellest, mis on. Sul on Sinu väärtushinnangud, Sul on.. kõik väga hea, Kadi, suurepärane.
Sina, Kadi, tead, kuidas on. Mäletad, seal vene keele klassi kõrval, sellel ühel korral, see oli nii hea.
ja teised ongi jobud ja ei taipa midagi, Sina oledki see õige ja hea, kes elab õigesti. Crux, see üks kristlik bänd, neil on lugu, et see kristlase tee pole kerge. et ei ole nii, et usud Jumalasse ja siis on kõik korras. ja ei ole ka Sinul nii, et usud, et teed õigesti ja siis elu laseb sul nii olla. ei ole.. Aga sellest saab jagu. Mina usun, sest mina olen saanud. Ja Sander, kes on minu kõrval ilmselt igavesti... usub ka, sest tema päästis minu ja mina tema.
Ja sina päästsid mind, jääd mind alati päästma. ja mina olen sinu päästerõngas, alati ja igavesti.
mulle meeldid Sa.
Sa meeldid mulle.
Meeldid mulle Sa.
Sa oled teistmoodi. ja ainuüksi see, et sa ei ole moe järele röökiv või karjuvalt moekas, teeb sind juba minu silmis heaks, aga kõik see, kes sa oled, see...
lõputu uudishimu, kohati lõppematu hingevalu, pisarais silmad, mis lausa karjuvad armastuse ja hoole järele, ilmselt suurim ja heatahtlikum süda terves universumis.. vahva ja veider huumor, mis mind alati naerma ajab... need hetked siin minu koduväravas, suvised mälestused lauluväljakul. sinu alati vahvad ja kentsakad küüned... :)
Kadi, Sa oled hea.
Sa oled väga hea.
Ja see mees, kes ükskord Sinu saab, on õnnega koos. Ja ma ei ütle seda, sest see oleks viisakas või muud säärast. Ei, ma ütlen seda, sest see mees saabki olema õnnega koos.
Kadi, soovin Sulle... head uut eluaastat. Et see oleks õnnelik, täis sõprust, armastust /kasvõi imepisikest armastusenurrumist kassilt, ma tean, sa näed ja hindad seda!/, naeru ja suurepäraseid mõtteid. Et su soovid täituksid ja ideedest saaksid teod. Soovin Sulle kõike head. :)
Armastan Sind!
marita
ps, kingituse saad siis homme! :)
Tavaline päev
http://www.youtube.com/watch?v=yj6cbM-h8xg
siis tuli sõnum ka.
Aitäh kõigile, kes meeles pidasid. Koolis. Kadri ja Gea, kes suure naerulaginaga mind kallistama tulid. Aitäh ÕE!
Aitäh lille eest Kertu (:
ja Harald (: (tulid minu pärast kooli ja kannatasid ära Aiaotsa jutustamise)
Tuuli (: - mulle väga meeldib, et võtsid vaevaks mulle midagi nii armast teha.
Kadri.. aitäh. Sa oled alati omamoodi tegelane olnud. Sinu kink ;)
Sõnumite eest. Kõnede eest. Ja siis need 2 kaarti, mis postkastist leidsin :) Üks sealt ja teine sealt.
Ja siis veel üks kaart lähemalt.
Aga päev on alles ees.
Aitäh tänava peal õnnitleja, Mihkel!
Ka orkuti ja rate.ee soovide eest :D
Aitäh pisikese peo eest. Teie, 4!
Maitsev kirsikook - Agnes, sa oskad nii hästi süüa teha!
Kallis vanaema, aitäh Sulle!
Ja.. Marita.
Mõtlesin hetkeks, et kopeerin kogu selle kirja siia. Kõik need sõnad. Sest Sina näed mind sellisena nagu ma olen. Õigemini.. Sa oskad seda nii hästi öelda! Liiga hästi. Mina nägin Sind täna koolis.. päris mitu korda. Nägin ka, kuidas sa kükitasid, hoides kätega pead kinni.. ja Birgit kummardus sinu poole.
