Päevad olid pikad, vahel jagus aega, et kontserte ja sõpru ning tuttavaid külastada. Enamasti oli ikka töö ja festivali melu. Piletimüügi tipphetked jäävad kauaks meelde. Eriti Lenna ja Zetode kontsertipiletite müük... no nii kiiresti ei ole ma veel kunagi vist arvutanud ja pileteid rebinud. Tegime festivlirekordi sel päeval. Nii palju pileteid pole varem koha peal ühele kontserdile välja müüdud. Saime natukene jotsi ka ja turvad olid lõpuks nagu oma tuttavad. Inimesed olid huvitavad.. küll jändasid oma rahadega, osad kurtsid ja no kui juba viiekümnendat korda pidi inimestele ütlema, et ei, meie ei anna teile päevapileteid, siis lõpuks pakkus see ainult nalja. Väga lõbus ja meeldejääv. Olla selle melu sees ja näha, mismoodi üht suurt festivali korraldatakse ja mismoodi inimesed selles siblivad.
Paabel oli hea. Nii hea, et ma ostsin lõpuks ikkagi plaadi ära, kuigi ma mõtlesin, et ei osta. Siis, kui Robert seda kuulata andis meile. Ikka ostsin. Nii head.. millise fiilinguga nad laval mängivad.. oeh.. üks parimad kontserte folgil, millest osa sain.
Pidu oli ka väga fun. Palju süüa ja juua ja juttu. Uued tutvused ja toredad inimesed. No, oli ikka lahe küll. Eriti jääb meelde nukuteater.. pole enne nii head esinemist näinud.. lihtsalt väga andekas! Pimedas ja laualampidega.. lihtsate vahenditega väga hea etendus.. värske õhu käes. Kui ma saaks, siis ma näitaks siin seda, aga ma ei saa. Istusime kella viieni lõkke ääres.. see oli ikka meeletu.. nagu teine jaaituli. Jaak Johanson mängis kitarri ja laulis meile nii ilusaid laule. Andol oli sünnipäev.. tähendab.. täna ongi ju! Võtsin mitu head lisarasva kõhu peale juurde.. süüa sai nii palju kogu aeg. Mis nii viga vabatahtlik olla! Hea tunne.. olla vajalik ja olla mingi suure masinavärgi väike osake, ilma milleta oleks raskem hakkama saada.
Väga vinks!
Kadri ja Martniga tsillisime ka ringi. Martinil oli ka sünnipäev! Mängisid Tegelaste toas ja siis hiljem läksime VIP-telki, kus iga õhtu käis pidu hommikutundideni. Tants ja trall. Superluks! Ma muidugi magasin täiega.. selle sooja tugitooli peal.. suures välitelgis.. ah, lahe ikka, et ma läksin. Vahepeal mõtlesin, et äkki poleks pidanud.. üksi ja kedag tuttavat ka pole, kellega saaks koos hängida. Aga õige valik oli ikka. Järgimine aasta peab raudselt uuesti minema. Nüüd ma sain siis teada, mis asi see Viljandi Pärimusmuusika Festival on. Midagi väga head.. iga aasta. Lisapoonusena on järgmine aasta meil ka korter sel ajal. No, super ju!
Ahjaa! Nägin nii palju inimesi. Marta ju.. tal on viiekuune poeg. Nimeks on Paul. Tuleb tõdeda, et nii õnnelikku isa ei ole ma enne näinud kui seda on Pauli issi. Silmale pakkus rõõmu. Martal läheb väga hästi.
Helena abiellus Kertu sünnipäeval. Pole olnud aega õnne soovidagi.
PS. Käisime täna Viljandi järves ujumas ja eile öösel magasin ma vanaaegses aidas ning voodis, mis oli täpselt minu pikkune. Kõrval olid kangasteljed ja kogu sisustus oli vanaaegne luksus.
Hea on kodus olla, saan välja magada ennast ja homme noortekasse koristama minna. Samas tean juba ette, et varsti tahan siit uuesti minema.
Ja äkki olengi midagi enamat väärt! :)
Ma igatsen Sind nii väga!
Kõigest hoolimata on mu süda Sinu.
Ära käi mind orkutis vaatamas!
Aitäh, et Sa pole mind unenägudes enam külastanud (mitte, et ma oleks palju maganud viimasel ajal, aga..)
Ükskord ikka. Ma ju tean.
(tean, et postitus on väa vigane ja segane, aga noh.. pole hullu)