Ma pole kunagi enda sünnipäevi eriti armastanud. Alates mingist ajast. Ja miks? Ma kardan, et minule kallid inimesed unustavad mu. Mis on loomulik, et sünnipäevi unustatakse. Ma tean, et see on päris normaalne nähtus, kuid siiski.. ma kurvastan alati. Alati, kui keegi oluline mind unustab. Mõistan, et 365 päeva on rohkem kui see 1 sünnipäev. Kuid see on Minu päev. Sest kui poleks olnud/läinud nii nagu läks :D ei oleks ka mind. Just seepärast..
Olen solvunud olnud, nutnud, kurvastanud..
..aga see aasta.
See aasta tuli sünnipäev teisiti.
Ma olen õnnelik, et mul on nii palju inimesi, kes minust hoolivad.
Aitäh nende paljude kallistuste eest!
Aitäh armastuse eest!
Aitäh aususe eest.
reede, 18. jaanuar 2008
I can't wait til I gone away.
Sometimes
*Jah, me teeme uut noortevahetuse projekti. Oleme siin neiudega päris hoos. 14. päeva pärast tahaks valmis saada ja teele panna. Sujub. See sujub.
*Näiteringis oli täna tore. Martat nägin. Hea ju. Peaks nagu rahul olema!?
*Nad tahavad mulle pidu teha nädala pärast.. see on tore.. mitteametlik sünnipäev. Kahju, et ma ei saa teha päris OMA pidu.. kutsuda sinna need, keda mina tahan.. . Kunagi hiljem.
Aga siiski.. nad teevad mulle peo :) Peaksin ju rõõmustama!? Rõõmustangi.
*Ajaloo olümpaiaadil sain maakonnavooru edasi. Iris tegi a klassi poistele pähe :D Go Iris!
*Hollandisse kandideerime Tuuliga. Super pakkumine ju! Iga päev seda ei saa..
*Merili, Mairi tahavad siia tulla.. jah.. sünnipäeva jätk.
*ÕEga korraldame 3-e suurt asja ;) Üritust. Super! Jällegi..
aga kuradima pärast!
Mind ahistavad need tülpinud näod, passiivsed inimesed.
See ükskõiksus. Inimesed, kes ei SUUDA kellesti muust kui iseendast aru saada.
Mind väsitab see.
Õnneks ei ole päike kustunud. Õnneks.
tahan minema.. tahan ja kõik.
Mingiks ajaks.
Lihtsalt ära minna. Mitte, et kusagil mujal oleks parem. Aga seal on teistmoodi. Kindlasti on. Kasvõi esialgu.
TAHAN KARJUDA!
AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA!!!!!!!!!!!!!!
reede, 11. jaanuar 2008
Kõik võib pöörduda

teisipäev, 8. jaanuar 2008
Jah, mina lähengi üle seitsme maa ja mere
Need inimesed arvavad, et nutma peab ainult armastuse (mees+naine) pärast.
Aga nad arvavad valesti.
Väga valesti.
Minu jaoks on sõprus palju tähtsam.
Väga palju tähtsam.
Sest need, kes on sõbrad, jäävad alatiseks.
Isegi need, kes ei oska õigel ajal tegutseda ja ärkavad hiljem.
Jah, ma ei ole tundnud tõelist armastust (mees+naine variandis).
Kuid ma olen tundnud maalima parimat armastust sõpruse näol.
Ja inimesed, kes sellest aru ei saa, ei saagi ju mõista.
Kas pole mitte lihtne.
Minu halvim või parim omadus on see, et suudan end teise inimese olukorda kehastada.. kui vaja siis kogu olemusega. Tänu sellele suudan end teise inimese silmade, mõtete, tundmuste läbi end süüdi mõista. Vahel on see nii reaalne.. ja ma tunnen, et olengi süüdi. Mina olengi see paha, kes valesti asju tunnetab.
Aga ei.
Ei ole.
Läbi selle omaduse suudan ma mõista, miks läheb nagu läheb. Ja suudan mõista ka ennast. Sellest on kasu mulle. Sest, kui mind ei taheta kuulata.. kui mind lükatakse kohe alguses eemale, siis sinna ma lähen. Algul ehk üritan veel, kuid milleks..
..tuleb lihtsalt lahti lasta. Sest kõik sõprused polegi seda väärt. Ehk mitte nüüd. Ehk mitte kunagi. Kuid ehk ükskord.
Kõik peavad kasvama.
"Aga just see nõrk peab oskama olla tugev ja ära minna, kui see tugev on liiga nõrk ja oskab nõrgemat ainult solvata."
Vahtige.. vahtige aga nende pilkudega.. tehke aga nägu nagu oleksin nähtamatu. Kuid sellist argust ei ole ma ammu näinud.
Ja mis siis, kui ma ei ole ikka veel meelest lasknud.. tasapisi.. küll jõuab.
Otsides pindu teise silmast, ei näe palki enda omas.. just nii. Ideaalne lõpp.
Mina tean.
(ja kui nüüd on mühinaga naer, siis on tegemist rumala inimesega)
laupäev, 5. jaanuar 2008
reede, 4. jaanuar 2008
that's the way it should be

Hea enesetunde tekitab.
Ausõna, täna lähen ma normaalsel ajal magama.
"Defineeri sõna normaalne"
Õigemini enne poolt nelja. Ehk siis üheks olen vähemalt voodis.
10 things I hate about you
1. I hate the way you talk to me and the way you cut your hair.
2. I hate the way you drive my car.
3. I hate it when you stare.
4. I hate your big dumb combat boots, and the way you read my mind.
5. I hate you so much it makes me sick; it even makes my rhyme.
6. I hate the way you're always right.
7. I hate it when you lie.
8. I hate it when you make me laugh, even worse when you make me cry.
9. I hate it when you're not around, and the fact that you didn't call.
10. But mostly I hate the way I don't hate you.
Not even close,
not even a little bit,
not even at all...
There are only two times in my life I want to be with you: now and forever.
Jah, ehk see ongi mage (millegipärast on see sõna viimasel ajal minu sõnavarasse imbunud), et ma just need read siia kopeerisin, aga kuidas siis teisiti saakski.
Hea film.
Kohe järgneb lugu..
kell on 0:04
Time to sleep.
The Big Big Sky
Selline on seal päike. Rohkem pilte ei söanda panna. Ehk hiljem.*aga, miks?
kas alati peab olema mingi põhjus.
Olen päev otsa R2 Aastahiti tabelit kuulanud. Vahepeal käis Agnes ka siin. Rääkis oma aastavahetusest. Mina mõtlesin tema aura värvi peale. Kuulasin teda ja mõtlesin. Öö ja päev, kuid ühendus on olemas.
Kuid auradest.. Nimelt, meil on kodus raamat auradest. Ma loen selle ükspäev põhjalikult läbi ja vaatan, kas see toimib. Nii saab inimesi aidata.
Kuulates Aastahiti tabelit, ma õppisin.. jaa.. ma juba õpin vaikselt. Lihtsalt tean, et hiljem ei jõua ega viitsigi nii väga. Pidin leidma tegevust enda toas või köögis, kuna raadiod on nendes ruumides.
Lootes, et Aastahiti lõpptulemus, ehk siis ETV otseülekanne on vägev, olin 22:25 teleka ees platsis.. pettusin. HALE!
Vabandust.. see on ainuke muusikaauhindade jagamine Eestis, aga nii.. mage.. ja püütakse olla kui välismaa staarid.. tegijad.. kuid see kukkus nii ebausutavalt läbi.
Ometi ma vaatan. Sest tahtsin esikolmikut teada saada. Ja selle ma sain.
Nüüd olen siin. Vahepeal käisin Aafrikas ära. Midagi erilist teada ei saanud, kuid selle, mis sain, jääb meelde. Tean.. selles keskonnas tuleb ise elada, et mõista. Taaskord kokkusattumused ja hea tunne, et oled siinsamas, füüsiliselt olemas.
Nüüd saadan neid eesti lugusid sinna kaugele. Homme loodan saada paar pilti ka. See oli kiire reis, aga meeldejääv.
Panin ühe mõtte ka kirja, mis pähe kargas, kui seal olin. Vaimselt.
Ükspäev on see postiga seal. Füüsiliselt.
"ja jäledaks muutub ka šokolaad, kui suu on vaid magusat täis"
Olen õnnelik nende hetkede üle, mis pole kõige magusamad. (Kõige paremad hetked heade hetkede kõrval.) Arenemine toimub siis. Sisemine.
Homme!
Las tulla, ma olen valmis.
kolmapäev, 2. jaanuar 2008
nii kõrgele kui ulatuvad silmad,
siis tuleb taevas sinu silmadesse
ning oled ise täheke siin ilmas
Riho Sibul ja keegi oli veel "Tähesära"
Lähen öösel liiga hilja magama ja tõusen hommikul ka hilja. Täna ärkasin kell 13, läksin raamatukokku Tuuliga. Sain kõik raamatud peale kolme, mida ajaloo olümpiaadiks vaja läheb. Aga küll saan hakkama :)
Arutasime Tuuliga natukene lähituleviku plaane.. paar ideed liigub peas. Eks näis, mis saab.. aga niisama vahtima ma ka ei jää.
Nüüd ei teagi, mis projektidest edasi saab.. mis seal ikka. Ära me need teeme. Kool on varsti jälle käes, aga ma ei taha sellele üldse mõelda.
Nüüd ootan süüa.. kõht on tühi. Hiljem loen raamatut ja kirjutan kirja. Ja kui nemad sealt postkontorist mulle ei vasta, palju maksab kiri välismaa teatud riiki.. siis kirjutan neile seni, kuni nad vastavad.
Ma nüüd sööma.
teisipäev, 1. jaanuar 2008
Uus aasta 2008
Taaskord viibisime maal sugulaste juures. Süüa oli palju, telekat sai vaadatud.. kodune tunne. Lapsest saati ju seal käidud. Kõik suved, talved, mis sinna hulka saab lugeda.
Lasime rakette.. ümberringi kõik mürtsus. Nagu sõda oleks lahti. Palamusel, Kauksis, Kuremaal, Laiusel.. kus iganes veel. Traditsiooniline uus aasta. Ainult Mairit ei olnud.. ta Pärnus.
Umbes ühe ajal tekkis võimalus Tartu saada. Mait ka just helistas ja soovis head uut aastat, kutsus Tartu. Esimene uue aasta vedamine: Margus ja Merili plaanisid ka Tartu minna. Nii me siis sõitsimegi. Umbes poole kolme ajal rõkkas Tartu rakettidest ja inimestest. Jube vaatepilt, kohati, kuid Maidu nägin ära. Vahva!
Jõgeval olid Merli, Kadri, Reelika, Iris.. keegi äkki veel, ei tea. Esialgu oli plaan sinna minna.. kuid Tartus polegi ma aastavahetusel käinud.
Sain isegi 2 sõnumit.. 2 kõnet uue aasta soovidega. Ei ole hullu :D Kõik soovid teretulnud.
Ega me Tartus kaua ei olnud.. pool viis magama ja nüüd olen juba kodus. Keegi võõras tüüp sai kusagilt mu msnni.. nüüd jutustab siin.. ma ei viitsi üldse rääkida.. ausalt. Lähengi eemale.. mõnulen niisama :)
Head uut aastat kõigile!
Järgnev aasta tõotab tulla seiklusrikas.. ausalt.. ma tunnen seda ;)

